Marie Budberg
Marie Budberg (sünninimi Maria Ihnativna Zakrevska; venepäraselt Maria Ignatjevna Zakrevskaja; esimeses abielus Benckendorff; eesnime hellitusvariant Mura (prantsuspäraselt Moura); 19. veebruar (vkj)/ 3. märts 1892[1][2] Berezova Rudka mõis, Pirjatõni maakond, Poltava kubermang – 2. november 1974 Terranuova Bracciolini, Arezzo provints, Toskaana, Itaalia) oli Jäneda viimane mõisaproua.
Maria Zakrevska abiellus esimest korda 6. novembril 1911 Berliinis Venemaa Keisririigi välisministeeriumi ametniku ja Venemaa Keisririigi Berliini suursaatkonna II sekretäri Johann (Hans) Ulrich Nathanael von Benckendorffiga. Johann oli 1910. aastal pärinud Alexander von Benckendorffi valdused Jäneda mõisas ning ehitas sinna uue peahoone ning mitu kõrvalhoonet.
Nad elasid Peterburis, neil sündis 1913. aastal poeg Paul (Pavel; 1913–1996) ja 1915. aastal tütar Tatjana (Tanja; 1915–2004; abielus Tania Alexander).
1918. aastal kolisid Benckendorffid Venemaal toimunud Oktoobrirevolutsiooni tõttu koos poja ja tütrega Jänedale. Johann von Benckendorff tapeti 19. aprillil 1919 Jäneda lähedal Kalijärve ääres Kalijärve teel. Väidetavasti tegi seda nelja lasuga Eesti Vabadussõjast kolmepäevasel puhkusel viibinud Teoküla elanik Rudolf Rosenstrauch.
Maria Benckendorff abiellus teist korda 13. novembril 1921 Tallinnas Nikolai von Budbergiga (1896 Vanamõisa mõis, Kirbla kihelkond, Läänemaa – 1974 Kanada) ja sai Eesti kodakondsuse. Nikolai sõitis veebruaris 1922 Brasiiliasse. Abielu lahutati hiljem, kuid Maria säilitas oma abielunime.
Tema edasine elu oli täis seiklusi ja lähedasi suhteid kuulsate meestega nagu Robert Hamilton Bruce Lockhart, Maksim Gorki, Herbert George Wells ja teised, mis on hea materjal olnud nii kirjanikele kui ka filmimeestele.
Ta elas koos Maksim Gorkiga Itaalias Capri saarel.
Pärast Gorki lõplikku tagasipöördumist NSV Liitu 1932. aastal kolis ta 1933. aastal Inglismaale, kus tal oli suhe kirjanik Wellsiga. Viimane viibis 1934. aasta suvel Jäneda lähedal Kalijärve maakohas Kalijärve kaldal ja lõpetas seal oma memuaaride kolmanda köite.
Ta külastas 1936. aastal NSV Liitu ja oli Maksim Gorki matustel.
Wells olevat soovinud Mariaga abielluda, kuid Maria keeldus. Pärast Wellsi surma 1946. aastal kolis ta Itaaliasse oma poja Pauli juurde. Ta külastas 1950. aastal teist korda NSV Liitu, reisides koos Aleksandr Gutškovi tütrega. Ta suri Itaalias ja maeti uuele kalmistule Chiswicki paikkonnas (Hounslow' linnaosas Suur-Londonis).[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Oskar Kruus. "Herbert George Wells Eestis". Keel ja Kirjandus nr 6 1979. Lk 350–355
- Oskar Kruus. "Capriccio Kalijärve kaldal", novell. // raamatus "Ärkamised". Eesti Raamat. Tallinn 1984. Lk 73–98
- Oskar Kruus. "Parunessi pihtimus". Kirjastus Faatum. Tallinn 2004. 96 lk
- Pekka Erelt. "Jäneda luurekuninganna – tabamatu ja väga ohtlik". Eesti Ekspress, 28. juuli 2011
- Heili Reinart. "Gorki ja Wellsi armuke Jäneda mõisaproua Mura pidas oma eluarmastuseks hoopis päris James Bondi". naine24.postimees.ee, 25. juuli 2017
- Alexandra Lapierre. "Mura. Leegitsevad mälestused". Prantsuse keelest tõlkinud Madis Jürviste. Varrak. Tallinn 2020. 604 lk, IBSN 9789985348789
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Haud Chiswicki uuel kalmistul
- Marie Budbergi hauarist. Foto: Igor Bagno, 30. märts 2019