Jäneda Sovhoostehnikum
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2023) |
| Jäneda Sovhoostehnikum | |
|---|---|
| Asutatud | 1918–2000 |
| Direktor |
Aadu Lamson Artur Reino Ants Pirso (1983–1998[1]) |
| Asukoht | Jäneda |
Jäneda Sovhoostehnikum oli Jäneda külanõukogus (1945–1963), kool Paide rajoonis ja EV taasiseseisvumisel Järva maakonnas Lehtse vallas ja järgnevalt Lääne-Viru maakonna, Tapa valla, Jäneda asulas. Kool tegutses 1918–1992, misjärel korraldati see ümber Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuseks.[2]
Kool asutati Eesti Põllumeeste Keskseltsi eestvõttel 1918. aastal Tallinnas nimega Eesti Põllumeeste Keskseltsi Põllutöökeskkool. 1921. aastal viidi kool üle Jänedale, kus keskselts oli endale rentinud Jäneda mõisa.[3]
Jäneda kooli rajajate, õpetajate ja õpilaste seas on Eesti poliitikas, majanduses, teaduses, hariduse-ja kultuurielus tuntud isikuid nagu Konstantin Päts, Jaan Raamot, Jaan Hünerson, Tõnis Kint, Kaarel Liidak, August Miljan, Arnold Rüütel, Ants Käärma, Veera Saar, Marda (Marta) Utuste – Kirschbaum -Lepp, Enn Võrk, Urmas Sisask jpt.
1933–1943 töötas kooli juures 2-aastase õppeajaga piiritusemeistrite eriklass.
1981–1999 koolitati Jänedal aia- ja maastikukujundajaid.
Jäneda sovhoostehnikumi peaõppekorpus asus punastest telliskividest torniga algses Jäneda mõisa peahoones. Jäneda sovhoostehnikumis oli õppeaeg kolm ja pool aastat. Õppima võisid asuda 14–30 aasta vanused noored, kes on VIII klassi lõpetanud. Sisseastumiseksamid olid eesti keeles (kirjalik) ja matemaatikas (suuline ja kirjalik). Õppeasutuse lõpetaja sai agronoomi kvalifikatsiooni.
1965. aastal valmis uus moodne 140 kohaga tütarlaste ühiselamu, kus toad olid 3–4 inimesele. Uus ühiselamu oli kolmekorruseline, varustatud keskkütte ja veega, igal korrusel oli puhketuba[4]. 1965. aastal alustati ka moodsa neljakorruselise peahoone ehitamist, mille projekteeris arhitekt Valve Pormeister. 2021. aastal nimetati 1975. aastal valminud Jäneda sovhoostehnikumi õppehoone ajas kestnud väärtusega arhitektuuriobjektiks[5].
Põllutöökool Jänedal tegutses 2000. aastani. Kooli ajaloo jooksul sai Jänedal diplomi 2308 agronoomi. Peale agronoomide koolitati aastatel 1933–1943 piiritusmeistreid, selle eriala lõpetajaid oli 51. Maastikukujundaja kutse sai Jänedal 298 noort.[6]
Nimed
[muuda | muuda lähteteksti]- 1918–1924 Eesti Põllumeeste Keskseltsi Põllutöökeskkool[3]
- 1924–1929 Põhja-Eesti Põllutöökeskkool[3]
- 1929–1938 Jäneda Põllutöökeskkool[3]
- 1938–1941 Jäneda Põllunduskeskkool[3]
- 1941 Jäneda Põllundustehnikum[3]
- 1941–1944 Jäneda Kõrgem Põllunduskool[3]
- ...
- 1964–1991 Jäneda Sovhoostehnikum
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Ants Pirso, Tõstamaa valla vapimägi kavaler 2001". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. märts 2023. Vaadatud 10. juulil 2022.
- ↑ http://www.pollumajandus.ee/uudised/2018/08/21/fotod-100-aastat-janeda-pollutookooli (vaadatud 24.10.2018)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Sissekanne Rahvusarhiivi infosüsteemis: Jäneda Sovhoostehnikum (vaadatud 24.10.2018)
- ↑ Jäneda sovhoostehnikum, Ühistöö: Rapla maakonna ajaleht, nr. 95, 12 august 1965
- ↑ Eesti Arhitektide Liit nimetas Jäneda hoone sajandi kümme olulisema arhitektuuriobjekti sekka, pmk.agri.ee, (vaadatud 10.07.2022)
- ↑ 100 aastat Jäneda põllutöökooli, www.pollumajandus.ee