Paul Éluard

Allikas: Vikipeedia

Paul Éluard [pol elü'aar] (õieti Eugène Émile Paul Grindel; 14. detsember 1895 Saint-Denis18. november 1952 Charenton-le-Pont) oli prantsuse luuletaja, dadaismi esindaja ning üks sürrealismi rajajaist.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Éluard sündis Seine-Saint-Denis' departemangus Saint-Denis's Clément Eugène Grindeli ja Jeanne-Marie Cousini pojana. Arvatavasti 1908. aastal suundus pere elama Pariisi. 16-aastaselt haigestus ta tuberkuloosi ning oli sunnitud katkestama kooliõpingud. Viibides sanatooriumis Šveitsis, kohtus ta 1913 Davosis Jelena Djakonovaga (hiljem Gala Éluard), kellega abiellus 21. jaanuaril 1917. Järgmisel aastal sündis neil tütar Cécile. 1917. aastal valis ta endale kirjanikunimeks Paul Éluard.

1918. aastal "avastas" Jean Paulhan Éluard'i ning viis ta kokku André Bretoni ja Louis Aragoniga. Éluard tegi koostööd saksa dadaisti Max Ernstiga, kes oli illegaalselt Prantsusmaale saabunud. 1922. aastal asusid Éluard ja ta abikaasa elama ménage à trois's koos Max Ernstiga. Pärast abielukriisi suundus Éluard välisreisile, naastes Prantsusmaale 1924. 1927. aastal liitus ta koos mitme teise sürrealistiga (Louis Aragon, André Breton, Benjamin Péret, Pierre Unik) Prantsusmaa Kommunistliku Parteiga, ent arvati sealt 1933 välja.

1928. aastal Éluard'i tervis halvenes ning ta suundus koos abikaasaga sanatooriumisse, kus nad veetsid koos oma viimase talve. Siis kohtus Gala Salvador Dalíga ning jättis luuletaja maha.

1934. aastal abiellus Paul Éluard Nuschi ehk Maria Benziga, kes oli sürrealistide liikumisega tihedalt seotud näitleja. Teise maailmasõja ajal oli Éluard seotud Prantsusmaa vastupanuliikumise ehk Résistance'ga.

1942. aastal liitus ta uuesti kommunistliku parteiga. Oma poliitilistes kirjutistes ülistas ta hiljem Stalinit, kelle auks kirjutas ka poeemi.

Éluard'i teine naine suri ootamatult 1946. aastal. Oma kolmanda naise Dominique'iga kohtus ta 1949. aastal Mehhikos, nad abiellusid 1951.

Paul Éluard suri 1952. aastal infarkti tagajärjel. Tema matused korraldas kommunistlik partei. Éluard on maetud Père-Lachaise'i kalmistule.

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Premiers poèmes", 1913
  • "Le Devoir", 1916
  • "Le Devoir et l'Inquiétude", 1917
  • "Les Animaux et leurs hommes, les hommes et leurs animaux", 1920
  • "Une vague de rêve", 1924
  • "Mourir de ne pas mourir", 1924
  • "Au défaut du silence", 1925
  • "Capitale de la douleur", 1926
  • "Les Dessous d'une vie ou la Pyramide humaine", 1926
  • "L'Amour la Poésie", 1929
  • "Ralentir travaux", 1930 (koos André Bretoni ja René Chariga)
  • "À toute épreuve", 1930
  • "Défense de savoir", 1932
  • "La Vie immédiate", 1932
  • "La Rose publique", 1934
  • "Facile", 1935
  • "Les Yeux fertiles", 1936
  • "Quelques-uns des mots qui jusqu'ici m'étaient mystérieusement interdits", 1937
  • "Cours naturel", 1938
  • "Donner à voir", 1939
  • "Poésie et vérité 1942", 1942
  • "Liberté", 1942
  • "Avis", 1943
  • "Les Sept poèmes d'amour en guerre", 1943
  • "Au rendez-vous allemand", 1944
  • "Poésie ininterrompue", 1946
  • "Le Cinquième Poème visible", 1947
  • "Notre vie", 1947
  • "À l'intérieur de la vue", 1947
  • "La Courbe de tes yeux", 1947
  • "Le temps déborde", 1947
  • "Ode à Staline", 1950
  • "Le Phénix", 1951
  • "Picasso", dessins, 1952

Eesti keeles on ilmunud Paul Éluard'i luulevalimik pealkirjaga "Veel kostma peab" (prantsuse keelest tõlkinud Jaan Kross; Tallinn: Eesti Raamat, 1969). Tema luulet on tõlkinud ka Ilmar Laaban.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]