Harilik ženšenn

See artikkel räägib harilikust ženšennist; taimeperekonna kohta vaata artiklit Ženšenn (perekond); sarnase ravitoimega Ameerika ženšenni kohta vaata artiklit Ameerika ženšenn.

---

Harilik ženšenn
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Sarikalaadsed Apiales
Sugukond	Araalialised Araliaceae
Perekond	Ženšenn Panax
Liik	Harilik ženšenn
Binaarne nimetus
Panax ginseng C.A.Mey., 1843
Sünonüümid
Aralia ginseng (C.A. Mey.) Baill. Aralia quinquefolia var. ginseng Panax chin-seng Nees Panax quinquefolius var. ginseng (C.A. Mey.) Regel & Maack Panax schin-seng Nees

Ženšenn meega

Harilik ženšenn (ka hiina ženšenn, ld Panax ginseng) on araalialiste sugukonda ja ženšenni perekonda kuuluv väga haruldane mitmeaastane rohttaim.

Harilikku ženšenni kasvatatakse kultuurtaimena ja seda kasutatakse ravimtaimena.

Botaaniline lühikirjeldus

Looduslik ženšenn on pikaealine, selle eluiga on 50 aastat või rohkem. Taime areng on aeglane, õide puhkeb alles 10–11-aastaselt, kultuuris 3. aastal. Õied on väiksed ja rohekasvalkjad või veidi punakad ja koondunud 15–30-õielistesse sarikatesse. Vili on helepunane luuvili kahe seemnega. Taime sõrmjad ja hambulised liitlehed asetsevad varre tipus, need on 3–5-hõlmalised, 7–20 cm pikkused ja 2–5 cm laiused. Ženšenni juur on 50–60 cm pikkune.

Levila

Harilik ženšenn kasvab looduslikult peamiselt Kirde-Hiinas Mandžuurias, Koreas ning Venemaal Primorje krais ja Habarovski krai lõunaosas, ka Põhja-Ameerikas.

Harilik ženšenn kasvab kuivades mägimetsades koos seedermänni ja teiste okaspuudega, aga ka mõnede laialehiste puudega.

Harilikku ženšenni kasvatatakse ka istandustes.

Saak ja droog

 Pikemalt artiklis Ženšennijuur

Ženšenni juured

Taim on nõudlik ja peab kasvama 4–6 aastat, enne kui saab saaki korjata. Ženšenni juur (Ginseng radix) on taimne droog. Selle kuju meenutab inimest, kuid istanduste ženšenni juur on lihtsama kujuga.

Ženšenni juur on looduslikult 50–60 cm pikkune, istandustes 10 cm pikkune. Droogi põhitoime omistatakse polüsahhariididele panaksaanides (ingl panaxosides) A-U.

Rohketest triterpenoidsetest saponiinidest oh huvitavad ginsenosiidid (inlg ginsenosides), kuna need sarnanevad keemilise ehituse poolest mitme tähtsa hormooniga (testosteroon, östrogeen, kortikoidid, ACTH). Ginsenosiididel (tuvastatud 28) on üksteisele vastupidine toime, mistõttu võib ženšenn nii rahustada kui ka ergutada.

Ženšenni juurt peetakse adaptogeeniks, mis tähendab, et see suurendab organismi kohanemis- ja vastupanuvõimet. Seda tarvitatakse peamiselt stressi ja kurnatuse vastu ja sel on ergastav toime. Ženšenni peetakse ka afrodisiaakumiks, see parandab sugurakkude vitaalsust ja inimese seksuaalset võimekust. Ženšennitee stimuleerib ka vaimset tegevust, tugevdab immuunsust, toniseerib närvisüsteemi, stimuleerib valkude ja nukleiinhapete sünteesi, tugevdab südamelihase kokkutõmbeid ning pikendab korrapärasel kasutamisel eluiga.

Vastunäidustused

Droogi ei soovitata manustada ägedate ja kõrge palavikuga kulgevate haiguste, uinumisraskuste ja unehäirete, närvilisuse, kõrgvererõhktõve ning vähktõve korral. Vastunäidustatud on droogi kasutamine raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Naistele, kes põevad östrogeenist sõltuvaid vähivorme, võib ženšenn halvasti mõjuda.

Ei kasutata koos antikoagulantide, diureetikumide, mao ravimite, antipsühhootiliste ja suhkurtõveravimitega.

Ženšenni ei tohi võtta koos kofeiini ega teiste toniseerivate ainetega.

Juur

Juur on saadaval kapslite, tablettide, ginsenosiidide suhtes standardiseeritud preparaatide, mee-ekstrakti, tinktuuri, maiustuste, närimiskummi, tubaka ja teena.

Paljud saadaolevad preparaadid ei sisalda tegelikult ženšenni ja neil puudub toime.

Mõju inimese närvisüsteemile

Ženšenn toimib närvisüsteemi juhtmehhanismide kaudu. Stressi ajal kohandab see ainevahetust ja närvisüsteemi tegevust. Ženšenn avaldab mõju hüpotalamusele ja ajuripatsile, suurendades adrenokortikotroopse hormooni eritust. Selle toimel suureneb adrenaliininõretus neerupealistes.

Arvatakse, et ženšenn tugevdab närve. See ka kaitseb hipokampuse närvirakke hapnikupuuduse eest. Selle toime monoamiinidele on keerukas. Ženšenn võib takistada stressist tingitud noradrenaliini ja serotoniini hulga vähenemist.

Ženšenn suurendab peaajus atsetüülkoliini vabanemist. Ženšenn parandab aju energia-ainevahetust ja mälu, suurendab mõtteteravust, vaimset töövõimet ja aitab keskenduda.

Ženšenniga võib ravida kroonilist väsimust, närvisüsteemi üleväsimust, neurasteeniat, aju hapnikupuudust, vaimset nüristumist, Alzheimeri tõbe jpm.

Mõju inimese kognitiivsele võimekusele

Ženšenni tarvitatakse vanurite vaimse seisundi parandamiseks ja mälu parandamiseks, keskendumis-, õppimis- ja tähelepanuvõime ning vaimsete võimete suurendamiseks. Koos muude taimsete droogidega kasutatakse seda lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite leevendamiseks.

Mõju inimese immuunsüsteemile

Ženšenn on immunostimulant ja antioksüdant. Selle tarvitamine suurendab organismi vastupanuvõimet viirushaiguste ja põletike suhtes ning kiirendab gripist toibumist.

On uuritud ženšenni toimeid morfiini põhjustatud immunosupressioonile. Morfiin tekitas tüümuse ja põrna atroofiat, see aga suudeti ženšenni saponiine manustades valdavalt tagasi pöörata. Morfiin tõstis seerumi kortikosterooni taset ja põhjustas tümotsüütide DNA fragmentatasiooni. Saponiinid blokeerisid selle.

Mõju südame-vereringeelundkonnale

Ženšenn aitab kaasa veresoonte laienemisele, väikse vereringe soodustamisele ja alandab vererõhku.

Mõju mehe suguelundkonnale

Piippo ja Salo arvates ei ole ženšennil toimeid suguvõimele. Tarvitamine võib parandada erektsiooni tänu ängistuse, masenduse, veresoonte laiendamise ja väikse vereringe soodustamisele. See suurendab seemnerakkude hulka ja liikuvust, testosterooni ja dihüdrosterooni veres.

See parandab eesnäärme seisundit. Katsed isasrottidega on tuvastanud, et ženšenn võib ennetada prostatahüperplaasia ehk eesnäärmesuurenemuse teket.

Hiigeltaim

1975. aastal leiti Primorje kraist harilik ženšenn, mille juur kaalus 365 grammi ja mille vanuseks hindasid teadlased 350 aastat.

Nimetus

Hiina keeles (人参 rénshēn 'inimesejuur') koosneb nime liigiepiteet kahest hieroglüüfist, mis tähistavad vastavalt inimest ja juurt ning see viitab juure kujule.

Ajaloost

Esimesed kirjalikud teated ženšennist pärinevad teosest "Shen Nung Pen Tsao". Keiser Shen Nung uskus seksi noorendavasse jõusse ning ta väitis järgmist:

„

Ženšenn tasakaalustab viit peamist elundit – südant, põrna, kopse, neere ja maksa –, rahustab vaimu, tasakaalustab hinge, kaotab hirmud, peletab eemale kurjad vaimud, annab silmadesse sära, avab südame, teeb mõistuse selgeks ning pikaajalisel kasutamisel tugevdab keha ja pikendab elu.

“

Välislingid

• Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", Eesti Entsüklopeediakirjastus, taimeartikkel lk 643–644, 2010
• Sinikka Piippo ja Ulla Salo, "Meelte ja tunnete taimed", Varrak, lk 290–294, 2007