Erektsioon

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Erektsioon
Figure 28 01 06.jpg
Kolm sammast erektsioonikude moodustavad enamuse peenise suurusest.
Erektsiooni veresooned

Erektsioon (kliiniliselt: peenise erektsioon või peenise paisumine ) on füsioloogiline nähtus, kus peenis muutub tugevaks, laieneb ja suureneb. Peenise erektsioon on psühholoogiliste, neuraalsete, vaskulaarsete ja endokriinsete tegurite keerulise koostoime tulemus ning see on sageli seotud seksuaalse erutusega või seksuaalse atraktsiooniga, kuigi erektsioon võib olla ka spontaanne. Erektsiooni kuju, nurk ja suund on inimestel oluliselt erinevad.

Füsioloogiliselt põhjustab erektsiooni autonoomse närvisüsteemi parasümpaatiline jagunemine, põhjustades lämmastikoksiidi ( vasodilataatori ) taseme tõusu peenise trabekulaarsetes arterites ja silelihases . Arterid paisuvad põhjustades peenise (ja vähemal määral corpus Spongiosumise ) täitumise verega ; samaaegselt suruvad ischiocavernosus ja bulbospongiosus lihased korpuse cavernosa veenid, mis piiravad selle vere väljavoolu ja ringlust. Erektsioon väheneb, kui parasümpaatiline aktiivsus väheneb algtasemeni.

Peenise seisund, mis on osaliselt, kuid mitte täielikult erekteerunud, on mõnikord pooleldi erektsioon (kliiniliselt: osaline paisumine ); peenist, mis ei ole erekteerunud, nimetatakse tavaliselt pehmeks või pooleldi kõvaks.

Füsioloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Komposiitpilt, mis näitab peenise erektsiooni arengut Peyronie tõvega

Erektsioon tekib siis, kui kaks torukujulist struktuuri, mida nimetatakse corposa cavernosaks, mis kulgevad peenise pikkuses, täituvad venoosse verega . See võib tuleneda mis tahes erinevatest füsioloogilistest stiimulitest, mida tuntakse ka seksuaalse stimulatsiooni ja seksuaalse erutusena . Corpus spongiosum on ühekordne torukujuline struktuur, mis asub otse corpus cavernosa all, mis sisaldab kusitit, mille kaudu uriin ja sperma liiguvad vastavalt urineerimise ja ejakulatsiooni ajal. See võib samuti kergelt verega täituda, kuid vähem kui corpora cavernosa.

Munandikott võib, kuid mitte alati, erektsiooni ajal pingestuda. Üldiselt tõmbub eesnahk automaatselt ja järk-järgult tagasi, paljastades peenisepea, kuigi mõned mehed peavad oma eesnaha käsitsi tagasi tõmbama.

Öine erektsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Peenis võib magades erekteeruda.[1][2][3][4]

Sotsiaal-seksuaalsed aspektid[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalne[muuda | muuda lähteteksti]

Erektsioon on seksuaalse erutuse tavaline näitaja ja see on vajalik, et mees saaks penetreerida seksuaalvahekorras.

Erektsioonid on tavalised lastel ja imikutel, ning esinevad isegi enne sündi.[5] Pärast puberteeti jõudmist esineb erektsioonE palju sagedamini.[6] Mõned valitsused ja kohtud on seksuaalse sättumuse mõõtmiseks kasutanud erektsiooni mõõtvaid peenise pletüsmograafe . Erakordset vastumeelsust erekteerunud peenise suhtes nimetatakse mõnikord kui Medortofoobia .[7]

Spontaanne või juhuslik erektsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Mall:Multiple image Spontaanne erektsioon, tuntud ka kui tahtmatu, juhuslik või soovimatu erektsioon, on tavaline ja meeste füsioloogia normaalne osa. Sotsiaalselt võivad sellised erektsioonid olla piinlikud, kui need toimuvad avalikult või soovimatult.[6] Erektsioon võib toimuda spontaanselt mis tahes kellaajal, ja kui see on riietatud, võib see põhjustada mühu põkstes, mida (vajadusel) võib varjata või peita, kandes liibuvat aluspesu, pikka särki või lohvakaid riideid.[8]

Suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Erekteerunud (ja ümberlõigatud) inimese peenis

Pehme peenise pikkus ei vasta tingimata peenise pikkusele, kui see on erekteerunud; mõned väiksemad peenikesed peenised kasvavad palju rohkem, samal ajal kui mõned suuremad peenikesed peenised kasvavad suhteliselt vähem.[9] Üldiselt on erekteerunud peenise suurus fikseeritud kogu puberteedi kestel. Selle suurust võib kirurgiliselt suurendada[10] kuigi peenise pikendamine on vastuoluline ja ühe uuringu kohaselt ei olnud enamik mehi tulemustega rahul.[11]

Inimese erekteerunud peenise keskmise suurusega seoses tehti uuring milles osales 15 521 meest ja see on parim uurimistöö selle teema kohta, kuna peenised mõõdeti tervishoiutöötajate poolt, mitte ei mõõdetud ise, on jõudnud järeldusele, et keskmine erekteerunud inimese peenise pikkus on 13,12 cm (5,17 tolli), samas kui inimese peenise keskmine ümbermõõt on 11,66 cm (4,59 tolli).[12]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Morning Erections: Sizemed retrieved 28.02.2012
  2. After Prostate Cancer: A What-Comes-Next Guide to a Safe and Informed recovery: p.48
  3. Listen To Your Hormones, Abraham Harvey Kryger - 2004. p.32
  4. Janell L. Carroll (29.01.2009). Sexuality Now: Embracing Diversity: Embracing Diversity. Cengage Learning. p. 149. ISBN 978-0-495-60274-3. 
  5. erections in babies retrieved 11.02.2012
  6. 6,0 6,1 Lynda Madaras (8.06.2007). What's Happening to My Body? Book for Boys: Revised Edition. Newmarket Press. p. 119. ISBN 978-1-55704-769-4. Vaadatud 22.07.2013. 
  7. Goldblatt, Howard (1990). Worlds Apart: Recent Chinese Writing and Its Audiences. p. 56. 
  8. Sarah Attwood (15.05.2008). Making Sense of Sex: A Forthright Guide to Puberty, Sex and Relationships for People with Asperger's Syndrome. Jessica Kingsley Publishers. p. 62. ISBN 978-1-84642-797-8. Vaadatud 22.07.2013. 
  9. "Penis Size FAQ & Bibliography". Kinsey Institute. 2009. Vaadatud 7.11.2013. 
  10. "Penile suspensory ligament division for penile augmentation: indications and results". Eur. Urol. 49 (4): 729–733. 2006. PMID 16473458. doi:10.1016/j.eururo.2006.01.020. 
  11. "Most Men Unsatisfied With Penis Enlargement Results". Fox News. 16. veebruar 2006. Vaadatud 17.08.2008. 
  12. "Is Your Penis Normal? There's a Chart for That - RealClearScience".