Harilik apteegitill

Allikas: Vikipeedia
Harilik apteegitill

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Sarikalaadsed Apiales
Sugukond Sarikalised Apiaceae
Perekond Apteegitill Foeniculum
Liik Harilik apteegitill
Binaarne nimetus
Foeniculum vulgare
Mill.,
Sünonüümid
  • Anethum dulce DC.
  • Anethum foeniculum L.
  • Anethum minus Gouan
  • Anethum panmori Roxb.
  • Anethum panmorium Roxb. ex Flem.
  • Anethum pannorium Roxburgh.
  • Anethum piperitum Ucria
  • Anethum rupestre Salisb.
  • Ferula foeniculacea Nuttall
  • Foeniculum azoricum Mill.
  • Foeniculum capillaceum Gilib.
  • Foeniculum commune Bubani nom. illeg.
  • Foeniculum divaricatum Griseb
  • Foeniculum dulce Mill.
  • Foeniculum foeniculum (L.) Karst. nom. inval., nom. inadmiss., illeg. tautonym
  • Foeniculum giganteum Lojac.
  • Foeniculum officinale Allioni
  • Foeniculum officinale All. var. silvestre Alef., 1866
  • Foeniculum pannorium (Roxb.) DC.
  • Foeniculum piperitum (Ucria) C.Presl
  • Foeniculum rigidum Brot. ex Steud.
  • Foeniculum scoparium Quézel
  • Foeniculum subinodorum Maire jt
  • Foeniculum vulgare Hill
  • Foeniculum vulgare L.
  • Foeniculum vulgare subsp.silvestre (Alef.) Janchen
  • Foeniculum vulgare subsp.piperitum (Ucria) Cout.
  • Foeniculum vulgare subsp.sativum (C. Presl) Janch. ex Holub
  • Foeniculum vulgare subsp.subinodorum (Maire jt) Ibn Tattou
  • Foeniculum vulgare var. capillaceum (Gilib.) Burnat
  • Foeniculum vulgare var. dulce Miller
  • Foeniculum vulgare var. inodorum Maire
  • Foeniculum vulgare var. piperitum (Ucria) Batt.
  • Foeniculum vulgare var. silvestre C.Presl, 1826
  • Foeniculum vulgare var. subinodorum (Maire jt) Maire
  • Ligusticum foeniculum (L.) Crantz, 1767
  • Ligusticum foeniculum (L.) Roth, 1788
  • Meum foeniculum (L.) Spreng.
  • Meum piperitum Schult.
  • Ozodia foeniculacea Wight & Arn.
  • Selinum foeniculum (L.) E.H.L.Krause
  • Seseli dulce (DC.) Koso-Pol.
  • Seseli foeniculum (L.) Koso-Pol.
  • Seseli piperitum Koso-Pol.
  • Tenoria romana Schk. ex Spreng.[1][2][3]
Viljad ja seemned

Harilik apteegitill ehk fenkol (Foeniculum vulgare) on sarikaliste sugukonda apteegitilli perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taime on nimetatud ka apteegitilliks[4] ja ristiköömneks.

Harilik apteegitill on tänapäeval tuntud varsköögivili, ürt ja ravimtaim.

Nomenklatuur, taksonoomia ja süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]

Ladinakeelse nimetuse autoriks loetakse šoti päritolu inglise aednikku ja botaanikut Philip Millerit (botaaniline autorilühend Mill.), kes kirjeldas taime 1768 raamatus "Gardeners Dictionary".[5]

Hariliku apteegitilli botaaniline nimetus on Foeniculum vulgare Mill. (vahel ka Foeniculum vulgare Miller).

Harilik apteegitill on sarikalaadsete seltsi sarikaliste sugukonna apteegitilli perekonna taimeliik.

Botaaniline lühikirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuuris on harilik apteegitill kaheaastane taim. Taim võib kasvada 1–2 m kõrguseks.

Vars on apteegitillil harunev ja lehed asetsevad varrel vaheldumisi.

Õied on väikesed ja kollast värvi. Viljad silinderjad.[6]

Alamliigid ja varieteedid[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa farmakopöas eristatakse kaht varieteeti: var vulgare ja var dulce, mida nimetatakse vastavalt mõruks ja magusaks ristiköömneks (apteegitilliks) või magusaks ehk vürtsifenkoliks ja köögivilja- ehk salatifenkoliks.[7]

Botaanikud aga jaotavad apteegitilli alamliike ja varieteete järgmiselt:

  • Foeniculum vulgare subsp. piperitum (Ucria) Cout.) – kibe apteegitill
  • Foeniculum vulgare subsp. vulgareaed-apteegitill
    • Foeniculum vulgare subsp. vulgare var. azoricum (Mill.)Thell) – salat-apteegitill (sibul-apteegitill, itaalia apteegitill, bolonja apteegitill) (sordid: De Florencia, Orion, Romy)[8]
    • Foeniculum vulgare subsp. vulgare var. dulce (DC.) Batt. et Trab) – magus apteegitill
    • Foeniculum vulgare subsp. vulgare var. panmoriumindia apteegitill.

Hariliku apteegitilli genotüübid: FNL-41, FNL-46, RF-101, RF-125, RF-143, RF-178[9], FNL-37, FNL-38, FNL-39, FNL-40, FNL-41, FNL-42, FNL-43, FNL-44, FNL-45, GF 11(C), RF 101 (C), RF 205 (C) jt.

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Looduslikult kasvavad apteegitillid Portugalis, Hispaanias (sh Baleaaridel), Alžeerias, Egiptuses, Liibüas, Marokos, Tuneesias, Afganistanis, Iraanis, Iisraelis, Jordaanias, Liibanonis, Süürias, Türgis, Kaukasuses, Gruusias, Pakistanis, Ukrainas (sh Krimmis), Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Bulgaarias, Horvaatias, Kreekas (sh Kreetal), Itaalias (sh Sardiinia, Sitsiilia), Montenegros, Prantsusmaal (sh Korsikal).[10]

Kultuuri kasvatatakse Indias, Jaapanis, Lõuna-Aafrikas, USA-s ja ka Eestis.

Saadused[muuda | muuda lähteteksti]

Harilik apteegitill rahvameditsiinis[muuda | muuda lähteteksti]

Hariliku apteegitilli lehti, varsi, mugulaid ja vilju on kasutatud pikka aega mitmesuguste haiguslike seisundite korral paljude riikide rahvameditsiinis.

Apteegitillisaadusi on kasutatud kõhuvalu korral, antiemeetikumina, artriidi, vähktõve, väikelaste gaasivalu, konjunktiviidi, kõhukinnisuse, mürgistuste, kõhulahtisuse, palaviku, täiskasvanute gaasivaevuste, maovalu, gastriidi, unetuse, soole ärritussündroomi, neeruvaevuste, diureesi, leukorröa, maksavalude ja suuhaavandite korral, ka menstruatsiooni vereeritust soodustava ainena (emmenagoog) ja lahtistina.[11]

Apteegitilliravimid[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Apteegitilliravimid
 Pikemalt artiklis Apteegitilli viljad
 Pikemalt artiklis Apteegitilli eeterlik õli

Apteegitilliravimid on hariliku apteegitilli alamliikide ja/või apteegitilli osade varieteetide kuivatatud viljad ja neist valmistatud eeterlikud õlid, mida kasutatakse taimesaaduste tervistavatele omadustele toetudes droogina.

Apteegitilli vilju kogutakse küpsemise algul. Ravimitoormeks kogutakse alguses soovitatavalt sarikate keskmises osas olevaid vilju 10–20 päeva varem kui äärmistes osades olevaid vilju ja/või lõigatakse kogu taim. "Viljakobarad" seotakse kokku kimpudeks ja riputatakse varjulisse kohta kuivama. Kui need on kuivanud, siis kolgitakse seemned välja, puhastatakse prahist ja säilitatakse õhukindlalt suletud nõus kuni 2 aastat.[12]

Euroopa farmakopöa eristab mõru apteegitilli kuivatatud vilju (foeniculi amari fructus) ja magusa apteegitilli kuivatatud vilju (foeniculi dulcis fructus).

Samuti eristatakse mõru apteegitilli eeterlikku õli (foeniculi amari aetherolum), mis peab sisaldama vähemalt 4% eeterlikku õli ja magusa apteegitilli eeterlikku õli (foeniculi dulcis aetherolum), mis peab sisaldama vähemalt 2% eeterlikku õli.[7]

Eeterlik õli ja selle preparaadid on vastunäidustatud ülihappese gastriidi korral ja rasedatele. Puhast eeterlikku õli ei tohi anda väikelastele – õli võib põhjustada kõrispasmi ja hingeldamist ja mõjutada kahjulikult väikelapse kesknärvisüsteemi.

Apteegitill kulinaarias[muuda | muuda lähteteksti]

Apteegitill on söödav. Seda võib tarvitada värskelt või kulinaarse töötluse ja või kuivatamise järel. Süüakse varsi, lehti, õisi, vilju ja juuri.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sünonüümid[alaline kõdulink]
  2. Umberto Quattrocchi, "CRC World Dictionary of Medicinal and Poisonous Plants: Common Names ...", CRC Press, 2012, lk 1773, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 18.05.2015)(inglise keeles)
  3. T. K. Lim, "Edible Medicinal And Non-Medicinal Plants: Volume 5, Fruits", 2013, lk 36, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 18.05.2015)(inglise keeles)
  4. Aive Luigela, Aeg harjuda apteegitilliga, veebiversioon (vaadatud 18.05.2015)
  5. "The gardeners dictionary : containing the best and newest methods of cultivating and improving the kitchen, fruit, flower garden, and nursery, as also for performing the practical parts of agriculture, including the management of vineyards, with the methods of making and preserving wine, according to the present practice of the most skilful vignerons in the several wine countries in Europe, together with directions for propagating and improving, from real practice and experience, all sorts of timber trees", 1768, Biodiversity Heritage Library raamatu veebiversioon (vaadatud 18.05.2015)(inglise keeles)
  6. Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 364–365, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  7. 7,0 7,1 Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 365, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  8. "Itaalia apteegitill Aibolit Foeniculum vulgare var. azoricum". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2015. Vaadatud 18. mail 2015.
  9. Staffi Grover, ML Jakhar, CP Malik, Genetic Diversity of Different Varieties of Foeniculum vulgare Miller by RAPD Markers, Archives of Applied Science Research, 2011, 3 (5):17–25, veebiversioon (vaadatud 18.05.2015)(inglise keeles)
  10. Sissekanne GRIN-is, veebiversioon (vaadatud 18.05.2015)(inglise keeles)
  11. Shamkant B. Badgujar, Vainav V. Patel, ja Atmaram H. Bandivdekar, Foeniculum vulgare Mill: A Review of Its Botany, Phytochemistry, Pharmacology, Contemporary Application, and Toxicology, BioMed Research International, 2014 väljaanne (2014), Article ID 842674, 3. august 2014, 32 lehte
  12. Tatjana Gorbunova, "Seedeelundite haiguste ravimine taimede abil", tõlkinud Kaljo Itra, lk 101–102, ISBN 985 60 705 8

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvameditsiinis ja teadusuuringutes
Meditsiiniliselt olulise taimena -tervistavad väited
Biokeemiline koostis
  • Foeniculum vulgare Mill. ssp. vulgare var. azoricum:

M. Koudela, K. Petříková, Nutritional compositions and yield of sweet fennel cultivars – Foeniculum vulgare Mill. ssp. vulgare var. azoricum (Mill.) Thell, Hort. Sci. (Prague), 35, 2008 (1): 1–6

Foeniculum vulgare Miller
Foeniculum vulgare subsp. vulgare var. dulce (magus apteegitill)
Kulinaarias

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]