Hüdroloogia mõisteid
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Siin on loetletud hüdroloogia, okeanograafia, hüdrogeoloogia, glatsioloogia, geokrüoloogia ja meregeoloogiaga seotud mõisteid.
A[muuda | muuda lähteteksti]
- aabasoo –
- aastaäravool –
- abajas –
- ablatsioon (glatsioloogia) –
- abüssaal –
- abüssopelagiaal –
- abüssaalsus –
- aeratsioonivöö –
- afootiline kiht –
- afootne vöönd –
- aju- ja pagunähtus –
- ajujää –
- ajurand –
- ajutee –
- ajutine veevool –
- ajuvesi –
- aktiivne horisont –
- akumulatsioon (glatsioloogia) –
- akumulatsioon (hüdroloogia) –
- akvatoorium –
- alanduskõver
- alanduslehter –
- alass –
- alavesi –
- alkalitroofsus –
- allikas –
- allikasoo –
- allmaaveevool –
- alumine bjeff
- Alvin –
- antetsedentne veekogumisala –
- arteesia allikas –
- arteesiabassein –
- arteesia vesi –
- atmosfäärist pärit põhjavesi –
- avameri
B[muuda | muuda lähteteksti]
- barjäärriff –
- barr –
- batüaal –
- batümeetria
- batümeetriline kaart
- batüpelagiaal –
- bentaal –
- bentos –
- bifurkatsioon –
- billabong –
- bioturbatsioon –
- bjeff
D[muuda | muuda lähteteksti]
- Darcy seadus –
- deebit –
- deglatsiatsioon –
- delta –
- deluviaalsed veed –
- depressioon (hüdroloogia) –
- depressioonikõver –
- depressioonilehter –
- destratifikatsioon –
- dispersioon (hüdrogeoloogia) –
E[muuda | muuda lähteteksti]
- ebakarst –
- Ekmani spiraal –
- eksaratsioon – liikuva liustiku poolt teostatav murenenud materjali transport
- El Niño –
- epilimnion –
- epipelagiaal –
- estuaar – jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud
- eufootiline kiht –
F[muuda | muuda lähteteksti]
- filtratsioon (geoloogia) –
- filtratsioon (hüdroloogia) –
- filtratsioonimoodul –
- filtratsiooni põhiseadus –
- firn –
- fjord – pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht
- fluviaalsus
- fluvioglatsiaalne delta –
- Froude'i arv
- fumarool –
G[muuda | muuda lähteteksti]
- gaiot –
- geiser –
- geohüdroloogia –
- geokrüoloogia –
- geolitoraal –
- glatsioisostaasia –
- glatsiokarst –
- glatsioloogia –
- Glomar Challenger –
- gravitatsioonivesi –
H[muuda | muuda lähteteksti]
- hadaal –
- haldjajuuksed – härmatis, mis tekib hallitusseene Exidiopsis effusa osalusel
- halokliin –
- hapestumine –
- harujõgi –
- haudmik –
- heljum –
- hiidrahn –
- hiiukirn –
- holomiktiline veekogu –
- hoovus –
- hüdroakustika –
- hüdrogeokeemia –
- hüdrogeoloogia –
- hüdrograaf –
- hüdrograafia –
- hüdroisohüps –
- hüdrokeemia –
- hüdrolakoliit –
- hüdroloogia –
- hüdroloogiline aasta –
- hüdroloogiline tsükkel –
- hüdromeetria
- hüdrosfäär –
- hüdrotermaalne soon –
- hügroskoopsusvesi –
- hüpolimnion –
- hüppekiht –
I[muuda | muuda lähteteksti]
J[muuda | muuda lähteteksti]
- joastik –
- JOIDES Resolution –
- joogivesi –
- juga – koht jõel, kus vesi langeb astangust
- juveniilne vesi –
- jõe lang – jõe pikkuse ja languse suhe
- jõe langus – jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe
- jõe lähe – koht, kust jõgi algab
- jõe pikiprofiil –
- jõe veerežiim –
- jõe äravool – kindlas ajavahemikus valgalalt veekogusse voolanud vee maht
- jõestik – peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega
- jõesäng – jõeoru sügavaim osa, milles kogu aeg voolab vesi
- jõevõrgu tihedus – jõeoru sügavaim osa, milles kogu aeg voolab vesi
- jõgi – mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu, mis kulgeb piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke
- jõgikond – ala, kust jõgi saab oma vee
- jäide –
- järskrannik – järsult sügavneva merepõhjaga rannik
- järv –
- järvestik –
- järvetüübid –
- järvistu –
- jääjärv –
- jääkate –
- jääkoorik –
- jääkünd – liikuva liustiku poolt teostatav murenenud materjali transport
- jäämägi –
- jäänukjärv
- jääpaisjärv –
K[muuda | muuda lähteteksti]
- kalatrepp
- kanal (hüdroloogia) –
- kapillaartõusu vöö –
- kapillaarvesi –
- kare vesi –
- karst –
- karstiallikas –
- karstijärv –
- karstumine –
- kerkehoovus –
- keskmoreen –
- kilevesi –
- kinnisjää –
- kliburannik – osa rannikust, mis on kaetud klibuga
- kompensatsioonisügavus –
- koolmekoht –
- korrosioon –
- kosk
- kriik –
- kristallisatsioonivesi –
- krüosfäär – geosfäär, mis ühendab igikeltsast haaratud maakoore ülaosa, lund, (mere)jääd ja liustikke
- krüptodepressioon –
- kuiv laviin –
- kurk
- Kurlovi valem –
- kuumaveeallikas –
- kõrgvesi –
- kärestik –
- küljeerosioon –
- küllastusvöö –
- külm hoovus –
L[muuda | muuda lähteteksti]
- La Niña –
- lahvandus –
- lais –
- laht –
- lamm –
- lang – jõe languse ja pikkuse suhe
- langeallikas –
- langus – jõelähe ja suudme absoluutse kõrguse vahe
- laugas –
- laugrannik – lauge reljeefiga rannik
- laviinikoonus –
- limnoloogia –
- lisajõgi –
- liustik –
- liustiku keel –
- liustiku koobas –
- liustikujärv –
- loevesi –
- looded –
- lumehang –
- lumehelves –
- lumekoorik –
- lumekuluaar –
- lumesadu –
- lumi –
- lumikate –
- lõugas –
- lähtejärv –
- läte –
- lüüs –
M[muuda | muuda lähteteksti]
- maavesi
- madalvesi –
- maailmameri –
- madalsoo –
- maetud karst –
- magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰
- mandriliustik –
- marš –
- massibilanss –
- mattunud karst –
- meander –
- mediaal –
- merefüüsika –
- merekeemia –
- merevesi –
- meri –
- meromiktiline veekogu –
- meteoorne vesi –
- mineraalvesi –
- mullavesi –
- murdlaine –
- must tossutaja –
- muul –
- mägijõgi –
- mägijärv –
- märgala –
N[muuda | muuda lähteteksti]
O[muuda | muuda lähteteksti]
- ogiivid
- oja –
- okeanograafia –
- okeanoloogia –
- ookean –
- ookeaniline saar – peamiselt basaldist või biogeensest materjalist koosnev ookeanis asuv saar
- orulamm –
- oruliustik –
- orulooge –
- orumeander –
- otsamoreen –
P[muuda | muuda lähteteksti]
- paakjää –
- paguvesi –
- pais –
- paleolimnoloogia –
- paljaskarst –
- passaathoovused –
- peenar (soo) –
- pehme lumi –
- pelagiaal –
- pelagos –
- perkolatsioon –
- piesoisohüps –
- pingo –
- pinnahoovus –
- pinnasevesi –
- pinnaveekogu –
- pinnavesi –
- polder –
- polügoonaalpinnas –
- ponoor –
- poorsus –
- poorsustegur –
- potamoloogia –
- profundaal –
- punane lumi –
- põhi –
- põhjaerosioon –
- põhjauuristus –
- põhjaveekiht –
- põhjaveelahe –
- põhjaveepind –
- põhjaveetase –
- põhjavesi –
- põikmadal –
- püknokliin –
R[muuda | muuda lähteteksti]
- raba –
- rakendushüdroloogia
- rand – randla maismaaline osa
- randla – mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus
- rannajoon –
- rannak – randla veealune osa
- rannik – randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd
- rannikulõugas – maapinna kerkimise tõttu ülejäänud merest selgelt eraldunud endine laht
- rannikumeri –
- riimvesi – vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18‰
- ripaal –
- rippliustik –
- ruhiorg – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org
- rändkivi – liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi
- rüsijää
S[muuda | muuda lähteteksti]
- salajõgi –
- Secchi ketas –
- seisuveekogu –
- seiš –
- siirdesoo –
- siirdeveed –
- siseveed –
- siseveekogu –
- sise-äravooluala –
- soe hoovus –
- solfataar –
- soo –
- soojuskihistus –
- soolajärv –
- soolak –
- soolakas vesi –
- soolane vesi –
- soolsus – vees lahustunud soolade hulk
- soostik –
- soot –
- soovesi –
- sufosioon –
- suubumisjärv –
- suue – koht, kus jõgi suubub teise veekogusse
- suurvesi –
- süvahoovus –
- süvameri
- süvasäng –
Š[muuda | muuda lähteteksti]
- šelfiliustik – liustik, mis ujub veepinnal, olles üht otsa pidi seotud teda toitva maismaaliustikuga
- šelfimeri –
- šott –
T[muuda | muuda lähteteksti]
- tamm
- tasakaaluprofiil –
- tasandikujõgi –
- tehisjärv –
- termaalne vesi –
- termohaliinne tsirkulatsioon –
- termokarst –
- termokliin –
- tilkekivi –
- transgressioon –
- triivjää –
- trofogeenne kiht –
- troog – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org
- tsunami –
- tulv –
- tõusikvool –
- tõusuallikas –
- tõusuhoovus –
- tõusukõrgvesi –
- tõusulaine –
- tõusuvesi –
U[muuda | muuda lähteteksti]
- uhtaine –
- umboja –
- upwelling –
- uurdejärv –
- uuristusbaas –
V[muuda | muuda lähteteksti]
- vaba vesi –
- vadi –
- vaheäravool –
- valgla –
- vee karedus –
- veeand –
- veeaur –
- veebilanss –
- veehaare –
- veehoidla –
- veejuhtivus –
- veekiht –
- veekogu stratifikatsioon
- veekompleks –
- veelade –
- veelahe –
- veelahkmeahelik –
- veelained –
- veemahutavus –
- veepide –
- veeressursid –
- veerežiim –
- veeringe –
- veetase –
- veetemperatuur –
- vene karst –
- vesi –
- vesikond –
- vesiliiv – veest üleküllastunud liiv, mis esineb enamasti liivaste kallastega jõgede suudmealal
- vettkandev kiht –
- vooluhulk –
- voolukiirus –
- vulkaaniline saar –
- võrendik –
- võõrikjõgi –
W[muuda | muuda lähteteksti]
Õ[muuda | muuda lähteteksti]
- õõtsik –
Ä[muuda | muuda lähteteksti]
- älves –
- äravool –
- äravooluala –
- äravoolukiht –
- äravoolumaht –
- äravoolumoodul –
- äravooluta valgla –
- äravoolutegur –
- ääremeri –