Lumesadu

Lumesadu on loodusnähtus, mille käigus sajab pilvest lund.

Lumesaju kestus on pöördvõrdeline selle intensiivsusega.

Nõrga lumesaju korral on horisontaalne nähtavus (kui puuduvad teised nähtavust halvendavad tegurid, nagu udulinik või udu) neli kuni kümme kilomeetrit, mõõduka lumesaju korral üks kuni kolm kilomeetrit ja tugeva lumesaju puhul alla 1000 meetri.

Lumetuisk ehk lumetorm tekib siis, kui puhub tuul.

Tugev lumesadu võib põhjustada tuisuvaale teedel ning kahjustada kõrgepingeliine, hooneid ja muud taristut. Mägedes muudab tugev lumesadu lumikatte ebastabiilseks ja võib tekitada laviine.

Teke

Põhiline tingimus tugeva lumesaju tekkeks on soodne veepiisakeste ja jääkristallide suhe pilvedes. See jääb vahemikku 1 : 1000 kuni 1 : 1 000 000, kusjuures kõige soodsam on umbes 1 : 100 000. See tähendab, et ühe jääkristalli kohta on pilves ligikaudu tuhat kuni miljon veepiisakest, mille arvelt jääkristallid kasvavad ja moodustavad sademeid.

Lumi tekib pilvedes, kus on piisavalt kondenseerunud veeauru ning temperatuur on alla vee külmumispunkti. Erinevad pilved annavad eri liiki lund: kihtsajupilved annavad lauslund, kihtpilved lumeteri (väga külma ilmaga ja mereefekti korral ka lauslund), kihtrünkpilved väga külma ilmaga nõrka ja pigem hootist lund, rünkpilved harva nõrka hooglund ja teralund, rünksajupilved hooglund (sageli koos lumeterade ja lumekruupidega), kõrgkihtpilved nõrka, harva mõõdukat või tugevat lauslund ning kiudkihtpilved väga harva nõrka lauslund.

Lumesaju intensiivsus ja selle hindamine

Lumesadu iseloomustab selle intensiivsus ehk sademete hulk veekihi millimeetrites tunni või päeva jooksul. Nõrga lumesaju intensiivsus on alla 0,1 millimeetri tunnis, keskmise lumesaju intensiivsus 0,1–1 millimeetrit tunnis ning tugeva lumesaju intensiivsus üle ühe millimeetri tunnis. Lumehelveste arv õhu kuupmeetris on nõrga lumesaju korral alla kümne, keskmise korral 10–100 ning tugeva korral üle saja (võib ulatuda mitme tuhandeni).

Lumesaju intensiivsust saab hinnata ka silma järgi kümnepallisüsteemis. Kuigi järgmised kriteeriumid pole mõõdetava ega ametliku skaalaga, annavad need siiski üldise ettekujutuse sademete tugevusest:

Sajab kõigest mõnikümmend helvest ja nähtavus on hea.
Nähtavus on veidi halvem, kuid lund sajab endiselt vähe.
Lund sajab väikeste helvestena ja nähtavus on halvem.
Lumesadu tiheneb ja nähtavus halveneb kiiresti.
Lund sajab veelgi tihedamalt, kuid nähtavus on veel talutav.
Sadu on tihe ja näha on kõigest kümne meetri kaugusele.
Lumesadu on muutunud veelgi tihedamaks ja näha on kõigest viie meetri kaugusele.
Näha on vaid enda ette, sageli kaasneb tuul.
Nähtavus on väga halb ja lund sajab tihedalt.
Nähtavus on äärmiselt halb ning mõne minutiga sajab maha vähemalt viis kuni kümme sentimeetrit lund. Seda võib nimetada lumetormiks.

Näiteks hinnang 4/10 tähendab mõõduka tihedusega lumesadu, mis juba piirab nähtavust.

Viited

Selles artiklis on kasutatud venekeelset artiklit ru:Снегопад seisuga 17.10.2009.