Must tossutaja

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Must tossutaja Atlandi ookeani põhjas

Must tossutaja ehk must suitsetaja on ookeanipõhja avanev kuuma mineraaliderikka vee allikas.

Mustad tossutajad asuvad ookeanide keskahelikel, kus on piisavalt vulkanismist põhjustatud kuumust, et kivimeis ringlev vesi mitmesaja kraadini kuumutada. Vee poolt kantud ioonid on lahustatud ookeanipõhja moodustavaist basaltseist kivimeist. Ookeanipõhja avanedes sadenevad nad kiiresti välja, mis tekitab mulje, et vette paisatakse musta tossu. Tavalisimad tekkinud mineraalid on sulfiidid. Musta tossutaja temperatuur on vähemalt 350 °C. Tavaliselt avanevad nad merepõhja umbes 2100 meetri sügavusel.

Mustad tossutajad pakuvad huvi ka bioloogiliselt, sest nende ümbruses elavad organismid, mis kasutavad eluks keemilist energiat. On pakutud välja, et esimesed eluvormid Maal võisid olla seotud mustade tossutajatega.

Mustad tossutajad avastati 1977 Galápagose saarte lähedal.