Järvetüübid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Järvetüübid on järvede tüpidiseerimise käigus moodustunud objektid (tüübid).

Järvi saab tüüpideks jaotada erinevate kriteeriumite alusel, üks üldlevinumaid on troofsuse ehk toitelisuse arvestamine, teinekord on mitu kriteeriumit kokku pandud.

Järvede tüpoloogia troofsuse alusel (mittetäielik loend):

Järvede tüpoloogia temperatuuri- ja tsirkulatsioonirežiimi järgi[muuda | muuda lähteteksti]

G. E. Hutchinson (1957[1]) tüpiseeris järvi temperatuuri- ja tsirkulatsioonirežiimi järgi. Need on:

Lisaks neile tõi G. E. Hutchinson eraldi välja holomiktilised (segunevad põhjani) ja meromiktilised järved (segunevad osaliselt) ning polümiktilised järved (segunevad aastas üle kahe korra, jääkatet ei teki).

Eesti järvede tüpidiseerimisest[muuda | muuda lähteteksti]

Praegu jaotakse Eesti järved kompleksnäitajate alusel 12 tüübiks:[2]

Varem jaotati toitainete, orgaaniliste, mineraalainete sisalduse, toitumistüübi, suuruse ja sügavuse, hapnikurežiimi, vee kihistuse ja elustiku koosseisu järgi järved 8 põhitüüpi ja 27 alamtüüpi [3]

  • soolatoitelised ehk halotroofsed järved
  • segatoitelised ehk düseutroofsed järved
    • kihistunud (sügavad) pehmeveelised segatoitelised järved
    • kihistumata (madalad) pehmeveelised segatoitelised järved
    • kihistunud (sügavad) kalgiveelised segatoitelised järved
    • kihistumata (madalad) kalgiveelised segatoitelised järved
  • lubjatoitelised ehk alkalitroofsed järved
    • alalised lubjatoitelised järved
    • ajutised lubjatoitelised järved
  • rohketoitelised ehk eutroofsed järved
    • kihistunud (sügavad) pehmeveelised rohketoitelised järved
    • kihistumata (madalad) pehmeveelised rohketoitelised järved
    • kihistunud (sügavad) kesktoiteliste joontega rohketoitelised järved
    • kihistumata (madalad) kesktoiteliste joontega rohketoitelised järved
    • kihistumata kalgiveelised rohketoitelised järved
    • kihistunud (sügavad) rohketoitelised järved
    • ülirohketoitelised (hüpertroofsed) järved
  • huumustoitelised ehk düstroofsed järved
    • kihistunud (sügavad) huumustoitelised järved
    • kihistunud (sügavad) hapnikuta huumustoitelised järved
    • kihistumata (madalad) huumustoitelised järved
    • väga madalad huumustoitelised järved
  • poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed järved
    • kihistunud (sügavad) poolhuumustoitelised järved
    • kihistumata (madalad) poolhuumustoitelised järved
    • ihistunud (sügavad) eutrofeerunud poolhuumustoitelised järved
    • kihistumata (madalad) eutrofeerunud poolhuumustoitelised järved
  • vähetoitelised ehk oligotroofsed järved
    • kihistunud (sügavad) vähetoitelised järved
    • kihistumata (madalad) vähetoitelised järved
    • kihistunud (sügavad) eutrofeerunud vähetoitelised järved
    • kihistumata (madalad) eutrofeerunud vähetoitelised järved
  • rauatoitelised ehk siderotroofsed järved

Mõnikord tuuakse välja ka 9. põhitüüp:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hutchinson, G. E., 1957. A Treatise on Limnology. I. Geography, Physics, and Chemistry. John Wiley & Sons, New York, 1015 pp.
  2. I. Ott & T. Kõiv. Eesti väikejärvede eripära ja muutused. Tallinn, 1999
  3. Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn: Valgus, 1977