Haldjajuuksed
Haldjajuuksed ehk inglijuuksed on härmatis, mis tekib hallitusseene Exidiopsis effusa osalusel.[1]
Sellist härmatist nimetatakse veel inglijuusteks, libahärmatiseks, külmalilledeks, jäävillaks ja jäähabemeks.[2]
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Haldjajuukseid tekib leht- ja segametsades peamiselt maapinnal kõdunevatele lehtpuuokstele.[2] Nähtus tekib põhja laiuskraadidel ja mägistes piirkondades.[3]
Teke
[muuda | muuda lähteteksti]
Haldjajuuksed tekivad kindlate tingimuste korral: vaja on suurt õhuniiskust, tuulevaikset ja lumeta ilma. Temperatuur peab langema pärast mõnda plusskraadi nulli. Eestis on sellised tingimused hilissügisel või varakevadel. Temperatuuri langemisel surutakse puidus olev niiskus läbi peenikeste pooride, kus see kohe külmub. Seene fermendid ei lase jääkristallidel suuremateks kristallideks muutuda ja tekivad peenikesed jääniidid.[4] Seene kaasabil tekivad jääniitidest moodustised, mille läbimõõt on umbes 0,01 mm ja mis nullilähedase temperatuuri juures võivad püsida tunde.[3] Haldjajuuksed võivad soodsate tingimuste korral kasvada kuni 20 cm pikkuseks. Madal temperatuur pikendab juukseid, sooja käes kaotavad nad vormi.[4]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimesena kirjeldas haldjajuukseid kui nähtust 1918. aastal saksa geofüüsik ja meteoroloog Alfred Wegener, kes arvas, et selle nähtuse kujunemisel osalevad hallitusseened.[4][1]
Šveitsi teadlane Gerhart Wagner selgitas koos töörühmaga välja seeneliigi, mis osaleb haldjajuuste tekkel, ja tekke põhjused. Teadlased sattusid haldjajuustele ühes Šveitsi metsas ja otsustasid uurida eriliste härmatisevormide kujunemist. Uurimistulemused ilmusid ajakirjas Biogeosciences.[1]
2015. aastal tulid Euroopa teadlased järeldusele, et haldjajuuste moodustumisel osaleb hallitusega sarnane seen Exidiopsis effusa.[4] Samuti on leitud, et haldjajuuksed on seotud üdikulaadse seenega. Üdik ehk üdiseen ehk pärisüdik (Pseudohydnum gelatinosum) on kandseente hulka kuuluv söödav seeneliik, mis kuulub üdiku perekonda Pseudohydnum.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 Teadlased tegid selgeks, mis tekitab müstilisi „inglijuukseid“ Delfi Forte 29.07.2015
- 1 2 Martinson, Riina (2021). < Külm ehib puuoksad inglijuustega maaelu.postimees.ee, 7. jaanuar 2021
- 1 2 Inglijuuksed metsas (2021). Looduskalender 16.11.2021 https://www.looduskalender.ee/n/index.php/node/6140[alaline kõdulink]
- 1 2 3 4 Tsõmbarevich, Oleg (2020). Haldja- ehk inglijuuksed. RMK 17.02.2020 https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/haldja-ehk-inglijuuksed
- ↑ Kamenik, Jüri (2020). Kargetel päevadel kohtab metsas haldjajuukseid maaelu.postimees.ee, 07.02.2020