Vooluhulk

Allikas: Vikipeedia
Amazonase vooluhulga muutmine aasta jooksul

Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.

Tavaliselt, kui ei ole märgitud teisiti, mõõdetakse vooluhulka jõe suudmes.

Vooluhulka mõõdetakse tavaliselt kuupmeetrites sekundis (m³/s), harvem liitrit sekundis (l/s).

Reeglina on jõe vooluhulk aasta jooksul ebaühtlane, jõe toitumisest sõltuvate maksimumide ja miinimumidega.

Vooluhulga muutumine aasta jooksul põhjustab veetaseme kõikumist veekogudes. Eesti kliimas on talvel ja suvel vooluhulk väike ning veetase langeb. Seda nimetatakse paguveeks ehk madalveeks. Kevadel lume sulamise tõttu jõgede vooluhulk suureneb ja veetase tõuseb. Seda nimetakse suurveeks. Sood, järved ja veehoidlad ühtlustavad vooluhulka. Suuri järvi ja veehoidlaid läbivatel jõgedel on veetaseme aastane kõikumine väiksem.

Mägijõgede vooluhulk suureneb liustikujää sulamise tõttu, vihmaperioodide ajal jne.

Vooluhulga aastast muutumist näitavat graafikut nimetatakse hüdrograafiks.

Maailma suurima vooluhulgaga jõgi on Amazonas, Eestis on suurimaks Narva jõgi.

Eesti jõgede vooluhulki[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jõgi Vooluhulk (m³/s)
Narva 399,0
Suur Emajõgi 70,1
Pärnu 65,0
Kasari 30,0
Navesti 26,9
Halliste 17,1
Vigala 14,1
Mustjõgi 13,4
Jägala 12,9
Põltsamaa 12,0
Pedja 10,9
Väike Emajõgi 10,7
Võhandu 10,2
Reiu 8,2
Velise 8,0
Ahja 6,9
Purtse 6,8
Keila 6,4
Piusa 5,8
Kunda 5,7
Sauga 5,1
Õhne 4,8
Kullavere 4,3
Valgejõgi 3,9
Elva 3,8
Avijõgi 3,0

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]