Ilmar Heinsoo
Ilmar Heinsoo (kuni 6. maini 1935 Ilmar Heinson; 24. juuni 1923 Vanaküla, Kuusalu kihelkond, Harjumaa – 7. september 2012 Toronto, Kanada) oli eesti diplomaat, soomepoiss ja majandustegelane.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ta õppis aastatel 1930–1936 Kõnnu algkoolis, 1937–1942 Tallinna Reaalkoolis (lõpetas cum laude) ja 1947–1949 Londoni Ülikooli majandusteaduskonnas. Ta oli korporatsiooni Fraternitas Estica auvilistlane ja Kanada Koondise esimees.[1]
Ta osales teises maailmasõjas pärast Soomes Taavettis ohvitseride kooli lõpetamist 1943. aastal Soome ja 1944. aastal Eesti rinnetel ning põgenes 1944. aastal üle Hiiumaa Rootsi.
1945. aastal siirdus ta vabatahtlikuna Inglismaale, et saada Briti luure käendusel teiste noorte eesti, läti ja leedu ohvitseridega luurealane ettevalmistus ja naasta langevarjuritena Eesti metsadesse, kuid plaan nurjus, kuna Nõukogude vastuluure sai sellest teada.[2][3]
Aastatel 1945–1946 oli ta Linköpingis Tööturuameti välismaalaste ametnik, 1947–1950 fotomaterjalide ettevõttes Actina Ltd. osakonnajuhataja ja 1951. aastast, mil asus elama Kanadasse, kindlustusettevõtte Heinsoo Insurance Brokers Ltd. president.
1971. aastast oli ta Eesti Vabariigi aupeakonsuli kohusetäitja Torontos ja 1991. aastast Eesti Vabariigi aupeakonsul Kanadas, loobudes kohast haigestumise tõttu 2001. aastal.[4]
Aastatel 1946–1949 oli ta Rahvusvahelise Kristliku Üliõpilaskonna liige, 1947–1950 Inglismaal eesti noorteühenduse juht, 1951. aastast Eesti Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu Kanadas algataja ja esimees, väliskomisjoni esimees 1970. aastani. Heinsoo kuulus Balti Liitu Kanadas, Toronto Eesti Seltsi, Toronto Eesti Meeskoori, Eesti Kunstnike Koondisse Torontos, Kanada Eesti Sõjaveteranide Ühingusse, Eesti Ohvitseride Kogusse, Baltimore'i linna aukliikmeskonda ning oli Eesti Sihtkapitali Kanadas algatajaliige.[1]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1981 Eestlaste Kesknõukogu Kanadas kuldteenetemärk
- 1985 Toronto Eesti Võitlejate Ühingu kuldrinnamärk
- 1996 Riigivapi II klassi teenetemärk
- Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse teeneteristi I järk
- Kuninganna Elizabeth II juubelimedal
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema abikaasa oli Margot Heinsoo, nende poeg on diplomaat Thomas Heinsoo.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Fr. Estica :: Album Esticum". www.cfe.ee. Vaadatud 27. detsembril 2023.
- ↑ Peep Pillak. Ilmar Heinsoo (24. VI 1923 - 7. IX 2012). Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet nr 38, 26. september 2012. Lk 5
- ↑ Õispuu, Leo. "Eestlased Soome ja Saksa sõjaväes 1940-1945" (PDF).
- ↑ "In memoriam – Ilmar Heinsoo – korporatsioon Fraternitas Estica". 11. september 2012. Vaadatud 27. detsembril 2023.