Aleksander Arder

Allikas: Vikipeedia

Aleksander Arder (19. september 1894 Kirna küla Lähtru vald Martna kihelkond29. september 1966 Tallinn) oli eesti laulja (bariton) ja viljakas laulupedagoog.

Lõpetas aastal 1914 Riia Vaimuliku Seminari. Laulmist õppis ta aastatel 19191923 Milanos A. Disconzi ja Roomas Georges Cunelli juures ning Stockholmis professor Karl August Nygren-Klosteri erastuudios, kus teisel aastal töötas kaasõppejõuna. Oli 19231931 Estonia teatri solist. Esinenud ka kontserdilauljana, populariseerides eesti heliloojate soololaule ja seda ka väljaspool Eestit.

Tunnustuse võitis laulupedagoogina, töötades aastatel 19281941 Tallinna Konservatooriumis (aastatel 19351940 lauluosakonna juhatajana) ja 19441966 Tallinna Riiklik Konservatooriumis (aastatel 19491962 laulukateedri juhataja, alates 1951 aastast professor). 19421944 kuulus Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse[1].

Õpilasi[muuda | muuda lähteteksti]

Marta Rungi, Elsa Maasik, Tiit Kuusik, Ott Raukas, Evald Tordik, Ivo Kuusk, Hendrik Krumm, Ludmilla Issakova, Uno Kreen, Enno Sein, Henn Pai, Kalju Karask, Georg Ots jt.

Osi[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli Väike-Lähtru Jumalaema Sündimise kiriku (õigeusu) köster. Oli abielus Jaan Poska tütre Tatjanaga. Sellest suhtest sündis poeg Arpad Arder, kellest sai baptistijutlustaja. Teist korda oli abielus Marta Rungiga (aastast 1932)[2]. Pojapoeg Ott Arder oli luuletaja ja tõlkija. Pojapoeg Jaan Arder oli muusik (ansamblid Apelsin, Hortus Musicus jt).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EE 14. köide lk. 24
  2. EE 14. köide lk. 439

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]