Jevgeni Onegin (ooper)

Allikas: Vikipeedia
Pjotr Tšaikovski (1888; autor Charles Reutlinger)
Aleksandr Puškin (autor Orest Kiprenski)

Jevgeni Onegin op. 24 (vene keeles Евгений Онегин) on Pjotr Tšaikovski ooper kolmes vaatuses, seitsmes pildis, mis valmis 1878. aastal. Ooperi libreto on koostatud koostöös Konstantin Šilovskiga Aleksandr Puškini samanimelise värssromaani põhjal. Libreto kirjutamisel on kasutatud Puškini romaani algupäraseid värsse ja on valitud just need stseenid, mis kajastavad kangelaste tundemaailma. Lisaks kirjutas Tšaikovski ise teksti Lenski arioosole esimese vaatuse esimeses stseenis ja suure osa vürst Gremini aaria sõnadest kolmanda vaatuse esimeses stseenis. Lugu ise jutustab isekast kangelasest Jevgeni Oneginist, kes lükkab kahetsuseta tagasi noore naise armastuse ja oma kergemeelsusest duellile sattudes tapab oma sõbra Lenski. [1]

Ooper on episoodiline, selles puudub järjepidev süžee, tegemist on valitud paladega Onegini elust. Seetõttu pani helilooja ooperi alapealkirjaks "lüürilised stseenid". Et algupärane lugu oli väga tuntud, siis eeldas Tšaikovski, et publik täidab ise lüngad. Ooper esietendus 1879. aasta märtsis Moskva Väikeses Teatris ja kanti ette Moskva konservatooriumi üliõpilaste poolt. Laiemale publikule tutvustati ooperit juba jaanuaris 1881, Moskva Suures Teatris , Enrico Modesto Bevignani dirigeerimisel ja seda lavastust saatis suur menu. Esiettekanne Peterburi Maria Teatris oktoobris 1884, Eduard Napravniku juhatusel, tõi juba lõpliku läbilöögi kõigepealt vene ja hiljem ka rahvusvahelisel laval.[2]


Sisukokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus toimub maal Larinite mõisas ja Peterburis 1820. aasta paiku.

I vaatus

Larinite mõisa saabuvad ilusal augustiõhtul külalised, naabermõisnik Lenski koos sõber Jevgeni Oneginiga. Lenski, lüürilise hingelaadiga noor poeet, on armunud rõõmsameelsesse peretütresse Olgasse. Onegin viibib mõisas esmakordselt ja avaldab romantilise hingega nooremale peretütrele Tatjanale sügavalt sentimentaalset mõju. Tatjana armub Oneginisse ja otsustab talle kirjutada ning kõneleda avameelselt oma tunnetest. Saades Tatjana kirja, ei oska Onegin hinnata neiu siiraid tundeid. Ta näitab välja huvipuudust noore naise vastu ja soovitab Tatjanal varjata oma hingeelamusi. See tähendab Tatjanale tema tütarlapseideaalide kokkuvarisemist,

II vaatus

25. jaanuar- Tatjana tähistab nimepäeva peoga. Lenski on jälle kaasa kutsunud Onegini, kes on juba tüdinenud provintslikust mõisaeltskonnast. Igavuse peletamiseks hakkab ta provotseerima Lenskit, tehes komplimente Olgale. Sõprade vahel tekib tüli, mis päädib duellikutsega Lenski poolt. Duell lõpeb Lenski surmaga.

III vaatus

Möödunud on mõned aastad. Tatjana on abiellunud jõuka aristokraadi, hallipäise Vürst Greminiga. Onegin on veetnud vahepealsed aastad välismaal. Nüüd kohtuvad nad Gremini majas korraldataval ballil. Nähes naist suursuguse seltskonnadaamina, tärkab Oneginis armastus. Peale balli kirjutab Onegin Tatjanale hulga armastuskirju, rääkides kirglikult oma armastusest. Ka Tatjana südames pole kirg kustunud, kuid tal jätkub jõudu endast võitu saada ja Onegini armastusavaldused tagasi lükata. [3]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Eugene Onegin" Wikipedias
  2. Teater Vanemuine kavaleht ooperile "Jevgeni Onegin" 2013
  3. Teater Vanemuine kavaleht ooperile "Jevgeni Onegin" 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]