Salme (tegelaskuju): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
KrattBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: automaatselt asendatud tekst (-== *Välislink *== +== Välislingid ==)
PResümee puudub
 
7. rida: 7. rida:
==Eepos==
==Eepos==


Salmet mainitakse eesti [[rahvuseepos]]e esimeses loos ([[Kalev]]i tulek. Salme ja [[Linda]]).
Salmet mainitakse eesti [[rahvuseepos]]e esimeses loos ([[Kalev (mütoloogia)|Kalevi]] tulek. Salme ja [[Linda]]).


Läänes elanud noor lesk leidis karjateelt [[kana]], tallermaalt [[teder|tedre]]<nowiki></nowiki>muna ja vainult [[vares|varese]]<nowiki></nowiki>poja. Ta viis nad koju ning pani kana tedremuna hauduma, varesepoja viskas nurka. Kolme kuu pärast läks lesk aita vaatama:
Läänes elanud noor lesk leidis karjateelt [[kana]], tallermaalt [[teder|tedre]]<nowiki></nowiki>muna ja vainult [[vares|varese]]<nowiki></nowiki>poja. Ta viis nad koju ning pani kana tedremuna hauduma, varesepoja viskas nurka. Kolme kuu pärast läks lesk aita vaatama:


<poem>
:Kanast kasvas kena neitsi,
Kanast kasvas kena neitsi,
:Tedremunast teine tütar;
Tedremunast teine tütar;
:Kanast sai S a l m e, sula neitsi,
:Tedrest L i n d a, libe neitsi.........
Kanast sai Salme, sula neitsi,
Tedrest Linda, libe neitsi.........
:Varesest sai vaenelapsi,
Varesest sai vaenelapsi,
:Ohtupäine orjatüdruk,
Ohtupäine orjatüdruk,
</poem>


Lese tütardele tulid kosilased. Salme lükkas tagasi kuu ja päikese kosjad ning nõustus kolmanda kosilasega, kelleks oli täht-peig, [[Põhjanael]]a vanem poeg.
Lese tütardele tulid kosilased. Salme lükkas tagasi kuu ja päikese kosjad ning nõustus kolmanda kosilasega, kelleks oli täht-peig, [[Põhjanael]]a vanem poeg.


<poem>
:Viru tantsi veeretie,
Viru tantsi veeretie,
:Sõreliiva sõtkutie,
Sõreliiva sõtkutie,
:Murupinda piinatie -
Murupinda piinatie -
:Tähti-peig ja Salme-neidu
Tähti-peig ja Salme-neidu
:Pidasivad pulmailu!
Pidasivad pulmailu!
</poem>


Salme pulmapeo ajal hakkasid tema poolt tagasilükatud ja ka uued kosilased Linda juures käima. Linda lükkas neist enamuse tagasi ning nõustus kuuenda kosilasega, kelleks oli Kalev. Linda ja Kalevi pulmade ajal otsustas täht-peig oma mõrsja Salmega lõpuks lahkuda. Hiljem enam Salmelt sõnumeid ei saadud, vaid tuul tõi terviseid ja vihmapisar silmavett.
Salme pulmapeo ajal hakkasid tema poolt tagasilükatud ja ka uued kosilased Linda juures käima. Linda lükkas neist enamuse tagasi ning nõustus kuuenda kosilasega, kelleks oli Kalev. Linda ja Kalevi pulmade ajal otsustas täht-peig oma mõrsja Salmega lõpuks lahkuda. Hiljem enam Salmelt sõnumeid ei saadud, vaid tuul tõi terviseid ja vihmapisar silmavett.


<poem>
:Eite ei saa Salmet nägema,
Eite ei saa Salmet nägema,
:Õde ei Salme õnne tundma.
:Nutke, Salme vennakesed,
Õde ei Salme õnne tundma.
:Nutke, Lääne neitsikesed:
Nutke, Salme vennakesed,
Nutke, Lääne neitsikesed:
:Ju teilt Salme viidanekse,
Ju teilt Salme viidanekse,
:Pilve taha peidetakse,
Pilve taha peidetakse,
:Ehaneiuks heidetakse,
Ehaneiuks heidetakse,
:Taeva alla tõstetakse<ref name="1kalev" />."
Taeva alla tõstetakse."<ref name="1kalev" />
</poem>


==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="1kalev">[http://krzwlive.kirmus.ee/et/kalevipoeg/tekstiversioon?story_id=3/ Kalevipoeg. Esimene lugu]</ref>>
}}


== Välislingid ==
== Välislingid ==


*[http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev2/tahemorsja.html Felix Oinas. Tähemõrsja.] (Essee kogumikust: [http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev2 Uurimusi Kalevipojast]. Tartu 2004.)
*[http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev2/tahemorsja.html Felix Oinas. Tähemõrsja.] (Essee kogumikust: [http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev2 Uurimusi Kalevipojast]. Tartu 2004.)

==Viited==
{{viited|allikad=

* <ref name="1kalev">[http://krzwlive.kirmus.ee/et/kalevipoeg/tekstiversioon?story_id=3/ Kalevipoeg. Esimene lugu]</ref>>}}



{{Kalevipoeg}}
{{Kalevipoeg}}

Viimane redaktsioon: 8. märts 2021, kell 17:49

Salme ehk Tähemõrsja on samanimelise eesti eepilise rahvalaulu peategelane.

Esineb ka tegelasena Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kirjutatud eeposes "Kalevipoeg", milles on esitatud Salmest rääkiva rahvalaulutüübi üks variant.

Rahvalaulust ja selle kasutamisest "Kalevipojas" on kirjutanud folklorist Felix Oinas ja mütoloog Jaan Puhvel.

Eepos[muuda | muuda lähteteksti]

Salmet mainitakse eesti rahvuseepose esimeses loos (Kalevi tulek. Salme ja Linda).

Läänes elanud noor lesk leidis karjateelt kana, tallermaalt tedremuna ja vainult varesepoja. Ta viis nad koju ning pani kana tedremuna hauduma, varesepoja viskas nurka. Kolme kuu pärast läks lesk aita vaatama:

Kanast kasvas kena neitsi,
Tedremunast teine tütar;
Kanast sai Salme, sula neitsi,
Tedrest Linda, libe neitsi.........
Varesest sai vaenelapsi,
Ohtupäine orjatüdruk,

Lese tütardele tulid kosilased. Salme lükkas tagasi kuu ja päikese kosjad ning nõustus kolmanda kosilasega, kelleks oli täht-peig, Põhjanaela vanem poeg.

Viru tantsi veeretie,
Sõreliiva sõtkutie,
Murupinda piinatie -
Tähti-peig ja Salme-neidu
Pidasivad pulmailu!

Salme pulmapeo ajal hakkasid tema poolt tagasilükatud ja ka uued kosilased Linda juures käima. Linda lükkas neist enamuse tagasi ning nõustus kuuenda kosilasega, kelleks oli Kalev. Linda ja Kalevi pulmade ajal otsustas täht-peig oma mõrsja Salmega lõpuks lahkuda. Hiljem enam Salmelt sõnumeid ei saadud, vaid tuul tõi terviseid ja vihmapisar silmavett.

Eite ei saa Salmet nägema,
Õde ei Salme õnne tundma.
Nutke, Salme vennakesed,
Nutke, Lääne neitsikesed:
Ju teilt Salme viidanekse,
Pilve taha peidetakse,
Ehaneiuks heidetakse,
Taeva alla tõstetakse."[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]