Joseph Goebbels: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
1. rida: 1. rida:
[[File:Bundesarchiv Bild 146-1968-101-20A, Joseph Goebbels.jpg|thumb|Joseph Goebbels. [[Heinrich Hoffmann (fotograaf)|Heinrich Hoffmanni]] foto]]
[[File:Bundesarchiv Bild 146-1968-101-20A, Joseph Goebbels.jpg|thumb|Joseph Goebbels. [[Heinrich Hoffmann (fotograaf)|Heinrich Hoffmanni]] foto]]
'''Paul Joseph Goebbels''' ([[29. oktoober]] [[1897]] [[Rheydt]] (tänapäeval [[Mönchengladbach]]i linnaosa) – [[1. mai]] [[1945]] [[Berliin]]) oli [[Saksamaa]] [[poliitik]], üks [[Adolf Hitler]]i lähimaid kaastöölisi, üks [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] mõjukamaid ja tuntumaid poliitikuid, põgusalt ka riigikantsler, [[Magda Goebbels]]i abikaasa.
'''Paul Joseph Goebbels''' ([[29. oktoober]] [[1897]] [[Mönchengladbach|Rheydt]] – [[1. mai]] [[1945]] [[Berliin]]) oli [[Saksamaa]] [[poliitik]], üks [[Adolf Hitler]]i lähimaid kaastöölisi, üks [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] mõjukamaid ja tuntumaid poliitikuid, põgusalt ka riigikantsler, [[Magda Goebbels]]i abikaasa.


Erilise tähtsuse omandas ta juba [[Weimari vabariik|Weimari vabariigi]] ajal Berlin-Brandenburgi ''[[Gauleiter]]''<nowiki>'ina</nowiki> ja [[NSDAP]] [[riigipropagandajuhataja]]na, [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] viimaste kuude ajal "totaalse sõjapanuse peavolinikuna" (''[[Generalbevollmächtigter für den totalen Kriegseinsatz]]''), eelkõige aga [[rahvavalgustuse ja propaganda riigiminister|rahvavalgustuse ja propaganda riigiministrina]] 1933–1945. Goebbels, kes oli ka Riigikultuurikoja ([[Reichskulturkammer]]) president, andis iga päev ajakirjandusele juhendeid, valitsedes pärast [[massimeedia]] [[tasalülitamine|tasalülitamist]] Saksamaa vaimu- ja kultuurielu üle.
Erilise tähtsuse omandas ta juba [[Weimari vabariik|Weimari vabariigi]] ajal Berlin-Brandenburgi ''[[Gauleiter]]''<nowiki>'ina</nowiki> ja [[NSDAP]] [[riigipropagandajuhataja]]na, [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] viimaste kuude ajal "totaalse sõjapanuse peavolinikuna" (''[[Generalbevollmächtigter für den totalen Kriegseinsatz]]''), eelkõige aga [[rahvavalgustuse ja propaganda riigiminister|rahvavalgustuse ja propaganda riigiministrina]] 1933–1945. Goebbels, kes oli ka Riigikultuurikoja ([[Reichskulturkammer]]) president, andis iga päev ajakirjandusele juhendeid, valitsedes pärast [[massimeedia]] [[tasalülitamine|tasalülitamist]] Saksamaa vaimu- ja kultuurielu üle.

Redaktsioon: 9. oktoober 2017, kell 19:01

Joseph Goebbels. Heinrich Hoffmanni foto

Paul Joseph Goebbels (29. oktoober 1897 Rheydt – 1. mai 1945 Berliin) oli Saksamaa poliitik, üks Adolf Hitleri lähimaid kaastöölisi, üks Kolmanda Riigi mõjukamaid ja tuntumaid poliitikuid, põgusalt ka riigikantsler, Magda Goebbelsi abikaasa.

Erilise tähtsuse omandas ta juba Weimari vabariigi ajal Berlin-Brandenburgi Gauleiter'ina ja NSDAP riigipropagandajuhatajana, Teise maailmasõja viimaste kuude ajal "totaalse sõjapanuse peavolinikuna" (Generalbevollmächtigter für den totalen Kriegseinsatz), eelkõige aga rahvavalgustuse ja propaganda riigiministrina 1933–1945. Goebbels, kes oli ka Riigikultuurikoja (Reichskulturkammer) president, andis iga päev ajakirjandusele juhendeid, valitsedes pärast massimeedia tasalülitamist Saksamaa vaimu- ja kultuurielu üle.

Goebels oli see, kes teavitas meediat NKVD poolt läbiviidud Katõni massimõrvast.[1]

Elulugu

Goebbels oli lühikest kasvu ja nõrga tervisega, mistõttu ta ei saanud vabatahtlikuna osaleda Esimeses maailmasõjasja nii asus ta tegelema intellektuaalsete aladega.

1917. aastal lõpetas nooruk Goebbels väga edukalt gümnaasiumi ja astus Bonni ülikooli filosoofiateaduskonda. Joseph õppis ka Freiburgis, Würzburgis, Münchenis. 1920. aastal lõpetas Heidelbergi ülikooli. 1921. aastal filosoofiadoktori kraadi saksa kirjanduse alal.[2]

1924. aastal astus ta natsionaalsotsialistlikku parteisse (NSDAP) ning sai seal peagi üheks juhtliikmeks. Lisaks kirjanduslikule andele oli ta äärmiselt tahtejõuline ning osav manipuleerija, seetõttu oli ta ka üks partei peaideolooge ning kõnemehi. Erinevalt mitmest teisest Hitleri kaaskondlasest (Hermann Göring, Heinrich Himmler) jäi ta füürerile lõpuni ustavaks, sest uskus fanaatiliselt natside poliitika õigsusse ning oli üks äärmuslikumaid antisemiite[viide?].

1933. aastal, kui "natsid" võimule said, sai Goebbelsist propagandaminister. Ta asus kohe juutidega võitlema intellektuaalsel pinnal, korraldades raamatute põletamisi ning kavandades teisi nendevastaseid aktsioone, mis kulmineerusid 1938. aastal kristalliööga. Samuti muutus tema retoorika aasta-aastalt sõjakamaks, valmistades sakslasi ette suureks konfliktiks. Teise maailmasõja ajal püüdis Goebbels kõigi vahenditega mõjutada sakslasi natsionaalsotsialistide poliitikat ja sõjaohvreid aktsepteerima, kuulutades 1943. aasta veebruaris, kui sõda pöördus Saksamaa kahjuks, välja totaalse sõja. Goebbelsi retoorika jäi äärmiselt populistlikuks ning lõplikku võitu kuulutavaks kuni lõpuni, mil tegelikult enam mingiks edukaks lahenduseks lootust polnud. 22. aprillil 1945 asus Goebbels koos naise ja lastega Hitleri punkrisse Berliinis ning julgustas füürerit kuni lõpuni pealinna jääma. Teised "natsiladviku" liikmed lahkusid Berliinist, püüdes end päästa, kuid Goebbels ja Martin Bormann jäid ka aprilli lõpus Hitleri juurde, otsustades oma ideoloogia nimel surra.

28. aprilli hilisõhtul kui oma punkris abiellusid Eva Braun ja Hitler olid selle tunnistajateks Goebbels ja Bormann. (Leutheusser, 81:2003[3])

30. aprillil, kui Hitler sooritas enesetapu, sai Goebbelsist riigikantsler. Sel kohal oli ta aga vaid ühe päeva, sest olukorra lootusetus sundis teda 1. mail enesetappu tegema. Tema naine Magda Goebbels ja kaks arsti uinutasid-mürgitasid enne seda nende kuus last ning läks seejärel koos mehega vabasurma.

Isiklikku

Goebbels tundnud suurt nõrkust naiskaunitaride vastu. Kõrge riikliku positsiooni tõttu saavutas ta tuntuse ega suutnud kaaseaegsete sõnul vastu panna näitlejannade, filmidiivade jt kunstirahva "võludele". Saksa naised jooksnud Goebbelsile üksteise võidu lausa tormi.

1936. aastal tutvunud Goebbels jalutuskäigul tšehhi filmitähe Lída Baarovága.[4]

Lída Baarová oli tol ajal, mil "afäär" Goebbelsiga algas, suhtes näitleja Gustav Fröhlichiga. Fröhlich oli Goebbelsi naaber (Inselstraße 18). Goebbelsil oli kinnisvara ekslusiivsel Wannseel (Schwanenwerder), aadressiga Inselstraße 8-10. Ta oli selle 1935. aastal pankurilt Oskar Schlitterilt "üle võtnud", makstes selle eest, tunduvalt alla omahinna 270 000 riigimarka[5] ja elas siin alates 1936. aastast. Hiljem lisandus sellele ka naaberkinnisvara Inselstraße 12-14-l juudi päritolu pankurilt Samuel Goldschmidtilt.[6]

Lída Baarová on hiljem öelnud, et Goebbels olla temasse armunud, tema mitte. Ta kartis Goebbelsit.[7]

Abielu

 Pikemalt artiklis Magda Goebbels

1930.–1931. aastal tutvus Goebbels Berliini kõrgemasse seltskonda kuuluva ilusa, intelligentse ja rikka daami Magda Quandtiga (sünninimega Johanna Maria Magdalena Behrend).

Kord sattunud Magda ühele Goebbelsi poolt korraldatud miitingule. Goebbelsi hiilgav kõne, rahva vaimustus ja valitsev atmosfäär avaldasid nii suurt mõju, et Magda kirjutas avalduse NSDAP liikmeks astumiseks.

Goebbels pakkus Magdale osalise tööajaga tööd erasekretärina. 12. detsembril 1931 toiminud laulatusel oli tunnistajaks Adolf Hitler. Hitler suhtunud Magda Goebbelsisse suure lugupidamisega ja viibinud meeleldi tema seltskonnas. Mõnede allikate kohaselt olla Hitler enne Eva Brauniga kurameerimist ja kokku elamist kurameerinud üsna mitme naisega, nagu Geli Raubal, Leni Riefenstahl, Winifred Wagner, Renate Müller, Maria Reiter, Unity Valkyrie Mitford, Inga Ley, Martha Dodd ja ka Magda Goebbelsiga.(Neumann ja Eberle, 42:2013[8] )

Magda ja Joseph Goebbelsi abielust sündis aastail 1932–1940 kuus last: viis tütart ja poeg.

Mõned allikad on pidanud paari eraelu "fassaadilaadseks", nii käinud (tuginetud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge Nõukogude ülekuulamise protokollidele) 1935. aasta novembrikuu alguspäevadel Hitler, Hess ja Goebbels Saksa-Inglise laevastikukokkuleppega (Ribbentrop, 18. juuni 1935) seoses sõjalaevade mudeleid vaatamas. Edasi liikus seltskond suitsetamissalongi , kus ootasid Hitleri piloot Baur ja ihufotograaf Hoffmann. Tuju olla ülemeelik olnud ja Goebbels pildunud ühe anekdoodi teise järel. Kaasaegsete sõnade kohaselt veetis õhtuid pigem väljaspool kodu, kuna olla oma naisega kellegi kauni filminäitlejatari pärast jälle tülli läinud.Eberle ja Uhl, 35:2006.

22. aprilli õhtupoolikul 1945[9] kolis perekond Riigikantselei aias asuvasse Hitleri punkrisse - sügavale maapõue rajatud kahekorruselisse betoonehitisse, mille ülemisel korrusel oli 12 ja alumisel 18 väikest toakest.

1945. aasta 1. mai õhtul astusid Joseph ja Magda Goebbels pidulikus riietuses ja vaikides trepist alla, hammustasid kaaliumtsüaniidiampullid puruks ja SS-i ohvitser tulistas neid kuklasse. Surnukehad põletati.[10]

Tervis

Propagandaminister Joseph Goebbels oli 165 cm pikkune ja ühest jalast vigane[11] ning kõhetu kehaehitusega, nii olla ta isegi oma parimail päevil kaalunud vaevu 50 kilo. Füüsiline puue - parem jalg oli vasakust tervelt 10 cm lühem - ei võimaldanud tal lonkamata käia.[12]

Alates 1935. aastast oli Goebbelsi hambaarstiks ka Hitleri hambaarst Saksa hambakirurg ja hambaarst Hugo Johannes Blaschke (14. november 1881 Lääne-Preisimaa, Neustadt – 6. detsember 1959) (Neumann ja Eberle, 69:2013 [13])

1933. aastast alates sai Theodor Morellist tema arst.(Neumann ja Eberle, 56:2013)

Morelli päevaraamatu kohaselt (tänapäeval "The Secret Diaries of Hitler's Doctor" ravinud ta propagandaminiter Goebbelsil kord dermatiiti, mis raputanud kogu tema keha nii väga, et ta ei saavat magada. 22 arsti olid eelnevalt üritanud seisundit tal ka ravida kuid tulutult. Morell aga ravis teda Homoserani süstidega terveks.(Irving, 24:1983[14])

Teised temast

Joseph Goebbels ja Adolf Hitler ei olnud algselt "ühes paadis" nii karanud Goebbels ühel koosolekul püsti ja karjunud: "Ma nõuan, et väikekodanlane Adolf Hitler natsionaalsotsialistlikust parteist välja heidetaks!" (Delaforce, 44:2010)

Hitler temast (1942): "Mul on kolm tuttavat, kes kas või minutiks kokku saades kohe naerda lagistavad: Hoffmann, Amann ja doktor Goebbels... ". (Delaforce, 28:2010[15])

Asjatundjad on kinnitanud, et just tema oli üks nendest vähestest isikutest Hitleri lähikonnas, kes suutis mõjutada "füürerit" negatiivses suunas. Sest see vaheda mõistusega intellektuaal, kes vaimselt seisis kõrgemal nii Hitlerist kui tema lähemast kildkonnast ja omas kuratlikku võimet inimesi mõjutada ja teha seda väga erineval ning vähemärgataval moel -seetõttu on tema kohta kasutatud iseloomustusi nagu lonkav Mefisto, kuradi advokaat, Hitleri kuri geenius jne. (Arumäe 2002)

Goebbels kirjanikuna

Päris kirjanikku temast ei saanud, küll aga jäid temast maha päevikud.

Gesetz zur Verhütung erbkranken Nachwuchses

 Pikemalt artiklis Pärilikke haigusi põdeva järelkasvu vältimise seadus

Pärilikke haigusi põdeva järelkasvu vältimise seadus (Das Gesetz zur Verhütung erbkranken Nachwuchses) (GzVeN) oli Kolmanda Riigi steriliseerimisseadus, mis võeti vastu 14. juulil 1933 (RGBl. I, lk 529) ja jõustus 1. jaanuaril 1934.

Steriliseerimisseadus nägi ette steriliseerimise

Anonüümne ajakirjanik viidanud asjaolule, et vastavalt 14. juulil 1933. aastal vastu võetud sterilisseerimisseadusele, mis laieneb ka Goebbelsile, tuleks ka tema steriliseerida. Nimelt kehtivat seadus ka kompjalgsuse puhul.(Leutheusser, 101:2003)

1935. aastal vastu võetud seadus legaliseeris raseduse katkestamise eugeenilistel põhjustel koos kohustusliku sundsteriliseerimisega.

Viited

  1. ↑ Michael Mann, The Dark Side of Democracy: Explaining Ethnic Cleansing, Cambridge University Press, lk 207, 2004, veebiversioon (vaadatud 1. oktoobril 2017) inglise keeles
  2. ↑ Heino Arumäe, Ühe naise traagiline saatus, Horisont 3/2002, veebiversioon (vaadatud 30. septembril 2017)
  3. ↑ "Hitler ja naised", Ulrike Leutheusser, mis eestikeelsena on ilmunud Huma kirjastuse väljaandel 2003. aastal.
  4. ↑ Heino Arumäe, Ühe naise traagiline saatus, Horisont 3/2002, veebiversioon (vaadatud 30. septembril 2017)
  5. ↑ Wirtschaft, Goebbels Berliner Insel-Grundstück in neuen Händen, 01.10.2011, veebiversioon (vaadatud 9. oktoobril 2017) saksa keeles
  6. ↑ [http://www.ghwk.de/fileadmin/user_upload/pdf-wannsee/sonderausstellungen/schwanenwerder.pdf Villenkolonien in Wannsee 1875 – 1945 Sonderausstellung der Gedenk- und Bildungsstätte Haus der Wannsee-Konferenz], Mai 2000 – jaanuar 2006, veebiversioon (vaadatud 9. oktoobril 2017) saksa keeles
  7. ↑ Louise Potterton in Vienna, Goebbels's screen goddess mistress dies unforgiven, 31. oktoober 2000, veebiversioon (vaadatud 9. oktoobril 2017) inglise keeles
  8. ↑ Hans-Joachim Neumann ja Henrik Eberle, "Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos", 2013 ("War Hitler krank? Ein abschließender Befund", Gustav Lübbe Verlag, 2009
  9. ↑ The Death of Hitler The History Place
  10. ↑ Magda Goebbels 1901-1945/Biografie dieterwunderlich.de
  11. ↑ Jaap van Ginneken (2016). The Profile of Political Leaders: Archetypes of Ascendancy. Palgrave Macmillan, lk 32.
  12. ↑ Heino Arumäe, Ühe naise traagiline saatus, Horisont 3/2002, veebiversioon (vaadatud 30. septembril 2017)
  13. ↑ Hans-Joachim Neumann ja Henrik Eberle, "War Hitler krank? Ein abschließender Befund", Gustav Lübbe Verlag, 2009; ("Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos", 2013)
  14. ↑ David Irving,"The Secret Diaries of Hitler's Doctor",(1983) ISBN 0-02-558250-X
  15. ↑ "Hitler. Olulisi fakte" on Patrick Delaforce'i 2007 aastal ilmunud raamat, mis eestikeelsena on ilmunud Koolibri kirjastuse väljaandel 2010. aastal. Raamatu on tõlkinud Andreas Ardus ja originaali pealkiri on "The Hitler File: The Essential Facts".

Välisallikad

Kirjandus

Eelnev
Adolf Hitler 		Saksamaa riigikantsler
30. aprill – 1. mai 1945 		Järgnev
Johann Ludwig Schwerin von Krosigk
Nazi Germany Coat of Arms


Adolf Hitler (Kantsler & Führer, NSDAP) | Franz von Papen (parteitu) | Konstantin von Neurath (parteitu → NSDAP) | Joachim von Ribbentrop (NSDAP) | Wilhelm Frick (NSDAP) | Heinrich Himmler (NSDAP) | Johann Ludwig Schwerin von Krosigk (parteitu) | Alfred Hugenberg (DNVP) | Kurt Schmitt (NSDAP) | Hjalmar Schacht (parteitu) | Hermann Göring (NSDAP) | Walther Funk (NSDAP) | Franz Seldte (DVP → NSDAP) | Franz Gürtner (DNVP) | Franz Schlegelberger (NSDAP) | Otto Georg Thierack (NSDAP) | Werner von Blomberg (parteitu) | Wilhelm Keitel (parteitu) | Freiherr von Eltz-Rübenach (parteitu) | Julius Heinrich Dorpmüller (NSDAP) | Wilhelm Ohnesorge (NSDAP) | Richard Walther Darré (NSDAP) | Herbert Backe (NSDAP) | Joseph Goebbels (NSDAP) | Bernhard Rust (NSDAP) | Fritz Todt (NSDAP) | Albert Speer (NSDAP) | Alfred Rosenberg (NSDAP) | Hanns Kerrl (NSDAP) | Hermann Muhs (NSDAP) | Otto Meißner (parteitu) | Hans Lammers (NSDAP) | Martin Bormann (NSDAP) | Karl Hermann Frank (NSDAP) Rudolf Heß* (NSDAP) | Ernst Röhm** (NSDAP)
* Lendas mais 1941 Inglismaale ning vangistati seal.
** Hukati 1934.
NSDAP - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Joseph_Goebbels&oldid=4763258"