Mine sisu juurde

Lääne-Preisimaa

Allikas: Vikipeedia
Lipp
Vapp
Lääne-Preisimaa (punane) Preisi kuningriigis ja Saksa keisririigis, 1878.

Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922. Lääne-Preisimaa loodi 1773. aastal Preisi kuningriigi provintsina, mis moodustati Esimese Poola jagamisega annekteeritud Rzeczpospolita Kuninglikust Preisimaast. Lääne-Preisimaa kaotati 1829. aastal ja liideti Ida-Preisimaaga, et moodustada Preisimaa provints, kuid taastati 1878. aastal, kui liitmine tühistati, ja sai Saksa keisririigi osaks. 1918. aastast oli Lääne-Preisimaa Preisimaa Vaba Riigi provints Weimari vabariigis, kaotades Versailles' rahuga enamuse oma territooriumist II Rzeczpospolitale ja Danzigi vabalinnale. Lääne-Preisimaa kaotati 1922. aastal ja selle allesjäänud lääneterritoorium liideti Poseni provintsiga, et moodustada Posen-Lääne-Preisimaa, ning selle idaterritoorium liideti Ida-Preisimaaga kui Lääne-Preisimaa piirkonna ringkond.

Lääne-Preisimaa provintsi pealinn vaheldus eksistentsi ajal Marienwerderi (Kwidzyn) ja Danzigi (Gdańsk) vahel.

Lääne-Preisimaa oli sisserände ja kultuuriliste muutuste tõttu tähelepanuväärne oma etnilise ja religioosse mitmekesisuse poolest, kus rahvastik oli sajandite jooksul segunenud. Varasest keskajast alates elas piirkonnas arvukalt slaavi ja balti rahvaid, nagu pomoraanid Pomereelia piirkonnas, preislased ja masoovialased Kulmerlandis ning pomesaanid Wisła jõest idas. Hiljem lisandusid sakslased. Sakslased olid ühtlasi Lääne-Preisimaa suurim rühm 19. sajandi keskpaigast kuni kaotamiseni 1922. aastal; piirkonnas elas arvukalt ka poolakaid, kašuube, mennoniite ja juute.

Kuninglik ja Hertsoglik Preisimaa, 1525
Ordensburg Marienburg Malborkis Poolas. 1274. aastal Saksa ordu poolt Nogati jõe äärde rajatuna on see maailma suurim tellislinnus. Pärast 1466. aastat oli see üks mitmest Poola kuninga residentsist, mis täitis seda funktsiooni 1772. aastani.

Kolmeteistkümneaastases sõjas (1454–1466) mässasid Preisi Liidu linnad Pomereelias ja külgnevas Preisimaa piirkonnas Wisła jõest idas Saksa ordu võimu vastu ja otsisid abi Poola kuningalt Kazimierz IV-lt. Teise Thorni rahuga 1466. aastal said Pomereelia ning Preisi Kulmi (Chełmno) ja Marienburgi (Malbork) maad, samuti autonoomne Ermlandi piiskopkond Poola Kuningliku Preisimaa provintsiks, mis sai eriõigused, eriti Danzigis (Gdańsk). Provintsist sai 1569. aasta Lublini uniooniga Poola krooni maa Rzeczpospolitas. Osa kohalikest elanikest oli Uniooni vastu, et see on 1454. aasta liidendamiseesõiguse erapoolik ja ebaseaduslik tõlgendus. Järgnenud sajanditel püüdsid Poola kroon ja Poola Seim ohjeldada seisuste õigusi ja tõrjuda sakslasi mõjukatelt kohtadelt. Staarostid, kes olid endised Saksa ordu valdused üle võtnud, üritasid tugevdada Poola võimu, mis viis püsivate rahutusteni.

Ida-Preisimaa Königsbergi ümbruses jäi seevastu Saksa Ordu riigile, mis oli alandatud Poola kuningate vasalliks. Nende territoorium sekulariseeriti 1525. aasta Krakówi lepinguga Preisimaa hertsogiriigiks. Valitsedes 1618. aastast personaalunioonis keiserliku Brandenburgi margiga, suutsid Brandenburg-Preisimaa Hohenzollerni valitsejad 1657. aasta Brombergi lepinguga Poola süseräniteedi eemaldada. See areng osutus Poola monarhiale saatuslikuks, kuna tõusva Preisi kuningriigi kaks osa eraldati Poola maadest.

1772. aasta Esimese Poola jagamisega kasutas Preisi kuningas Friedrich Suur juhust suurema osa Kuningliku Preisimaa annekteerimiseks. Lisandus andis Preisimaale maismaaühenduse Pommeri provintsi ja Ida-Preisimaa vahel, katkestades Poola juurdepääsu Läänemerele ja muutes Ida-Preisimaa hõlpsamini kaitstavaks sõja korral Venemaa Keisririigiga. Annekteeritud Pommeri (s.o. Pomereelia) (peale Danzigi linna), Marienburgi (Malbork) ja Kulmi (Chełmno) (peale Thorni (Toruń)) vojevoodkonnad liidendati Lääne-Preisimaa provintsi järgmisel aastal, samas Ermland (Warmia) sai Ida-Preisimaa provintsi osaks. Täiendavalt annekteeritud Suur-Poola ja Kujawy alad lõunas moodustasid Netze ringkonna. Seim ratifitseeris loovutuse 30. septembril 1773. Seejärel kutsus Friedrich end "Preisimaa kuningaks", mitte "kuningaks Preisimaal".

Poola haldus- ja õigusseadustik asendati Preisi süsteemiga ning aastatel 1772–1775 ehitati 750 kooli. Lääne-Preisimaal õpetasid nii protestantlikud kui ka katoliiklikud õpetajad ning õpetajaid ja haldureid julgustati oskama kõnelda nii saksa kui ka poola keeles. Friedrich Suur soovitas oma järeltulijatel õppida ka poola keelt, seda poliitikat järgis Hohenzollerni dünastia seni, kuni Friedrich III otsustas mitte lasta Wilhelm II poola keelt õppida. Vaatamata sellele vaatas Friedrich II (Friedrich Suur) viltu paljudele oma uutele kodanikele. 1735. aastast pärit kirjas nimetab ta neid "räpasteks" ja "alatuteks ahvideks". Tal ei olnud arvuka Poola aadli šlahta vastu muud kui põlgust ja ta kirjutas, et Poolal on "Euroopa halvim valitsus, välja arvatud Osmanite riik". Ta pidas Lääne-Preisimaad vähemtsiviliseerituks kui koloniaal-Kanadat ja võrdles poolakaid irokeesidega. Kirjas oma vennale Heinrichile kirjutas Friedrich provintsi kohta, et "see on väga hea ja kasulik omandamine nii rahalises kui ka poliitilises plaanis. Vähema kadeduse tekitamiseks ütlen kõigile, et olen oma reisidel näinud lihtsalt liiva, männipuid, nõmmesid ja juute. Hoolimata sellest tuleb teha palju tööd; pole korda ja planeerimist ning linnad on haletsevas seisukorras". Friedrich kutsus saksa sisserändajaid provintsi arendama. Ka paljud saksa ametnikud suhtusid poolakatesse põlglikult. Poola ajaloolase Jerzy Surdykowski sõnul tõi Friedrich Suur 300 000 saksa kolonisti. Christopher Clarki sõnul oli 54% annekteeritud maast ja 75% linnarahvastikust saksakeelsed protestandid. Veel Poola alasid annekteeriti 1793. aastal Teise Poola jagamisega, nüüd ka Danzigi (Gdańsk) ja Thorni (Toruń) linnad. Mõned 1772. aastal annekteeritud Suur-Poola alad, mis moodustasid Netze ringkonna, liideti Lääne-Preisimaaga 1793. aastal.

Pärast Preisimaa kaotust Napoleoni Prantsusmaa keisririigile 1806. aasta Jena ja Auerstedti lahingus kaotas Lääne-Preisimaa oma lõunapoolse territooriumi Thorni ja Kulmi (Chełmno) ümbruses lühiealisele Varssavi hertsogiriigile, see kaotas ka Danzigi, mis oli aastatel 1807–1814 Vabalinn. Pärast Napoleoni lõplikku kaotust 1815. aastal tagastati Danzig, Kulm ja Thorn Viini kongressi otsusega Lääne-Preisimaale.

Restauratsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

1815. aastal jaotati provints halduslikult Danzigi ja Marienwerderi Regierungsbezirkideks. Aastatel 1824–1878 olid Lääne-Preisimaa ja Ida-Preisimaa ühendatud Preisimaa provintsiks, pärast mida taastati nad eraldi provintsidena. 1840. aastal püüdis Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm IV riiki katoliku kiriku ja kuningriigi poola alamatega lepitada, andes vangistatud poola piiskoppidele amnestia ja taastades poola keele õpetamise poolakate enamusega piirkondade koolides. Kuid pärast piirkonna saamist Saksamaa ühendamise käigus 1871. aastal Saksa keisririigi osaks rakendati selle suhtes meetmeid, mis olid suunatud poolakeelsete alade saksastamisele. Poola ajaloolane Andrzej Chwalba loetleb saksastamise meetmeid:

  • etnilisi sakslasi eelistati valitsuse lepingutes ja ainult nemad võitsid need, poolakad aga kaotasid alati.
  • etnilisi sakslasi edutati ka investeerimiskavades, tarnelepingutes.
  • saksa käsitöölised said poola aladel linnades võimudelt parimad kohad, et nad saaksid oma äri alustada ja õitseda.
  • sõdurid said korraldusi, mis keelasid neil arreteerimise ähvardusel osta poola poodidest ja poolakatelt.
  • saksa kaupmehi innustati asuma poola aladele.
  • saksa ametnikele pakuti maksusoodustusi ja soodsaid rahalisi kokkuleppeid, kui nad asuksid elama poola aladele.

1910. aasta Saksamaa rahvaloendusel hinnati Lääne-Preisimaa rahvastikuks 1 703 474, kellest umbes 64% loetles oma emakeeleks saksa, 28% poola ja 7% kašuubi keelt. Poola autorite sõnul oli poolakate ja kašuubide tegelik osakaal 43% (erinevalt ametlikust arvust 35,5%), kuid Preisi rahvaloenduse ametnikud lugesid paljud neist katoliiklikeks sakslasteks.

1910. aastal oli Lääne-Preisimaa rahvastikust etnilisi poolakaid 36–43%. Pärast Versailles' rahu 1919. aastal anti enamus sõjaeelse Lääne-Preisimaa territooriumist (62%) ja rahvastikust (57%, kellest enamus olid poolakad) II Rzeczpospolitale või Danzigi vabalinnale (8% territooriumist, 19% rahvastikust), samas endise provintsi lääneosad (18% territooriumist, 9% rahvastikust) ja idaosad (12% territooriumist, 15% rahvastikust) jäid Weimari vabariigile. Lääneosast moodustati 1922. aastal Posen-Lääne-Preisimaa, samas idaosast sai Lääne-Preisimaa Regierungsbezirki osa Ida-Preisimaal.

Teise maailmasõja ajal tungis Natsi-Saksamaa piirkonda ja liitis selle Reichsgau Danzig-Lääne-Preisimaasse ning asustas sinna 130 000 saksa kolonisti, samas eemaldasid sakslased 120 000 kuni 170 000 poolakat ja juuti väljasaatmise, tapatalgute, orjastamise või hävituslaagrites tapmisega. Nagu kõigis teistes piirkondades, liigitati poolakad ja juudid Saksa riigi poolt kui "Untermenschen", nende saatus oli orjus ja hävitamine. Hiljem sõjas põgenesid paljud Lääne-Preisimaa sakslased läände, kui Punaarmee Idarindel edenes. Kõik natside poolt okupeeritud alad tagastati sõjajärgse Potsdami kokkuleppe kohaselt 1945. aastal Poolale, koos teiste endise Natsi-Saksamaa naaberpiirkondadega ja varem Saksamaa koosseisu kuulunud aladega. Suurem osa ülejäänud Saksa elanikkonnast piirkonnas, kes polnud varem põgenenud, saadeti hiljem läände. Paljud saksa tsiviilisikud saadeti Nõukogude Liitu Vorkuta-sugustesse töölaagritesse, kus suur osa neist hukkus või teatati hiljem kadunuks jäämisest. 1949. aastal asutasid pagulased Saksamaa Liitvabariigis läänepreislaste esindamiseks mittetulundusliku Landsmannschaft Westpreußen.

Provintsi jagamine Poola, Weimari vabariigi ja Danzigi vabalinna vahel pärast Esimest maailmasõda
Lääne-Preisimaa Pindala 1910.

aastal, km2

Territooriumi

osakaal, %

Rahvaarv

1910. aastal, %

Pärast Esimest maailmasõda osa Märkused
Antud 25 580 km2 100% 1 703 474 Osa
Poola 15 900 km2 62 57 Pommeri vojevoodkond
Danzigi vabalinn 1966 km2 8 19 Danzigi vabalinn
Ida-Preisimaa 2927 km2 11 15 Lääne-Preisimaa ringkond
Saksamaa 4787 km2 19 9 Posen-Lääne-Preisimaa

Ajalooline rahvastik

[muuda | muuda lähteteksti]
Lääne-Preisimaa ja Gdański lahe kaart, 1896
Lääne-Preisimaa haldusjaotus ja keeled Saksamaa 1910. aasta rahvaloenduse järgi. Arvud sisaldavad piirkonda paigutatud Saksa sõjaväelasi, samuti tsiviilametnikke, kes paigutati osana Saksa riigi ametlikust Poola alade saksastamise poliitikast
Legend ringkondadele:
██ saksa keel
██ poola keel
██ kašuubi keel
██ muud või kakskeelsed

Võib-olla on kõige varasemad hinnangud Lääne-Preisimaa etnilisele või rahvuslikule struktuurile aastast 1819. Sel ajal oli Lääne-Preisimaal 630 077 elanikku, sealhulgas 327 300 poolakat (52%), 290 000 sakslast (46%) ja 12 700 juuti (2%).

Lääne-Preisimaa etniline struktuur (Nationalverschiedenheit) 1819. aastal
Etniline rühm Rahvaarv
Arv Osakaal, %
Poolakad (Polen) 327 300 52
Sakslased (Deutsche) 290 000 46
Juudid (Juden) 12 700 2
Kokku 630 077 100

Karl Andree, "Polen: in geographischer, geschichtlicher und culturhistorischer Hinsicht" (Leipzig 1831), annab Lääne-Preisimaa rahvastiku koguarvuks 700 000 – sealhulgas 50% poolakad (350 000), 47% sakslased (330 000) ja 3% juudid (20 000).

Rahvaarv rohkem kui kahekordistus järgmise seitsmekümne aasta jooksul, jõudes 1 433 681 elanikuni (sealhulgas 1976 välismaalast) 1890. aastal. Aastatel 1885–1890 vähenes Lääne-Preisimaa rahvastik 1%.

  • 1875 – 1 343 057
  • 1880 – 1 405 898
  • 1890 – 1 433 681 (717 532 katoliiklast, 681 195 protestanti, 21 750 juuti, muud)
  • 1900 – 1 563 658 (800 395 katoliiklast, 730 685 protestanti, 18 226 juuti, muud)
  • 1905 – 1 641 936 (sealhulgas 437 916 poolakeelset, 99 357 kašuubikeelset)
  • 1910 – 1 703 474 (sealhulgas 36–43% poolakad, olenevalt allikast)

Saksa 1910. aasta rahvaloenduse järgi oli aladel, mis pärast 1918. aastat Poolale läksid, 42% rahvastikust sakslased (sealhulgas Saksa sõjavägi, ametnikud ja kolonistid), samas Poola 1921. aasta rahvaloendus leidis samal territooriumil 19% sakslasi.

Kaasaegsed allikad 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest annavad kašuubide arvuks 80 000 – 200 000.

Alajaotused

[muuda | muuda lähteteksti]

Märkus: Preisi provintsid jagunesid kreisideks. Linnad olid omaette linnakreisid (Stadtkreis) ja ümbritsevad maa-alad olid nimetatud linna järgi, kuid olid maakreisid (Landkreis).

Rahvaarv Saksamaa 1905. aasta rahvaloenduse järgi

Kreis Poola nimi Rahvaarv, 1905 Poolakad,

kašuubid

Osakaal Sakslased Osakaal
Regierungsbezirk Danzig
Elbing-Stadt Elbląg 55 627 175 0,31 55 328 99,46
Elbing-Land Elbląg 38 871 105 0,27 38 737 99,66
Marienburg Malbork 63 110 1705 2,70 61 044 96,73
Danzig-Stadt Gdańsk 160 090 3065 1,91 154 629 96,59
Danzig-Niederung Gdańsk 36 519 178 0,49 36 286 99,36
Danziger Höhe Gdańsk 50 148 5703 11,73 44 113 87,97
Dirschau Tczew 40 856 15 144 37,07 25 466 62,33
Preußisch Stargard Starogard Gdański 62 465 44 809 71,73 17 425 27,90
Berent Kościerzyna 53 726 29 898 55,65 23 515 43,77
Karthaus Kartuzy 66 612 46 281 69,48 20 203 30,33
Neustadt Wejherowo 55 587 27 358 49,22 27 048 48,66
Putzig Puck 25 701 17 906 69,67 7629 29,68
Danzigi ringkond kokku 709 312 192 327 27,11 511 423 72,10
Regierungsbezirk Marienwerder
Stuhm Sztum 36 559 13 473 36,85 22 550 61,68
Marienwerder Kwidzyn 68 096 24 541 36,04 42 699 62,70
Rosenberg Susz 53 293 3465 6,50 49 304 92,51
Löbau Lubawa 57 285 45 510 79,44 11 368 19,84
Strasburg Brodnica 59 927 38 507 64,26 21 008 35,06
Briesen Wąbrzeźno 47 542 25 415 53,46 21 688 45,62
Thorn-Stadt Toruń 43 658 13 988 32,04 29 230 66,59
Thorn-Land Toruń 58 765 30 833 52,47 27 508 46,81
Kulm Chełmno 49 521 25 659 51,89 23 521 47,50
Graudenz-Stadt Grudziądz 39 953 4421 11,07 30 709 76,86
Graudenz-Land Grudziądz 46 509 19 331 41,56 26 888 57,81
Schwetz Świecie 87 151 47 779 54,82 39 276 45,07
Tuchel Tuchola 30 803 20 540 66,68 9925 32,22
Konitz Chojnice 59 694 32 704 54,79 26 581 44,50
Schlochau Człuchów 66 317 10 180 15,35 55 981 84,41
Flatow Złotów 67 783 18 002 26,56 49 167 72,54
Deutsch Krone Wałcz 63 706 653 1,03 62 977 98,86
Marienwerderi ringkond kokku 936 562 375 001 40,04 550 380 58,77
Lääne-Preisimaa kokku 1 645 874 567 328 34,47 1 061 803 64,51