Lembit Koik: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
'''Lembit Koik''' ([[3. september]] [[1929]] [[Tartu]] – [[5. jaanuar]] [[2017]]) oli eesti ajakirjanik, jurist ja sporditegelane.
'''Lembit Koik''' ([[3. september]] [[1929]] [[Tartu]] – [[5. jaanuar]] [[2017]]) oli eesti ajakirjanik, jurist ja sporditegelane.


[[1952]]. aastal lõpetas ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] juristina. Töötas ajakirjanikuna [[Eesti Raadio]]s, [[Õhtuleht|Õhtulehes]] ja [[Spordileht|Spordilehes]]. Aastail 1967–1991 oli ajakirja [[Nõukogude Õigus]]/[[Eesti Jurist]] peatoimetaja. Nõukogude ajal esines ta regulaarselt Eesti Raadio välissaadetes.
[[1952]]. aastal lõpetas ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] juristina.


Töötas ajakirjanikuna [[Eesti Raadio]]s, [[Õhtuleht|Õhtulehes]] ja [[Spordileht|Spordilehes]]. Aastail 1967–1991 oli ajakirja [[Nõukogude Õigus]]/[[Eesti Jurist]] peatoimetaja. Nõukogude ajal esines ta regulaarselt Eesti Raadio välissaadetes.
⚫
Sportlasena harrastas ta eeskätt [[veepall]]i; [[Dünamo (klubi)|Dünamo]] meeskonnas tuli ta kolmel korral Eesti meistriks. Harrastas ka teisi võistkondlikke mänge.

==Sportlase ja sporditegelasena==
⚫
Sportlasena harrastas ta eeskätt [[veepall]]i; [[Dünamo (klubi)|Dünamo]] meeskonnas tuli ta kolmel korral [[Eesti NSV]] meistriks. Harrastas ka teisi võistkondlikke mänge.


Hiljem tegutses ta spordiajakirjanikuna ja -ajaloolasena ning veepallikohtunikuna.
Hiljem tegutses ta spordiajakirjanikuna ja -ajaloolasena ning veepallikohtunikuna.


⚫
Ta oli [[VEKSA]] ühingu spordisektsiooni esimees ja [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] spordiajakirjanike sektsiooni aseesimees ning [[Eesti Spordiajakirjanike Ühendus]]e esimees.
⚫
Lembit Koik osales [[1988]]. aasta [[13. aprill]]i telesaates "[[Mõtleme veel]]", kus toodi üldsuse ette kava algatada [[Rahvarinne]] [[Perestroika]] toetuseks. Samast päevast oli ta tegev rahvarinde algatusrühmas ja -keskuses, mille staap asus [[Tallinn]]as [[Mainor]]is. Nii eesti- kui ka venekeelse [[Rahvarinde Teataja]] esimesed numbrid valmisid 1988. aastal ajakirja [[Nõukogude Õigus]] toimetuses.


==Poliitiline tegevus==
⚫
Lembit Koik oli aastail [[1991]]–[[1992]] [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees|Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe]] [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] nõunik.
⚫
Ta osales [[1988]]. aasta [[13. aprill]]i telesaates "[[Mõtleme veel]]", kus toodi üldsuse ette kava algatada [[Rahvarinne]] [[Perestroika]] toetuseks. Samast päevast oli ta tegev rahvarinde algatusrühmas ja -keskuses, mille staap asus [[Tallinn]]as [[Mainor]]is. Nii eesti- kui ka venekeelse [[Rahvarinde Teataja]] esimesed numbrid valmisid 1988. aastal ajakirja [[Nõukogude Õigus]] toimetuses.


⚫
Ta oli aastail [[1991]]–[[1992]] [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees|Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe]] [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] nõunik.
⚫
Lembit Koik oli [[VEKSA]]-ühingu spordisektsiooni esimees ja [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] spordiajakirjanike sektsiooni aseesimees ning [[Eesti Spordiajakirjanike Ühendus]]e esimees.


==Seotus [[KGB]]-ga==
Arhiiviandmetel värvati Lembit Koik [[1955]]. aastal [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] agendiks varjunimega "A. Siil" <ref>Indrek Jürjo, "Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid [[KGB]], [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] ja [[VEKSA]] arhiividokumentide põhjal". Umara 1996</ref>, <ref>Selgust meie spordiajakirjandusse, Luup, 1997, nr 1, lk 60</ref>. Koigi sõnul oli ta fiktiivne agent. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2017, kell 14:15 (EET)
Arhiiviandmetel värvati Lembit Koik [[1955]]. aastal [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] agendiks varjunimega "A. Siil".<ref>Indrek Jürjo, "Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid [[KGB]], [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] ja [[VEKSA]] arhiividokumentide põhjal". Umara 1996</ref>, <ref>Selgust meie spordiajakirjandusse, Luup, 1997, nr 1, lk 60</ref>
==Viited==
==Viited==
{{viited}}
{{viited}}


== Välislingid ==
==Välislingid==
⚫
*[http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Lembit_Koik Biograafia] [[ESBL]]-is
*[http://archive.is/rEIew Selgust meie spordiajakirjandusse]
*[http://archive.is/rEIew Selgust meie spordiajakirjandusse]
*[http://www.rahvarinne.ee/rr/71/ Rahvarinde Teataja]
*[http://www.rahvarinne.ee/rr/71/ Rahvarinde Teataja]
⚫
*[http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Lembit_Koik Biograafia] [[ESBL]]-is
*[http://www.postimees.ee/3969251/suri-ajakirjanik-ja-rahvarinde-ueks-kaeimaluekkajatest-lembit-koik Rein Veidemann. Suri ajakirjanik ja Rahvarinde üks käimalükkajatest Lembit Koik] [[Postimees]], 5. jaanuar 2017
*[http://www.postimees.ee/3969251/suri-ajakirjanik-ja-rahvarinde-ueks-kaeimaluekkajatest-lembit-koik Rein Veidemann. Suri ajakirjanik ja Rahvarinde üks käimalükkajatest Lembit Koik] [[Postimees]], 5. jaanuar 2017


29. rida: 34. rida:


{{JÄRJESTA:Koik, Lembit}}
{{JÄRJESTA:Koik, Lembit}}
⚫
[[Kategooria:Eesti veepallurid]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti sporditegelased]]
[[Kategooria:Eesti sporditegelased]]
⚫
[[Kategooria:Eesti veepallurid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised juristid]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised juristid]]

Redaktsioon: 7. oktoober 2017, kell 10:42

Lembit Koik (3. september 1929 Tartu – 5. jaanuar 2017) oli eesti ajakirjanik, jurist ja sporditegelane.

1952. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli juristina.

Töötas ajakirjanikuna Eesti Raadios, Õhtulehes ja Spordilehes. Aastail 1967–1991 oli ajakirja Nõukogude Õigus/Eesti Jurist peatoimetaja. Nõukogude ajal esines ta regulaarselt Eesti Raadio välissaadetes.

Sportlase ja sporditegelasena

Sportlasena harrastas ta eeskätt veepalli; Dünamo meeskonnas tuli ta kolmel korral Eesti NSV meistriks. Harrastas ka teisi võistkondlikke mänge.

Hiljem tegutses ta spordiajakirjanikuna ja -ajaloolasena ning veepallikohtunikuna.

Ta oli VEKSA ühingu spordisektsiooni esimees ja Eesti Ajakirjanike Liidu spordiajakirjanike sektsiooni aseesimees ning Eesti Spordiajakirjanike Ühenduse esimees.

Poliitiline tegevus

Ta osales 1988. aasta 13. aprilli telesaates "Mõtleme veel", kus toodi üldsuse ette kava algatada Rahvarinne Perestroika toetuseks. Samast päevast oli ta tegev rahvarinde algatusrühmas ja -keskuses, mille staap asus Tallinnas Mainoris. Nii eesti- kui ka venekeelse Rahvarinde Teataja esimesed numbrid valmisid 1988. aastal ajakirja Nõukogude Õigus toimetuses.

Ta oli aastail 1991–1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli nõunik.

Seotus KGB-ga

Arhiiviandmetel värvati Lembit Koik 1955. aastal Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee agendiks varjunimega "A. Siil".[1], [2]

Viited

  1. ↑ Indrek Jürjo, "Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividokumentide põhjal". Umara 1996
  2. ↑ Selgust meie spordiajakirjandusse, Luup, 1997, nr 1, lk 60

Välislingid

1924 August Kitzberg • 1925 Eduard Vilde • 1929 Anton Jürgenstein • 1930 Mihkel Martna • 1930 Jaan Tõnisson • 1930 Georg-Eduard Luiga • 1931 Mihkel Aitsam • 1931 Eduard Hubel (Mait Metsanurk) • 1933 Hugo Raudsepp • 1934 Paul Olak • 1935 Jaan Tomp • 1936 Heinrich (Hendrik) Moorson • 1936 Peter Grünfeldt • 1997 Juhan Peegel • 1997 Siegfried Veidenbaum • 1997 Heino Kersna • 1999 Lembit Lauri • 1999 Ivar Trikkel • 1999 Lembit Koik • 1999 Ester Spriit • 1999 Hamlet Tiits • 2000 Endel Sõerde • 2001 Hugo Alter • 2002 Helju Vals • 2002 Felix Leet (Lebbas) • 2002 Faivi Kljutshik • 2002 Rudolf Aller • 2004 Aado Slutsk • 2005 Ene Pajula • 2005 Ants Luik • 2005 Harri Treial • 2006 Eduard Tüür • 2006 Endel Saar • 2006 Hille Tänavsuu • 2007 Mari Tarand • 2008 Viktor Salmre • 2008 Grete Naaber • 2008 Ülo Vooglaid • 2008 Mati Talvik • 2011 Ene Hion • 2013 Sulev Uus • 2015 Asta Kiitam • 2015 Voldemar Lindström • 2016 Riina Eentalu • 2016 Tiiu-Ann Salasoo • 2018 Martin Viirand

1990: Aksel Tiik (1921–2010) • 1991: Eugen Piisang (1917–2003) • 1992: Ruudi Toomsalu (1913–2002) • 1993: Oliver Puri (1925–2003) • 1994: Aime Pärnakivi (1935) • 1995: Juhan Mandre (1922–2008) • 1996: Ants Kala (1924–2011) • 1997: Vambola Remmel (1922–2015) • 1998: Heino Kask (1924–1999) • 1999: Johannes Nittim (1918–2006) • 1999: Arnold Vaiksaar (1929–2009) • 2001: Kaljo-Mihkel Johannes (1929–2010) • 2001: Valter Lenk (1929–2020) • 2002: Lembit Koik (1929–2017) • 2003: Juhan Maidlo (1930–2015) • 2004: Erlend Teemägi (1929) • 2005: Olaf Langsepp (1930) • 2006: Vello Viirsalu (1938–2011) • 2007: Nora Kutti (1922–2020) • 2008: Henn Saarmann (1934–2008) • 2009: Uno Aava (1928) • 2009: Paul Kuldkepp (1934–2020) • 2010: Aarand Roos (1940–2020) • 2011: Enn Mainla (1944) • 2012: Vello Lään (1937) • 2013: Linda Jaanson (1933) • 2014: Ille Palm (1937) • 2014: Tiit Lääne (1958) • 2015: Rein Järva (1945) • 2016: Valeri Maksimov (1949) • 2017: Merike Rõtova (1936) • 2018: Heldur Tuulemäe (1929) • 2019: Paavo Kivine (1939) • 2019: Tiit Karuks (1946) • 2021: Viive Reesar (1944) • 2021: Märt Ibrus (1949)

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lembit_Koik&oldid=4761162"