Aarand Roos

Allikas: Vikipeedia

Aarand Roos (sündinud 28. mail 1940 Tartus) on eesti keeleteadlane, kirjanik, luuletaja, diplomaat ja poliitik.

Rootsis[muuda | muuda lähteteksti]

Roos põgenes 1944. aastal Rootsi koos vanematega, kui oli nelja-aastane.

Ta töötas Lundi Ülikoolis soome-ugri keelte professori kohustustes. Doktorikraadi sai ta samuti Lundi Ülikoolist. Rootsis elas ta kokku 33 aastat.

Ameerika Ühendriikides[muuda | muuda lähteteksti]

Roos on elanud 16 aastat Ameerika Ühendriikides, olles Eesti Vabariigi konsul New Yorgis aastatel 1982–1995.

Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Roos naasis Eestisse 1996. aastal, asudes elama Tallinna. Sellest saadik kuni pensionile jäämiseni töötas ta Välisministeeriumis tõlgina, kokku 9,5 aastat.

Ta on olnud Eesti Kristliku Rahvapartei presidendikandidaat.

Roos on kritiseerinud väliskapitali osakaalu tõusu Eesti majanduses ja eesti keele taandumist ajalehes Vaba Eesti Sõna (24. veebruar 2000): "Vaikselt likvideerub – otsekui iseenesest, kuid ometi kellegi käe läbi – kõik riigile kuuluv vara, majandusharud, infrastruktuur, riigipiirid, oma vääring, oma keel, kultuur ja identiteet. Riigile kuuluv maa ja varad erastatakse võõrastele – nii ettevõtetele kui ka eraisikutele. Välismaalaste kätte lähevad – või juba läksid – elektrijaamad, raudteed-rongid, sadamad, pangad, suuremad ajalehed. Loogiliselt peaks nendele järgnema raadio- ja televisioonijaamad, postiasutused ja miks mitte koolid ja haiglad? Eesti keel tõrjutakse välja kõigepealt kõrgkoolidest, siis keskkooli üha madalamatest klassidest. See kõik käib valutult ja vastupanuta, sest suurem osa rahvast ei usu niikuinii, mis on toimumas. Sest tegijaiks on meie oma demokraatlikud institutsioonid – rahva poolt otseselt või kaudselt valitud."

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Aarand Roosi isa oli klassikaline filoloog Ervin Roos, tema vend on klassikaline filoloog ja arheoloog Paavo Roos.

Aarand Roos valdab viitteist keelt. Ta on baptist ja Erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid juhatuse liige.

Ta on olnud lapsest saadik suur spordihuviline ning kogunud peaaegu kogu oma elu vältel Eesti spordi statistikat, peamiselt kergejõustiku kohta.

Roos on tubakavaba ühiskonna poolt ja on andnud valimislubaduse Riigikogusse pääsemisel teha propagandat tubakavaba ühiskonna eest. [1]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

1998. aastal andis president Lennart Meri Aarand Roosile Eesti Vabariigi järjepidevuse hoidmise eest Riigivapi IV klassi teenetemärgi. 2003. aastal loobus Aarand teenetemärgist ja tagastas selle Teenetemärkide Komiteele. Selle sammuga avaldas Aarand Roos protesti valitsusringkondade kümme aastat kestnud Eesti Vabariigi põhiseaduse vastasele poliitikale riigi lammutamiseks ja Euroopa Liidule allutamiseks.[2]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Lehmatapja" (romaan), Stockholm: Vaba Eesti, 1964
  • "Tallermaa: reisikirjeldus tuhandete põldude maalt", Stockholm: Vaba Eesti, 1968
  • "Oma koli, oma voli" (luuletusi), Lund, 1969 (2. trükk 1976)
  • "Esto-Atlantis: novelle", Stockholm: Välis-Eesti & EMP, [1974]
  • "Jumalaga, Kars ja Erzurum", Rooma: Maarjamaa, 1975, 1976 (2. trükk), 1992 (3. trükk, Tallinn)
  • "Juutide kuningas Tallinnas", Rooma: Maarjamaa, 1978 (2. trükk Tallinn: Logos, 1992)
  • "Rändamaie: teine kogu luuletusi", Lund, 1982
  • "Usku peab olema" (jutlustekogu), Tallinn, 1993
  • "Saar, saare, saart: ood Koipsi saarele", Tallinn: Faatum, 2003
  • "Väikesaar eesti kirjanduses: essee", Tallinn, 2008
  • "Staadionilt statistikasse", Tartu, 2009

Tema kohta[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [1]
  2. [2]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]