Nora Kutti

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Nora Kutti (neiupõlvenimi Nora Neumann; 9. oktoober 1922 Tartu18. juuni 2020[1]) oli eesti ujuja ja kergejõustiklane, veteransportlane.

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Nora Kutti lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna 1948. aastal. Ligi kolmkümmend aastat (1945–1978) töötas ta Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppejõuna (TRÜ KKT kehalise kasvatuse, sportmängude ja veespordikateedris) ning 1987–1993 Eesti Spordimuuseumi sekretärina.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Tõsisemalt hakkas Nora Kutti tegelema ujumisega 12aastaselt, eeskujuks kaheksa aastat vanem vend Roman Nõvandi, kellest hiljem sai mitmekordne Eesti meister seliliujumises. Ta alustas ujumistreeninguid 1935. aastal, treenides Erich Mõtliku juhendamisel.[2]

Esimest korda tuli ta Eesti meistriks 1938. aastal 100 meetri seliliujumises Tartu Veespordiklubi naiskonna koosseisus.[3] Aastatel 1938–1952 tuli Nora Kutti kokku 33 korda Eesti meistriks vaba-, selili- ja teateujumises. 1949. aastal tuli Nora Kutti Nõukogude Liidu üliõpilasmeistriks 400 meetri vabaujumises. Nora Kutti parandas 30 korral Eesti rekordit, sealhulgas 8 korral teateujumises. [2] Eesti ujumiskoondisesse on Nora Kutti kuulunud aastatel 1937–40 ja 1945–52.

Veteransport[muuda | muuda lähteteksti]

Nora Kutti võistles rahvusvahelisel tasandil väga edukalt ka veteranina. Esimese medali (pronksmedali) võitis ta veteranide kergejõustikuvõistlustelt 1989. aastal Ungaris. Esimese kuldmedali, ujumises, võitis ta 1993. aastal Saksamaal toimunud spordiveteranide Euroopa meistrivõistlustel 200 meetri seliliujumises[4].

Ta võitis seliliujumises meisterujumise MM-il 1998 ja 2010 4 hõbedat ning EM-il 1993–2009 4 kulda, 3 hõbedat ja 6 pronksi. 1998. aastal Marokos toimunud maailmameistrivõistlustel võitis ta hõbemedali 200 meetri seliliujumises ja 1999. aastal Austrias toimunud veteranide Euroopa meistrivõistlustel kaks pronksi ja hõbeda. [3] Nora Kutti nimel on kettaheite maailmarekord 85+ vanuseklassis 15.68[5] ja 90+ vanuseklassis.

2009. aastal tuli 86-aastane Nora Kutti kolmekordseks Euroopa meistriks ujumises (50 m selili – 1.06,86, 100 m selili – 2.32,19, 200 m selili – 5.25,08). [6] 2010. aastal meisterujumise XIII MM-il Göteborgis (Rootsi) sai Nora Kutti 3 hõbemedalit. 2012. aastal püstitas 90aastane Nora Kutti kaks maailmarekordit: kettaheites ja kuulitõukes. 2013. aastal sai temast jällegi kahekordne Euroopa meister ujumises: ta võitis 50 m seliliujumises ajaga 1:12:20 ja 200 m seliliujumises ajaga 5:58:99.

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Nora Kutti oli spordiühingu Kalev auliige (1968), Eesti Kergejõustikuföderatsiooni veteranide ühenduse auliige (2004) ja Eesti Spordiveteranide Liidu auliige (2005). Ta oli Eesti Spordiajaloo Seltsi liige (aastast 1991), auliige (2007).

Ta kuulus Tartu Spordiveteranide Koondise juhatusse. Samuti osales spordikirjutiste autorina Eesti Spordimuuseumi teatmematerjalide kogumise võistlustel auhinnatöödega: Tartu Spordiveteranide Koondise kroonikad, "Meenutades ja vanu ajalehti sirvides", "Hilja Freimann-Labent – Eesti esimene naiskuldujuja", "Meie kursus. Kehakultuuriteaduskonna I sõjajärgse lennu kroonika", "50 aastat kehakultuuriteaduskonna õppejõude (1928–1977)" jt.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend oli spordipedagoog, ujuja ja veepallur Roman Nõvandi. Tema abikaasa Peeter Kutti (1917–1992) oli kergejõustiklane, poeg Juhan Kutti on ratsutaja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]