Mihkel Aitsam

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on kirjanikust ja ajakirjanikust; sama nime kandis tema onupoeg 1905. aasta revolutsiooni aktivist Mihkel Aitsam (1876–1917), isa Mihkel Aitsam (1833–1913) ja poeg, pedagoog ja kodu-uurija Mihkel Aitsam (1913–1999), samuti insener ja invaliikumise aktivist Mihkel Aitsam (1929–2013)

Mihkel Aitsam (1. detsember 1877 Vana-Vigala Aitsamaa renditalus – 17. juuni 1953 Vigala) oli eesti kirjanik, ajakirjanik ja kodu-uurija.[1]

1893. aastast hakkas Mihkel Aitsam Valgusele kaastööd tegema, hiljem kirjutas ka Eesti Postimehele ja Olevikule". 1904. ilmusid lühemad jutud "Teatajas" ja lisaks mitmes teises poliitilises ajalehes, mille kaastööliseks oli. 1906. aastal kui tema isatalu Vene karistussalkade poolt hävitati[2], asus ta Tallinna elama ja astus Karl August Hermanni kutsel ajalehe „Hüüdja" toimetuse liikmeks, kus ta ajalehetoimetuse sulgemiseni töötas. Hiljem töötas Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi asjaajaja ja tegi mitmele ajalehele kaastööd, nende seas ka kahele Peterburi Vene lehele. 1918. a. alates „Päevalehe" toimetuse liige[2].

Tema tuntumad teosed olid "Hiiu lossist Siberisse" (1937), "Eestimaa kuningas" (1939) ja "Hiislari tütar" (1940).[3]

Osales 1905.–1907. aasta revolutsioonis.

Tema isa Aitsama talu rentnik Mihkel Aitsam (1833–1913) oli tuntud mehena, kes mõisnik Uexkülli rendi asjus Tallinna ringkonnakohtusse kaebas ja seal võitis.[4] [5]

Ta oli fotograaf Mihkel Aitsami (1913–1999) isa ja ajakirjanik Viio Aitsami vanaisa.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Autobiograafiline jutustus
  • "1905. aasta Läänemaal" (1937)
Ajaloolised romaanid ja jutustused
  • "Hiiu lossist Siberisse" (1937)
  • "Sunnitöölise märgi all" (1937)
  • "Metsavennad" (1938)
  • "Soontagana kanged mehed" (1938)
  • "Eestimaa kuningas" (1939)
  • "Laanekotkas" (1939)
  • "Rahutused Rae mõisas" (1939)
  • "Hiislari tütar" (1940)
  • "Käskjalg eksiteel" (1940)
Näidendid
  • neli algupärast näidendit, neist tuntuim "Salmisto"
Tähtraamatud ja albumid
  • "Eesti Selts "Lootus"",
  • "Tallinna Eesti Põllumeeste Selts",
  • "Vigala kogudus 1339-1939"
Käsikirjad
  • "1905. a revolutsioon ja selle ohvrid Eestimaal" Tartu, Ilmamaa, 2011.
  • "Vigala kihelkonna ajalugu"
Artiklid

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]