Raasiku vald: erinevus redaktsioonide vahel
Lolol Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
P Tühistati kasutaja 217.71.45.61 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 83.179.128.135. |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
OLIVER PANI MU VANAISA EILE KELL 2 PAADIKUURIS JA EI KASUTANUD KUMMI |
|||
Deleted |
|||
==Loodus== |
|||
Del |
|||
[[Pilt:Kukerpuu Aruküla männikus.jpg|alt=Kukerpuu|pisi|Kukerpuu on üks iseloomulikemaid põõsaliike Aruküla männikus]] |
|||
[[Pilt:Leiva jõgi-Raasiku vald.jpg|alt=Leivajõgi|pisi|Leivajõgi on Raasiku ja Rae valla piiriks]] |
|||
Raasiku valla pinnamood on [[Põhja-Eesti]] lavamaale iseloomulikult tasane. Valdavalt [[moreentasandikud]] ja lamedad moreenkattega kõrgustikud. Rohkelt on [[Väikevoored|väikevoore]] Raasiku-Perila-Kiviloo joonel. |
|||
Metsad on liigirikkad [[segametsad]]. Raasiku raudteejaama juures kasvavad Eestimaa jämedamad pajud. |
|||
Del |
|||
Arukülas kasvab suur [[loopealne]] [[Aruküla männik|männik]], mis on tuntud oma liigirikkuse poolest. Männik on ka Aruküla ja terve Raasiku valla sümboliks ning seetõttu on ka valla sümboolikal kujutatud mändi. |
|||
Esineb madalsoid, haruldane on vaid rabaturbast koosnev [[Peningi raba]]. Rae valla piiril madalsoos, [[Paraspõllu looduskaitseala|Paraspõllu looduskaitsealal]] kasvavad [[Käpalised|käpaliste]] liigid. Tuntud on ka [[Kurgla raba]], kust 1930-ndatel kaevandati turvast. |
|||
Künnimaadel on levinumad põllumajandustegevuseks sobivad saviliiv- ja liivmullad. |
|||
Valda läbib oma lisaharudega [[Jõelähtme jõgi|Jõelähtme jõe]] keskjooks, kuhu Raasiku vallast jooksevad [[Mallavere]] külast alguse saav [[Silmsi oja]], sellega [[Rätla|Rätlas]] ühinev [[Perila peakraav]] ning [[Pikavere|Pikaveres]] ühinev [[Mallavere peakraav]]. Raasiku ja Rae valla piiril jookseb [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] parempoolne lisajõgi [[Leivajõgi]]. Raasiku vallast jooksevad Leivajõkke [[Järsi peakraav]], mis saab alguse [[Järsi|Järsi külast]] ning [[Igavere peakraav|Igavere peakraav,]] mis algab [[Peningi raba|Peningi rabast]]. Valda läbib ka [[Jägala-Pirita kanal]]. |
|||
Raasiku valla ainus loodulik järv on [[Lõilasmäe järv]] [[Peningi raba|Peningi rabas]]. Tehisjärved asuvad [[Mallavere tehisjärv|Mallaveres]], [[Järsi tiik|Järsil]] ja [[Kurgla rabajärv|Kurglas]]. |
|||
== Asustus == |
|||
[[Pilt:Map Estonia - Raasiku vald.png|pisi|Raasiku vald kaardil]] |
|||
Raasiku vallas on kaks alevikku ning 13 küla. Alevikud said oma tänase suuruse küll kolhoosiajal, kuid nende arengu oluliseks tõukeks oli ka 1890ndatel rajatud Paldiski-Peterburi raudtee, mis läbis mõlemat tänast alevikku ning mille äärde rajatud raudteepeatused mõjutasid palju kohalikku majanduselu. [[Raasiku raudteejaam|Raasiku]] oli esimene peatus Tallinn-Peterburi liinil. [[Aruküla raudteepeatus|Aruküla peatus]] lisati nõudepeatusena tunduvalt hiljem. Külad on tekkinud kunagiste mõisate asukohtade lähedusse ning arenenud ja väljakujunenud eelkõige nõukogude perioodil seoses väikemajandite loomisega. |
|||
=== Alevikud === |
|||
[[Aruküla]] - [[Raasiku]] |
|||
Raasiku valla alevikest on suurem Aruküla, mis sai kohaliku elu keskuseks 1970ndatel loodud Aruküla kolhoosi tõttu, millega liideti ümberkaudsed väikekolhoosid ja -sovhoosid. Aruküla asustus on kujunenud kunagise Raasiku kõrvalmõisa Aruküla mõisa südame, 20. sajandi algul rajatud raudteepeatuse ja 1930ndatel asustatud Aruküla männiku ümber. |
|||
Raasiku asustus on tunduvalt vanem ning on tänaseks koondunud kunagise muinasasula Mägise küla, Raasiku mõisasüdame ning 19. sajandi lõpul loodud raudteepeatuse ümber. |
|||
=== Külad === |
|||
[[Härma (Raasiku)|Härma]] - [[Igavere (Raasiku)|Igavere]] -[[Järsi (Aruküla)| Järsi ]]- [[Kalesi]] - [[Kiviloo]] - [[Kulli (Raasiku)|Kulli]] - [[Kurgla]] - [[Mallavere]] - [[Peningi]] - [[Perila]] - [[Pikavere]] - [[Rätla]] - [[Tõhelgi]] |
|||
==Rahvastik== |
==Rahvastik== |
Redaktsioon: 18. mai 2017, kell 13:28
OLIVER PANI MU VANAISA EILE KELL 2 PAADIKUURIS JA EI KASUTANUD KUMMI
Loodus
Raasiku valla pinnamood on Põhja-Eesti lavamaale iseloomulikult tasane. Valdavalt moreentasandikud ja lamedad moreenkattega kõrgustikud. Rohkelt on väikevoore Raasiku-Perila-Kiviloo joonel.
Metsad on liigirikkad segametsad. Raasiku raudteejaama juures kasvavad Eestimaa jämedamad pajud. Arukülas kasvab suur loopealne männik, mis on tuntud oma liigirikkuse poolest. Männik on ka Aruküla ja terve Raasiku valla sümboliks ning seetõttu on ka valla sümboolikal kujutatud mändi.
Esineb madalsoid, haruldane on vaid rabaturbast koosnev Peningi raba. Rae valla piiril madalsoos, Paraspõllu looduskaitsealal kasvavad käpaliste liigid. Tuntud on ka Kurgla raba, kust 1930-ndatel kaevandati turvast.
Künnimaadel on levinumad põllumajandustegevuseks sobivad saviliiv- ja liivmullad.
Valda läbib oma lisaharudega Jõelähtme jõe keskjooks, kuhu Raasiku vallast jooksevad Mallavere külast alguse saav Silmsi oja, sellega Rätlas ühinev Perila peakraav ning Pikaveres ühinev Mallavere peakraav. Raasiku ja Rae valla piiril jookseb Pirita jõe parempoolne lisajõgi Leivajõgi. Raasiku vallast jooksevad Leivajõkke Järsi peakraav, mis saab alguse Järsi külast ning Igavere peakraav, mis algab Peningi rabast. Valda läbib ka Jägala-Pirita kanal.
Raasiku valla ainus loodulik järv on Lõilasmäe järv Peningi rabas. Tehisjärved asuvad Mallaveres, Järsil ja Kurglas.
Asustus
Raasiku vallas on kaks alevikku ning 13 küla. Alevikud said oma tänase suuruse küll kolhoosiajal, kuid nende arengu oluliseks tõukeks oli ka 1890ndatel rajatud Paldiski-Peterburi raudtee, mis läbis mõlemat tänast alevikku ning mille äärde rajatud raudteepeatused mõjutasid palju kohalikku majanduselu. Raasiku oli esimene peatus Tallinn-Peterburi liinil. Aruküla peatus lisati nõudepeatusena tunduvalt hiljem. Külad on tekkinud kunagiste mõisate asukohtade lähedusse ning arenenud ja väljakujunenud eelkõige nõukogude perioodil seoses väikemajandite loomisega.
Alevikud
Raasiku valla alevikest on suurem Aruküla, mis sai kohaliku elu keskuseks 1970ndatel loodud Aruküla kolhoosi tõttu, millega liideti ümberkaudsed väikekolhoosid ja -sovhoosid. Aruküla asustus on kujunenud kunagise Raasiku kõrvalmõisa Aruküla mõisa südame, 20. sajandi algul rajatud raudteepeatuse ja 1930ndatel asustatud Aruküla männiku ümber.
Raasiku asustus on tunduvalt vanem ning on tänaseks koondunud kunagise muinasasula Mägise küla, Raasiku mõisasüdame ning 19. sajandi lõpul loodud raudteepeatuse ümber.
Külad
Härma - Igavere - Järsi - Kalesi - Kiviloo - Kulli - Kurgla - Mallavere - Peningi - Perila - Pikavere - Rätla - Tõhelgi
Rahvastik
Aasta | Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga Statistikaameti andmetel[1] |
Rahvastikuregistri järgi |
---|---|---|
2001 | 4409 | 4297 |
2002 | 4396 | 4387 |
2003 | 4398 | 4497 |
2004 | 4376 | 4505 |
2005 | 4355 | 4476 |
2006 | 4344 | 4528 |
2007 | 4335 | 4533 |
2008 | 4329 | 4585[2] |
2010 | 4358 | 4687 |
2011 | 4668 | |
2012 | 4738 | 4705 |
2013 | 4709 | 4709 |
2014 | 4722 | 4693 |
2015 | 4749 | 4712 |
2016 | 4717 | |
2017 | 5075 |
Ajalugu
Varasem ajalugu (1241-1992)
Esimesi viiteid Raasiku valla alade kohta on Taani hindamisraamatus 1241. aastast. Samuti on hulgaliselt leitud ja märgistatud muinasaja lõpu kultusekive ja asulakohti.
Aastal 1933 on Raasikult leitud noorema pronksiaja sirp, mis on ainulaadne leid Läänemere piirkonnas. Juba varasel rauaajal oli asustus Raasiku-Perila-Kiviloo-Pikavere väikevoortel, millest saigi Harju-Jaani kihelkonna tuumik. Kui taanlased 1219 Tallinnas maabusid, toimus oletatavasti otsustav lahing harjulaste-revalaste ja taanlaste vahel just Peningi-Raasiku ümbruses.
Vanema mõisana on teada Kiviloo piiskopimõis 1322. aastast. Linnuseks kujunenud mõis hävis Liivi sõja ajal. Linnuse asupaik koos 1905. aastal ehitatud mõisahoonega moodustavad ühtse ansambli tänapäevalgi.
Tänane Raasiku vald asub 13. sajandil kujunenud Harju-Jaani kihelkonna lääneosas. Kihelkonna ajalooliseks keskuseks kujunes Raasiku, kuhu ehitati ka Harju-Jaani kirik. Kirikut mainitakse 1322. aastal. Tänane kirikuhoone ehitati 1863. aastal. Rahvakoolidest on andmeid aastast 1695. Kultuurielu elavnes alles 19. sajandi lõpul. Laulu- ja pasunakoor loodi kiriku juurde 1904. aastal. Tänu 1890-ndatel rajatud Peterburi-Paldiski raudteele, kasvas nii Raasiku kui ka Aruküla olulisus transpordisõlmena, kuna neisse rajati raudteepeatused.
Kohalikud vallad tekkisid 19. sajandi I poolel. 1938. aastal oli kihelkonnas kolm valda: Peningi, Raasiku ja Anija vald. 1939. aasta valdade reformi järel kuulusid tänase Raasiku valla alad Raasiku, Peningi, Rae ja Anija valla alla.
1941. aasta karmides Perila-Kiviloo lahingutes hukkunuid meenutab Ott Kangilaski ja Juhan Raudsepa loodud kaunis mälestusmärk Pikavere-Perila-Kiviloo teeristil.
1945. aastal loodi Raasiku valla aladel külanõukogud. 1954. aastal toimunud külanõukogude liitmise järel tekkis tänastes Raasiku valla piirides Raasiku külanõukogu.
Lähiajalugu (alates 1992)
Raasiku vald oma tänasel kujul ja tänase nimega sai omavalitsusliku haldusüksuse õigused Eesti Vabariigis 12. märtsil 1992.
Esimese vallavanema ja volikogu esimehena alustas 1992. aastal tööd Toivo Veenre, kes jätkas vallavanema ametis kuni aastani 1996. Vallavalitsus alustas tööd endises külanõukogu hoones Raasiku alevikus Kolhoosi (hiljem Vahtra) tänaval. Pärast maja tagastamist omanikule, kolis vallamaja Aruküla alevikku endisesse kolhoosikontori hoonesse.
5. novembril 1992 asutati valla kütte-, vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise korraldamiseks valla osalusega osaühing Raven.
1993. aasta lõpus avastati Aruküla alevikus suuremahuline põhjaveereostus, mis rikkus joogivee enam kui 200 kaevus. Reostuse likvideerimiseks rajati uus veetrass, mille ehitust toetati Keskkonna Investeeringute Keskusest 11 miljoni krooniga.
1994. aastal korraldati valla sümboolika leidmiseks konkurss, mille võitis Ülo Udumäe kavand. Lõplik Raasiku valla vapp ja lipp kinnitati 1996. aastal.
1996. aastal pärast kohalikke valimisi valiti Raasiku vallavanemaks Olev Rähni.
1999. aastal pärast kohalikke valimisi valiti Raasiku vallavanemaks Andre Sepp, kes valiti tagasi veel kolmel korral. 2011. aasta Riigikogu valimistel pääses Andre Sepp asendusliikmena Riigikogusse ning vallavanema leidmiseks korraldati avalik konkurss. Konkursi tulemusel asus vallavanemana tööle Aare Ets.
2013. aastal korraldati pärast kohalikke valimisi uus konkurss vallavanema leidmiseks. Konkursi tulemusel asus vallavanemana tööle Raivo Uukkivi.
Kodulugu
Raasiku valla kodulooline tegevus sai suurema tõuke 1987. aastal üleriikliku muinsuskaitseliikumise ajal. Sel aastal asutati Aruküla Muinsuskaitse Selts, mis korraldas koduloolisi memme-taadi õhtuid, kohalike kuulsuste mälestusõhtuid ning Aruküla esmamainimise 700. aastapäeva tähistamise pidustusi "Aruküla päevad". Nende pidustuste eeskujul korraldati hiljem mitmel pool valla külade esmamainimise tähistamiseks üritusi.
Eestvedajad
Alates aastast 1991 on Raasiku vallas püstitatud kümmekond mälestuskivi, avatud mälestustahvleid, antud välja koduloolisi raamatuid, rajatud mälestuspinke ning korraldatud mälestusüritusi. Kodulooliste tegevuste suuremateks eestvedajateks on olnud vallavanem Toivo Veenre, Aruküla Muinsuskaitse Selts, õpetajad Vaino Napp, Mare Vaarik, Mai Erbe, apteeker Ilse Tudre, kultuuritöötaja Margit Eerik, abivallavanem Ardo Niinre, ühingud Aruküla Kulturiselts, MTÜ Tuulekell, Raasiku Rahvaharidusselts ja Minu Eesti Noored. Kohalikke mälestusüritusi on korraldanud ka rahvamajad, külaseltsid, koolid ja raamatukogud.
Raasiku valla ajalookonverentsid
Aastast 2013 korraldatakse märtsikuus valla aastapäeva paiku Raasiku valla ajalookonverentse[3], kus saavad sõna kohalikud koduloolased ning ka üleriiklikult tuntud ajaloolased või ajaloo- ning koduloohuvilised. Internetikeskkonnas Facebook on avatud koduloolisi materjale koondavad lehed "Aruküla ajalugu" ning "Raasiku valla ajalugu".[4]
Haridus- ja kultuurielu
Raasiku vallas on neli kooli: Aruküla Põhikool, Raasiku Põhikool ja Pikavere Mõisakool ning Aruküla Vaba Waldorfkool; kaks lasteaeda: Aruküla ja Raasiku lasteaed; kolm raamatukogu: Arukülas, Raasikul ja Pikaveres ja kaks rahvamaja: Arukülas ning Raasikul. Kunstilist haridust annab soovijatele Aruküla Huvialakeskus "Pääsulind".
Kultuurielu korraldamiseks asutati 1998. aastal MTÜ Aruküla Kultuuriselts, mis korraldab lisaks Aruküla piirkonna kultuuriüritustele ka ülevallalisi kultuurisündmusi. Suuri kultuuriprojekte on korraldanud ka 2006. aastal asutatud MTÜ Tuulekell, mis tegutseb peamiselt Raasiku piirkonnas. Pikavere piirkonnas on kultuuriürituste eestvedajaks saanud 2015. aastal asutatud MTÜ Pikavere Mõis, mis arendab kogukonnakeskust Pikavere mõisahoones ja selle ümbruses.
Sidet minevikuga on alal hoidnud tegelemine rahvakultuuriga. Järjepidevalt on vallas tegutsenud koorid, näiteringid ja tantsurühmad. Neist parimad on alati osa võtnud vabariiklikest laulu- ja tantsupidudest. Kõigile on meeldinud kalendritähtpäevadega seotud üritused jaanipäeval ja jõulude ajal ning valla laste tantsupäev, külade päev jm.
Haridusasutuste juhid/eestvedajad
- Avo Möls - Aruküla Põhikooli direktor
- Kadri Viira - Raasiku Põhikooli direktor
- Helju Kadakas - Pikavere Mõisakooli direktor
- Anu Korsar - Aruküla Vaba Waldorfkooli koolijuhataja
- Maia-Reta Trampärk - Aruküla Vaba Waldorfkooli õpetaja
- Kerti Pellmas - Aruküla Vabakooli Seltsi tegevjuht
- Karin Reiska - Aruküla lasteaia Rukkilill juhataja
- Stella Heiberg - Raasiku lasteaia Oravake juhataja
- Meriliis Kivila - Aruküla waldorflasteaia õpetaja
- Malle Jaako - Aruküla Huvialakeskuse Pääsulind direktor
Kultuurielu eestvedajad
- Garina Toomingas (end Paiste) - MTÜ Aruküla Kultuuriselts tegevjuht, Aruküla rahvamaja perenaine
- Helle Vaga - Raasiku Rahvamaja juhataja
- Margit Eerik - MTÜ Tuulekell eestvedaja
- Juhan Trump - muusik, laulukirjutaja, näitekirjanik, muusikaloo õpetaja (kirjutanud muuhulgas Raasiku vallale laulu "Koduvald").
Külaelu
Raasiku vallas on 13 küla ja 2 alevikku. Külaelu edendamiseks on loodud külaseltse, alevikes kannavad seda rolli nii rahvamajad, koolid kui ka mitmed mittetulundusühingud. Raasiku vallavalitsus toetab eelarveliste vahenditega külaelu edendamist neis külades, kus on valitud külavanem vastavalt Raasiku valla külavanema statuudile, on olemas kehtiv ja küla üldkoosoleku poolt kinnitatud arengukava ja kus tegutseb külaselts.[5]
Raasiku valla küladest kõige aktiivsemad on seni olnud Tõhelgi, Peningi, Pikavere, Mallavere, Härma ja Kiviloo.[6]
Külavanem on valitud 9-s külas 13-st. Külaseltsid tegutsevad Kiviloo, Härma, Pikavere-Mallavere, Peningi ja Tõhelgi külades. Pikaveres tegutseb lisaks külaseltsile külaelu arendamisega ka MTÜ Pikavere Mõis. Alevikes vanemaid valitud ei ole. Raasikul on lisaks rahvamajale ja koolile kohaliku elu edendanud Raasiku Rahvahariduse Selts ning Raasiku Kodukandi Selts. Arukülas on kohaliku elu edendamisega peamiselt tegelenud Aruküla Kultuuriselts ning koolid.
Raasiku valla külavanemad ja külaelu edendajad
- Marianne Loik - Härma külavanem
- Helju Kadakas - Härma külaseltsi esimees
- Anu Vaarmets - Tõhelgi külavanem
- Anu Nutt - Tõhelgi külaseltsi esimees
- Guido Trees - Peningi külavanem
- Andres Kallaste - Pikavere ja Mallavere külade vanem
- Alice Suurkuusk - MTÜ Pikavere Mõis eestvedaja
- Eve-Liis Remmelgas - Kiviloo külavanem
- Kalev Villem - Igavere külavanem
- Heiko Vainsalu - Kurgla külavanem
- Talvi Aruaas - Kalesi külavanem
Juhtimine
Raasiku vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud isikud. Raasiku valla esinduskogu on Raasiku Vallavolikogu, mille valivad Raasiku valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Volikogu poolt moodustud täitevorganiks on Raasiku Vallavalitsus, mille tegevust juhib vallavolikogu poolt valitud vallavanem.[7]
Raasiku Vallavolikogusse valitakse 15 liiget.
Raasiku VIII vallavolikogu liikmed[8]
- volikogu esimees Ants Kivimäe (VL Kodukoha eest)
- volikogu aseesimees Jako Reinaste (VL Üheskoos)
- Aare Ets (Reformierakond)
- Annely Liiv (VL Üheskoos)
- Anne Veltmann-Veski (Erakond Isamaa ja Res Publika Liit)
- Kaido Kirsip (Reformierakond)
- Avo Möls (VL Kodukoha eest)
- Helle Vaga (Reformierakond)
- Ivar Vilberg (Reformierakond)
- Andre Sepp (Reformierakond)
- Olavi Liivandi (VL Kodukoha eest)
- Olev Sinijärv (VL Kodukoha eest)
- Talvi Aruaas (VL Üheskoos)
- Tiina Rühka (Reformierakond)
- Tõnu Suurkuusk (VL Üheskoos)
Tuntud inimesed
- helilooja Gustav Ernesaks (tema sünnikoha mälestusmärk asub Perilas)
- botaanik Gustav Vilbaste
- kunstnik Andrei Jegorov (elas endises Kangla külas, tänase Järsi küla aladel)
- sportlane Erich Veetõusme (õppis Pikavere koolis)
- sportlane Viljam Suurkuusk
- sportlane Heino Puuste (õppis Aruküla koolis)
- vaimulik Herbert Kuurme
- vaimulik Harry-Johannes Rein (Harju-Jaani kiriku õpetaja aastatel 1976-1996)
- riigivanem Kaarel Eenpalu (rajas Arukülla Hellema talu)
- ühiskonnategelane Anne Eenpalu (elab Arukülas)
- poliitik Andres Tarand (elas Tõhelgis, käis Aruküla koolis)
- Vabadussõja kangelane Jaan Lepp (mälestuskivi Peningil).
- muusik Raul Sepper (elab Arukülas, oma sünnikodus)
- muusik ja laulukirjutaja Juhan Trump (elab Arukülas)
- muusik Janno Trump (Trump Conseption) (käinud Aruküla koolis)
Vaatamisväärsed
- Aruküla hiidrahn
- Kiviloo Nõiakivi (3 m kõrge)
- Harju-Jaani kirik (valminud 1863)
- Harju-Jaani pastoraat
- Aruküla mõisahoone (1820. aastatest, muudetud 19. sajandi lõpul)
- Kiviloo mõisahoone (20. sajandi algusest) ja piiskopilinnuse varemed
- Peningi mõisahoone varemed (18. sajandi lõpust, pärast 1905. aasta põletamist taastatud, 1990. aastatest taas varemeis)
- Raasiku jaama historitsistlik veetorn (1870, tuntuks saanud Hardi Volmeri filmist "Minu Leninid")
- Pikavere mõisahoone
Sõprusvallad
Välislingid
Viited
- ↑ Statistikaameti koduleht
- ↑ Raasiku valla koduleht http://www.raasiku.ee/?id=251 1. jaanuari seisuga
- ↑ Aare Ets. "Raasikul käsitletakse valla ajalugu ja tulevikku". Delfi.
- ↑ Marvel Riik. "Pikavere koolmeistril oli soovituskiri Jakob Hurdalt". Harju Elu.
- ↑ Raasiku Vallavolikogu. "Raasiku valla küladele eraldatud rahaliste vahendite jaotamise kord". Riigi Teataja.
- ↑ Raasiku Vallavalitsus. "Külad". Raasiku valla koduleht.
- ↑ Raasiku Vallavolikogu. "Raasiku valla põhimäärus". Riigi Teataja.
- ↑ Raasiku Vallavalitsus. "Vallavolikogu". Raasiku valla koduleht.