Pikavere Mõisakool

Allikas: Vikipeedia
Pikavere Mõisakool

Pikavere Mõisakool on 4-klassiline lasteaed-kool Raasiku vallas.

Pikavere kool sai sellise nime 1994. aastal, kui Pikavere algkool arendati põhikooliks.[1] Kooli direktor oli Kadri Viira.

1994. aastal ja sajandivahetusel õppis majas 118 last. 1995. aastal lõpetas Pikavere koolis esimest korda IX klass. Õpetaja Arno Vorsman sai 1994. aastal üleriigilise parimale maakooliõpetajale antava õpetaja Lauri tiitli. Õpetajana töötas kohaliku ajaloo uurija Vaino Napp. Koolimaja ümbrus korrastati ja on üks ilusamaid kohti praeguses Raasiku vallas. Aastal 2000 sai kool peaministrilt „Kauni kodu“ vimpli.

Aastal 2010 organiseeriti kool ümber. Suleti põhikooliosa ning avati lasteaed. Uue asutuse nimeks sai Pikavere Lasteaed-Algkool.[1]

Aastast 2017 kannab Pikavere kool nime Pikavere Mõisakool.[2]

Kooli direktor on Helju Kadakas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Koolikorraldus, mis algas ja levis Eestimaal 17. sajandil, puudutas Harju-Jaani kihelkonda vähe. See-eest oli Põhjasõja lõppedes sealne kirik esimene Harjumaal, kes avas köstrikooli Raasikul. Siit edasi levis koolivõrk küladesse, jäädes küll esimesel sajal aastal juhuslikuks ja katkendlikuks.[1]

Nii alustasid koolid ka Pikavere ja Perila mõisa külades juba 1734. aastal. Suulise pärimuse järgi oli kool umbes samal ajal Pikavere külas Männivarba mäel. Mäge nimetati ka Kniiga mäeks venekeelse sõna kniga (eesti keeles 'raamat') järgi. Alles 20. sajandi algul lükati kooli kaevuauk täis kive ja 1938. aastal leidnud õpetaja Alfred Reinvald sealt tahvli tükke. On räägitud veel Kniigamäe koolist enne ristisõda ja selleaegsest vanast kaardist, mis on väheusutav.[1]

Männivarba mägi ehk Kniiga mägi Pikavere külas, suulise pärimuse põhjal 18. sajandi koolimaja koht. Edasi viib pärimus Salu küla serva, kuhu 1805. aasta paiku ehitatud koolimaja. Täpsemad andmed puuduvad, kuid samasse paika ehitati uus koolimaja 1860. aastail.[1]

Veel enne uue koolimaja ehitamist toimetas Pikavere külakool Urvaste külas Looksu talus. Üldise koolikohustuse esimestel aastatel määras Pikavere parun Nikolai Andropoff Looksule kooliõpetajaks mõisa toapoisi Mikk Napi. Siitpeale jäi kool tööle ilma katkestusteta ja selle kohta on kirjalikud ülestähendused.[1]

1950. aastail rahva käest kogutud teave Pikavere kooli kohta. Kogumise eestvedaja oli 1900. aastal sündinud August Lagle, kes kaasas ka kooliõpilasi Looksu talu Urvaste külas, kus Pikavere kool tegutses 19. sajandi esimesel poolel.[1]

Pikavere külakool Salu külas 1869–1914[muuda | muuda lähteteksti]

1866. aastal moodustati Peningi vald, kuhu kuulusid peale Peningi veel Pikavere, Perila ja Kiviloo mõisa valdused. 1869. aastal alustas Pikavere kool tööd uues majas, mis asus Salu külas paigas, kuhu oli kool rajatud juba sama sajandi algul. Selle aastanumbri järgi tähistab Pikavere kool oma aastapäevi. 1885. aastal tehti majale juurdeehitis. Koht on hästi säilinud ja külale kultuurilooliselt tähenduslik tänapäevani. Koolimaja nimetati ka Tauria.

1911. aastal kooli lõpetanud Pikavere küla elaniku Konstantin Suurkuuse mälestused oma kooliajast ja joonistus 1869. aastal ehitatud koolimajast Salu külas.

Uus puumaja oli oma ajas esinduslik, avara ja valge klassiruumiga. Maja täitis oma ülesannet 45 aastat. Esimese kümne aasta jooksul käis koolist läbi neli õpetajat: Pruuk, Tõnis Georg, Jüri Ojap ja Jaak Koov. 1889–1903 õpetas koolis Anton Reinvald, kes läks pärast oma onu C. G. Reinwaldi surma Harju-Jaani kiriku köstriks. Selles majas alustas 1903. aastal tööd Pikavere legendaarne koolijuht Alfred Reinvald.

Pikavere algkool Urvaste külas 1914–1939[muuda | muuda lähteteksti]

1910. aastal tekkis vajadus ehitada Urvaste külla uus koolimaja. Maatüki selleks kinkis Pikavere mõisnik Konstantin von Taube. Hoone planeeris õpetaja Alfred Reinvald ise ja see valmis 1914. aastal. Peningi vald võttis ehituseks laenu.

Sel ajal oli maja ümbruskonnas esinduslikem ja IV klassi käisid lapsed ka Perilast, Aruvallast ning Vaidast. Kui 1918. aastal tehti kool Pikavere mõisa, siis Urvaste koolile lähemal elanud väiksemad lapsed jäid vanemate soovil endiselt selles majas õppima. Urvastes hakkas tööle uus õpetaja Ekaterina Saar. Juba järgmisel aastal läks Pikaveres lapsi ka I klassi. Ekaterina Saar töötas Urvaste koolis kuni 1939. aastani. Siis viidi kõik lapsed üle Pikaveresse. Suur põllukivist müüridega hoone seisab küla keskel siiani, tuletades meelde saja aasta taguseid aegu. Koolimaja on kasutusel elumajana.

Pikavere algkool Pikavere mõisas 1918–1978[muuda | muuda lähteteksti]

Kui suurte riigipöörete järel pidid parunid oma häärberitest loobuma, sai Pikavere mõisamajast koolimaja. 1918. aastal alustatigi mõisas õppetööd. Kõigepealt hakkas tööle IV klass, kuhu tulid õppima Urvastes ja Perilas III klassi lõpetanud lapsed. Klassiruum paiknes praeguses kaupluse aidas, kus varem asusid mõisavalitseja eluruumid. See hoone on alles. 

Mõisahäärberis alustas kool tööd 1920. aastal. Alustati III ja IV klassiga. I ja II klass jäid väiksemate laste vanemate soovil Urvastesse ja Perilasse. Alfred Reinvald kolis Pikavere mõisa. Pikavere mõisahäärber kuulus riigile, vald maksis selle kasutamise eest renti. 1934. aastal andis riik kooli käsutuses oleva Pikavere mõisahoone Peningi vallale tasuta üle. Sel ajal töötas ka juba VI klass. Oli alanud koolielu pikem rahulik aeg. 1924. aastal avati V klass. Koolis alustas tööd õpetaja Gretchen Sarapuu. Alates 1931. aastast töötas kool 6-klassilise algkoolina. 

1936. aastal suleti Perila kool ja liideti Pikavere koolipiirkonnaga. Õpilased tulid kõik Pikaverre, välja arvatud Rätla küla lapsed, kes hakkasid käima Kiviloo koolis. Nii jäi ühekorruseline mõisamaja varsti kitsaks ja hoone ümberehitamisel aastatel 1938–1940 sai majast kahekorruseline koolimaja, mis püüab pilku ja on ajakohane tänapäevani. Suurem osa ehituskuludest kaeti laenuga. Kavatsetud juurdeehitus, kus oleks hakanud paiknema saal, jäi küll sõja tõttu ehitamata.

1941. aastal lahkus õpetaja Gretchen Sarapuu ja tema asemele tuli Salme Kallaste. Sõja ajal majutati ka Pikavere koolis sõjaväelasi ja lahingud käisid kooli läheduses. Äsja valmis saanud uus koolimaja siiski pommitabamust ei saanud. Sõjajärgsetel aastatel vahetusid ka Pikavere koolis õpetajad sageli, pea igal õppeaastal olid uued õpetajad. 

1944. aastal sai kool 7-klassiliseks. 

1953. aasta talvel haigestus 50 aastat kooli juhtinud Alfred Reinvald, kes suri sama aasta kevadel. 

1954. aasta 1. septembrist alustas kooli juhina tööd Irmgard Aedma, kes töötas kuni kooli sulgemiseni 1978. aastal. 

Pikavere 8-klassiline kool 1961–1978[muuda | muuda lähteteksti]

Koolil on olnud paremaid ja halvemaid aegu. 1960. aastad olid Pikavere kooli jaoks head. Kool tegutses jõudsalt, õpilasi oli piisavalt. Tehti sporti, vähetähtis polnud ka pioneeritöö kui õpilaste vaba aja sisustamise vorm. Samal ajal liideti ja lahutati majandeid ja külanõukogusid. Pikavere jäi Raasiku külanõukogu haldusalasse. Sama saatus tabas lõpuks ka koole. 1978. aastal sai kooli sulgemise põhjuseks auklik katus, mitte õpilaste vähesus. Õpilased suundusid Vaida, Aruküla ja teistessegi koolidesse. 

Pikavere algkool 1987–1994[muuda | muuda lähteteksti]

Pikavere koolimaja oli seisnud 9 aastat, hoone kuulus vahepeal Maardu autobaasile. Muutunud ajas polnud võimu vastuseis kooli taasavamisele enam nii tugev. Kooli avamist toetas ka tolleaegne hiiglaslik Aruküla kolhoos, mille territooriumil endine Pikavere mõisahäärber asus. 1987. aasta 1. septembril avati kool taas. Esialgu oli 19 õpilast, kes jagunesid 4 klassi vahel. Direktoriks valiti Kadri Viira.

Pikavere Põhikool 1994–2010[muuda | muuda lähteteksti]

Direktor Kadri Viira juhatamisel arenes kool 9 klassiga põhikooliks 1994. aastal ja sajandivahetusel õppis majas 118 last. 1995. aastal lõpetas Pikavere koolis esimest korda IX klass. Õpetaja Arno Vorsman sai 1994. aastal üleriigilise parimale maakooliõpetajale antava õpetaja Lauri tiitli. Õpetajana töötas kohaliku ajaloo uurija Vaino Napp. Koolimaja ümbrus korrastati ja on üks ilusamaid kohti praeguses Raasiku vallas. Aastal 2000 sai kool peaministrilt „Kauni kodu“ vimpli.

Pikavere lasteaed-algkool ja Pikavere Mõisakool[muuda | muuda lähteteksti]

Siitpeale algas aga langus, mis kulmineerus 2010. aastal põhikooli sulgemisega. Kool oli oma eksistentsi eest võitlemisel aktiivne: liituti mõisakoolide ühendusega ja külastusmänguga „Unustatud mõisad“, kaaluti internaatkooli tegemist. Kooli püsimajäämise nimel jäi kompromisslahendusena 6 klassi. Kadri Viira suundus Raasiku kooli direktoriks. Õpilaste arv aga vähenes endiselt. 2009. aastal õppis Pikavere koolis 52 last. Hääbumisest hoidis lasteaiarühmade avamine Pikavere koolimajas. Praegu töötab kool direktor Maiu Plumeri juhatamisel Pikavere lasteaed-algkoolina.

2014. aasta kevadel toimus Pikavere koolimajas remont. 

2017. aastal nimetati Pikavere Lasteaed-Algkool ümber Pikavere Mõisakooliks.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Vaino Napp. "Pikavere kool". Harju-Jaani kihelkonna koolid. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. märts 2017.
  2. 2,0 2,1 Pikavere Mõisakooli põhimäärus www.riigiteataja.ee