Andrei Jegorov
Andrei Jegorov (2. juuli 1878 Aruküla – 30. jaanuar 1954 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.[1] [2]
1887. aastast elas ta Peterburis. Eestisse naasis alles 1921. aastal, mil kunstnik oli juba üle 40-aastane.[3]
Jegorov kaotas lapseeas kuulmise. Õppis 1887–1896 Peterburi kurttummade koolis. Olles paistnud silma andeka joonistajana, suunati ta 1898 . aastal Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi joonistamiskooli, mille lõpetas 1901. aastal. 1901–1909 õppis vabakuulajana Peterburi Kunstide Akadeemia kõrgemas kunstikoolis vene kunsti suurmeistrite Ilja Repini ja Dmitri Kardovski ateljeedes.
Seejärel asus tööle vabakunstnikuna. Oli 1919–1920 Semjon Budjonnõi 1. ratsaarmee kunstnik. [2] [4]
1921. aastal asus elama Tallinna. Teise maailmasõja ajal evakueerus NSV Liidu tagalasse. Lähtus loomingus vene realistlikust kunstist, olles tuntud peamiselt linnavaadete ja päikeseliste talvemaastike maalijana. [2]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1948 Eesti NSV teeneline kunstitegelane
- 2018. aastal valiti Andrei Jegorov rahvahääletusega aktsioonil "Sajandi 100 arukülalast" saja meeldejäävama arukülalase hulka.[5]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Andrei Jegorovi poeg oli õigusteadlane Jüri Jegorov.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Eesti kurtide ajalugu. Andrei Jegorov". Eesti Kurtide Liit. 22. september 2010. Vaadatud 25.04.2020.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Eesti entsüklopeedia. Kd 14 Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2000. Lk 110.
- ↑ "Enn Kunila kunstikogu". Vaadatud 25.04.2020.
- ↑ "A. Jegorov (nekroloog)". Sirp ja Vasar. 5. veebruar 1954.
- ↑ Reeder, Henri; Toomingas, Garina; Erbe, Mai (2018). Sajandi 100 arukülalast. Aruküla: MTÜ Aruküla Kultuuriselts. Lk 8.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)