1940: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. detsember 2006, kell 17:27

1940. aasta

Sajandid: 19. sajand - 20. sajand - 21. sajand

Aastakümned: 1890. aastad 1900. aastad 1910. aastad 1920. aastad 1930. aastad - 1940. aastad - 1950. aastad 1960. aastad 1970. aastad 1980. aastad 1990. aastad

Aastad: 1935 1936 1937 1938 1939 - 1940 - 1941 1942 1943 1944 1945

Sündmused maailmas

Jaanuar

...

Veebruar

...

Märts

12. märts – Soome ja Nõukogude Liidu vaheline Talvesõda lõppes vaherahuga.

Aprill

9. aprill – Saksamaa okupeeris Taani.
11. aprill – Łódź nimetati ümber Litzmannstadtiks.

Mai

14. mai – Saksamaa pommirünnakus hävis kaks kolmandikku Rotterdami linnast, hukkus ligi tuhat inimest.

Juuni

9. juuni – Norra armee alistus Saksa armeele.
11. juuni – Hollandi printsess Juliana saabus Kanadasse eksiili.
14. juuni – Saksa väed piirasid Pariisi ümber.
15. juuni – Winnipegi linnavõimud otsustasid põletada kõik Saksa valitsuse poolt linna raamatukogule kingitud raamatud.

Juuli

...

August

...

September

...

Oktoober

...

November

...

Detsember

29. detsember – Saksamaa pommitajate rünnakud Teises maailmasõjas tekitasid Londonile suuremaid purustusi pärast 1666. aasta suurt tulekahju.

Sündmused Eestis

1. veebruar – Konstantin Päts asutas 4. Diviisi.
25.–26. veebruar – toimusid Kilingi-Nõmme linnavolikogu ja audru vallavolikogu valimised.
27. veebruar – Konstantin Päts asutas Looduskaitsemärgi.
1. märts – alustas tegevust Saksa Usaldusvalitsus.
8. märts – toimusid maavolikogude valimised.
10. märts – Eerik Hiisjärv valiti Kodavere kirikuõpetajaks.
27. märts – Ago lennuk ES-AUL tegi Tallinnast Stockholmi firma esimese lennu.
1. aprill – algas Kristjan Raua nimeline kunstiaasta.
4. aprill – Prantsuse saadik Roger le Soulnier de Saint-Jouan esitas oma volitused Vabariigi President Konstantin Pätsile.
13. aprill – Linda Eenpalu valiti tagasi Kodumajanduskoja esinaiseks.
13. aprill – majandusminister Leo Sepp avas Tallinnas 7. rakenduskunsti näituse.
22. aprill – Tallinna sadamasse saabus kaubalaevade karavan jäälõhkuja Suur Tõll juhtimisel.
26. aprill – Johan Laidoner valiti Eesti Teaduste Akadeemia auliikmeks.
27. aprill – Vabariigi Presidendi juures toimus nõupidamine kütteainete küsimuses.
27. aprill – kanti esmakordselt ette Võrumaa hümn Võrumaa (autorid Eduard Tamm ja Alviine Tedre).
3. mai – Paasvere vallas tapeti Muuga mõisasüdame omanik Heinrich von Neff
6. mai – Konstantin Päts asutas Informatsiooni Keskuse.
7. mai – Tallinnas toimus Omakaitse Sihtkapitali komitee esimene koosolek.
15. mai – Kadriorus toimus Kaitseliidu Toompea malevkonna kogunemine Konstantin Pätsi osavõtul.
18. mai – Tallinnast lahkus viimane laev ümberasujatega (kokku lahkus umbes 17 000 baltisakslast)
31. mai – Revaler Zeitung lõpetas ilmumise.
6. juuni – Eesti saadik Pariisis Oskar Öpik esitas oma volikirjad Prantsusmaa presidendile Albert Lebrunile.
7. juuni – Ungari saadik Louis Kuhl de Borsoshát ja Briti saadik Wilfred Hansford Gallienne esitasid oma volitused Vabariigi President Konstantin Pätsile.
8. juuni – ilmus Seaduste Kogu IV köide.
11. juuni – Eesti saadik Bernis Karl Selter esitas oma volikirjad Šveitsi föderaalpresident Marcel Pilet-Golazile.
15. juuni – Nõukogude Liidu Eestit blokeerivate vägede poolt tulistati alla Soome reisilennuk Kaleva teel Tallinnas Helsingisse.
16. juuni – Nõukogude Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi nõudes uute valitsuste moodustamist ja Punaarmee täiendavate väeosade lubamist riikidesse. Eesti valitsus võttis ultimaatumi vastu ja astus tagasi.
16. juuni – piiskop Johan Kõpp pühitses Rakvere Pauluse kiriku.
17. juuni - Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt (Narva diktaat).
18. juuni – eraisikuil keelati relvade hoidmine ja kandmine.
19. juuni - ÜK(b)P Keskkomitee sekretäri Andrei Ždanovi visiit Tallinnasse
21. juuni – toimus valitsuse vahetus ja riigipööre.
22. juuni - Johann Laidoner vabastatati ametist
5. juuli - saadeti Riigikogu laiali
14.– 15. juuli – toimusid parlamendi uue koosseisu valimised: nimekirjades olid ainult kommunistliku partei kandidaadid
18. juuli - küüditati Johann Laidoner koos perega Nõukogude Liitu
18. juuli – Eesti-Läti jalgpalli maavõistlusel Kadrioru staadionil järgnes spontaanne isamaaline meeleavaldus, mille punaväelased laiali ajasid.
20. juuli – presidendi dekreediga likvideeriti Eesti Teaduste Akadeemia, mis ei sobinud nõukogude teadusasutuste süsteemi.
21. juuli – Eestis kehtestati nõukogude võim (Eesti Vabariigi likvideerimine).
25. juuli – lasti käibele 1-sendine metallvahetusraha (1939. aasta väljaanne).
30. juuli – president Konstantin Päts küüditati koos perekonnaga Nõukogude Liitu.
5. august – Eesti läks üle Moskva kellaajale
6. august – Eesti NSV inkorporeeriti Nõukogude Liitu.
25. august – Riigivolikogu võttis vastu ENSV konstitutsiooni
23. september –Tallinna Reaalkooli juures võeti maha Vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate mälestussammas.
24. november – rahareform: Eesti kroonid asendatati rubladega
13. detsember – arreteeriti Jaan Tõnisson

Sündinud

9. veebruar – John Maxwell Coetzee, Lõuna-Aafrika kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 2003
19. veebruar – Jaan Kiivit juunior
6. märts – Nikolai Abatsijev, Venemaa kabetaja
13. märts – Andres Ehin, eesti kirjanik ja tõlkija
16. märts – Bernardo Bertolucci, itaalia filmirežissöör
16. aprill – Margrethe II, Taani kuninganna
5. oktoober – Rein Aun, eesti kergejõustiklane
28. oktoober – Pärt Lias, eesti kirjandusteadlane
21. detsember – Frank Zappa, ameerika muusik
23. detsember – Jorma Kaukonen, ameerika muusik (Jefferson Airplane)
30. detsember – Vjatšeslav Štšegolev, Venemaa kabetaja

Surnud

24. veebruar – Tannil Kriisa, eesti orelimeister
29. veebruar – Michael Hainisch, endine Austria president
1. märts - A. H. Tammsaare, eesti kirjanik
10. märts – Mihhail Bulgakov, vene kirjanik
16. märts – Selma Lagerlöf, rootsi kirjanik
23. märts – Spiridon Louis, kreeka kergejõustiklane
31. märts – August Jürindi, Eesti Maapanga direktor
2. aprill – Ado Madis, Eesti politseinik
10. aprill – Otto Kuldmer, eesti tuletõrjuja
14. aprill – Hugo Sutt, eesti näitleja
22. aprill – Ernst Blessig, eesti arst
25. aprill – Elli Tasane, Viljandimaa naistuletõrje pealik
27. aprill – Hindrek Rikand
28. aprill – Artur Perna, eesti arhitekt
11. mai – Aleksander Starkopf, Kohila vallavanem
15. mai – Heinrich Tats, endine Mõisaküla jaamaülem
9. juuni – Hugo Paabo, eesti kullassepp
14. juuni – Oskar Raudvere, Eesti sõjaväelane
15. juuli – Robert Wadlow, maailma pikim inimene
5. august – Frederick Cook, USA polaaruurija
12. august – Nikolai Triik, eesti maalikunstnik
18. august – Walter Chrysler, ameerika autoehitaja
21. detsember – Francis Scott Fitzgerald, ameerika kirjanik

Nobeli auhinnad

füüsika – auhinda välja ei antud
keemia – auhinda välja ei antud
meditsiin – auhinda välja ei antud
kirjandus – auhinda välja ei antud
rahu – auhinda välja ei antud

@@ 68. rida: / 68. rida: @@
 == Sündmused [[Eesti]]s ==
-* [[1. veebruar]] – [[Konstantin Päts]] asutas [[4. Diviis]]i staabi asukohaga [[Viljandi]]s.
+* [[1. veebruar]] – [[Konstantin Päts]] asutas [[4. Diviis]]i.
 * [[25. veebruar|25.]]–[[26. veebruar]] – toimusid [[Kilingi-Nõmme]] linnavolikogu ja audru vallavolikogu valimised.
 * [[27. veebruar]] – [[Konstantin Päts]] asutas [[Looduskaitsemärk|Looduskaitsemärgi]].