Ago

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib lennukompaniist; eesnime kohta vaata Ago (eesnimi); AGO on ka Angola ISO 3-täheline kood

Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago
IATA
-
ICAO
-
Kutsung
-
Asutatud 21. veebruar 1939
Alustas lende 2. aprill 1940
Lõpetas lennud 1940
Lennukeid 2
Sihtkohti 3

Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago oli Eesti lennukompanii, mis tegutses aastatel 1939–1940. Ago asutati Eesti Vabariigi eestvedamisel 21. veebruaril 1939 ja selle põhikapital oli 550 000 krooni, millest Eesti riigi osalus oli 200 000, OÜ Mootoril 100 000 ja Carl F. Gahlnbäckil 50 000 krooni.

1939. aastal tellis Ago Saksamaalt 680 000 krooni eest kaks Junkers Ju 52/3m tüüpi lennukit. Neist esimesega, Eesti registreerimistunnusega ES-AGO (endine D-AXWA), lendas Eestisse lendur Peeter Olt 5. oktoobril 1939. Teise, ES-AUL (D-AXWB), toimetas kohale Saksa lendur Dautzenberg 19. oktoobril.

Lennuliinide avamine viibis seoses Talvesõjaga. Ago reisilennuki esimene välislend toimus 27. märtsil 1940 Stockholmi[1], esimene regulaarlend Tallinna–Helsingi liinil 2. aprillil ja Tallinna–Stockholmi liinil 10. aprillil [2] 1940. Esimene lennureisija oli Rumeenia Oslo saatkonna atašee Leist, kellele anti vastav diplom ja rinnamärk. Sama aasta 7. mail avati Tallinna–Riia–Königsbergi lennuliin. Üks ots Tallinnast Helsingisse maksis 25 krooni ja edasi-tagasilend 45 krooni; Tallinna–Stockholmi liinil olid vastavad hinnad 120 ja 216 krooni.

26. septembril 1940 natsionaliseerisid okupatsioonivõimud Ago ning juunis 1941 viidi mõlemad Junkersid Nõukogude Liitu. Lennukite edasine saatus on teadmata. Kinnitamata andmetel kasutati neid Junkerseid Nõukogude Liidu siseliinidel.

Teedeministeeriumi teadaanne.[muuda | muuda lähteteksti]

RT 1939, 21, 158.

Käesolevaga avaldan teadmiseks, et Eesti Lennuliinide Aktsiaselts “Ago”, kelle põhikiri avaldatud Riigi Teataja Lisas 19 ― 1939, on see aktsiaselts, mille asutamisest Teedeministeerium võttis osa Riigi osavõtul tegutseva lennuaktsiaseltsi asutamise ja soodustamise seaduse (RT 1938, 106, 923) põhjal. Vastavalt eeltähendatud seadusele on Eesti Lennuliinide Aktsiaselts “Ago” vaba tempel-, äri-, läbikäigu- ja tulumaksust. Peale selle on kõnesoleval aktsiaseltsil õigus saada muid eeltähendatud seaduses ettenähtud soodustusi.

Tallinnas, 9. märtsil 1939.

Teedeministri k.t. Sõjaminister P. Lill.

Üldosakonna direktor J. Tiitso.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eestile oma lennuliinid. Uus Eesti, 27. november 1938, nr. 325, lk. 5.
  • Asutati Eesti lennuliinide aktsiaselts AGO. Uus Eesti, 7. veebruar 1939, nr. 37, lk. 1.
  • Lennuselts "Ago" alustas tegevust. Uus Eesti, 22. veebruar 1939, nr. 52, lk. 3.
  • Saabus eesti esimene reisilennuk. Uus Eesti, 7. oktoober 1939, nr. 273, lk. 6.
  • "Ago" teine lennuk jõudis kodumaale. Uus Eesti, 21. oktoober 1939, nr. 287, lk. 7.
  • "Ago" reisilennuki esimene välisreis. Uus Eesti, 28. märts 1940, nr. 82, lk. 1.
  • Eesti lennukid kahel liinil käiku. Uus Eesti, 30. märts 1940, nr. 84, lk. 1.
  • Täna algab lennuühendus Soomega. Uus Eesti, 2. aprill 1940, nr. 87, lk. 3.
  • Rumeenia diplomaat Eesti lennureisijaks nr. 1. Uus Eesti, 3. aprill 1940, nr. 88, lk. 3.
  • J. V. Lend Riiga. Uus Eesti, 6. mai 1940, nr. 120, lk. 4.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Ago" reisilennuki esimene välisreis. Uus Eesti, 28. märts 1940, nr. 82, lk. 1.
  2. "ES-AUL Lendas Stokholmi" Päevaleht 2.aprill, 1940