III üldlaulupidu: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
15. rida: | 15. rida: | ||
'''III üldlaulupidu''' toimus 11.–13. juunil 1880. aastal [[Tallinn]]as. Laulupeo üldjuhid olid [[Johannes Kappel]] ja pasunakoore juhatanud [[David Otto Wirkhaus]]. Ametlikult palus peo korraldanud [[Lootus (selts)|Lootuse]] selts luba [[Aleksander II]] 25. valitsemisaasta tähistamiseks. |
'''III üldlaulupidu''' toimus 11.–13. juunil 1880. aastal [[Tallinn]]as. Laulupeo üldjuhid olid [[Johannes Kappel]] ja pasunakoore juhatanud [[David Otto Wirkhaus]]. Ametlikult palus peo korraldanud [[Lootus (selts)|Lootuse]] selts luba [[Aleksander II]] 25. valitsemisaasta tähistamiseks. |
||
[[Carl Robert Jakobson]] ja tema mõttekaaslased heitsid kahele esimesele üldlaulupeole ette liigset saksa- ja kirikumeelsust. Kurdeti, et [[Tartu]]sse jõuab liiga vähe koore ja ka kuulajad on vaid ühest piirkonnast. [[Johann Voldemar Jannsen]]i väimees [[Heinrich Rosenthal]] hakkas Tallinnas koostama oma peotoimkonda, jäädes ise asepresidendiks. Presidendiks kutsuti arstiteadlane [[Carl von Wistinghausen]]. Peotoimkonda kuulusid veel kirjatoimetaja A. Einvald, kirikuõpetaja [[Karl Woldemar Emil Grohmann|Woldemar Grohmann]], endine maakohtusekretär Ed. Koch, kooliõpetaja H. Stein, linnavolinik Th. Jakobson, kaupmees C. Langebraun, kaupmees A. Brommig, Tallinna Jaani kiriku köster [[Johannes Carl Assmuth|Assmuth]], sadulsepp O. Moorfeldt, ametnik Wender, kaupmees H. Schiffer ja kingsepp Treumann.<ref>Tallinnast. Üleüldine Eesti tänu=laulupidu, Sakala, 23 7. juuni 1880, lk. 2</ref> |
[[Carl Robert Jakobson]] ja tema mõttekaaslased heitsid kahele esimesele üldlaulupeole ette liigset saksa- ja kirikumeelsust. Kurdeti, et [[Tartu]]sse jõuab liiga vähe koore ja ka kuulajad on vaid ühest piirkonnast. [[Johann Voldemar Jannsen]]i väimees [[Heinrich Rosenthal]] hakkas Tallinnas koostama oma peotoimkonda, jäädes ise asepresidendiks. Presidendiks kutsuti arstiteadlane [[Carl von Wistinghausen]]. Peotoimkonda kuulusid veel kirjatoimetaja A. Einvald, kirikuõpetaja [[Karl Woldemar Emil Grohmann|Woldemar Grohmann]], endine maakohtusekretär Ed. Koch, kooliõpetaja H. Stein, linnavolinik Th. Jakobson, kaupmees C. Langebraun, kaupmees A. Brommig, Tallinna Jaani kiriku köster [[Johannes Carl Assmuth|Assmuth]], sadulsepp O. Moorfeldt, ametnik P. Wender, kaupmees H. Schiffer ja kingsepp Treumann.<ref>Tallinnast. Üleüldine Eesti tänu=laulupidu, Sakala, 23 7. juuni 1880, lk. 2</ref> |
||
Peol osalesid [[meeskoor]]id ja [[puhkpilliorkester|puhkpilliorkestrid]]. Kokku osales 48 esinejate rühma 782 tegelasega. |
Peol osalesid [[meeskoor]]id ja [[puhkpilliorkester|puhkpilliorkestrid]]. Kokku osales 48 esinejate rühma 782 tegelasega. |
Redaktsioon: 8. juuni 2015, kell 00:58
III üldlaulupidu | |
---|---|
Eesti tänulaulupidu Keiserliku Majesteedi Aleksander II 25-aastase valitsemise juubelipüha mälestuseks | |
Toimumisaeg | 11.–13. juuni 1880 |
Toimumiskoht | Lutheri heinamaa, Tallinn |
Esinejate rühmi | 48 |
Esinejaid | 782 |
Üldjuhid |
Johannes Kappel David Otto Wirkhaus |
Korraldaja | Lootus |
IV > < II |
III üldlaulupidu toimus 11.–13. juunil 1880. aastal Tallinnas. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel ja pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus. Ametlikult palus peo korraldanud Lootuse selts luba Aleksander II 25. valitsemisaasta tähistamiseks.
Carl Robert Jakobson ja tema mõttekaaslased heitsid kahele esimesele üldlaulupeole ette liigset saksa- ja kirikumeelsust. Kurdeti, et Tartusse jõuab liiga vähe koore ja ka kuulajad on vaid ühest piirkonnast. Johann Voldemar Jannseni väimees Heinrich Rosenthal hakkas Tallinnas koostama oma peotoimkonda, jäädes ise asepresidendiks. Presidendiks kutsuti arstiteadlane Carl von Wistinghausen. Peotoimkonda kuulusid veel kirjatoimetaja A. Einvald, kirikuõpetaja Woldemar Grohmann, endine maakohtusekretär Ed. Koch, kooliõpetaja H. Stein, linnavolinik Th. Jakobson, kaupmees C. Langebraun, kaupmees A. Brommig, Tallinna Jaani kiriku köster Assmuth, sadulsepp O. Moorfeldt, ametnik P. Wender, kaupmees H. Schiffer ja kingsepp Treumann.[1]
Peol osalesid meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Kokku osales 48 esinejate rühma 782 tegelasega.
Peoplats asus Kadrioru läheduses Lutheri heinamaal, mida praegu tähistab laulupeo mälestuskivi. Teisel päeval oli peol hinnanguliselt 10 000 pealtvaatajat.[2]
Ühendkooride kontserdi kava
1. päev:
- "Meil tuleb abi jumalast" (koraal)
- "Isamaa" (H. Preisz)
- "Laul" (L. Spohr)
- "Vaasa marss" (C. Kollan)
- "Armastuse kiitus" (A. Neithardt)
- "Jumal on suur" (B. Klein)
- "Mets ja maailm" (C. M. von Weber)
- "Ilus oled isamaa" (K. A. Hermann)
- "Laulgem" (J. Kappel)
- "Kodu" (eesti rahvaviis)
- "Oh helde Jeesus" (G. P. da Palestrina)
- "Sind surmani" (A. Kunileid)
- "Ööpik" (J. Kappel)
- "Üksinda" (saksa rahvaviis)
- "Nüüd üles, Vene alamad" (J. V Jannsen)
- "Keisrilaul" (A. Lvov)
2. päev:
- "Süda tuksub"
- "Vaeslapse õhtulaul"
- "Rongikäigu laul" [3]
Viited
- ↑ Tallinnast. Üleüldine Eesti tänu=laulupidu, Sakala, 23 7. juuni 1880, lk. 2
- ↑ "130 aastat eesti laulupidusid". Tallinn: Talmar ja Põhi, 2002. ISBN 9985-813-24-3
- ↑ R. Põldmäe. Kaks laulupidu. Tallinn: Tallinn: Eesti Raamat, 1976.