Aleksander Kunileid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Aleksander Kunileid-Saebelmann

Aleksander Kunileid (õigesti Aleksander Saebelmann; 22. november 1845 Audru vald27. juuli 1875 Poltava) oli eesti helilooja. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks.

Kunileid sündis köstriõpetaja perekonnas. Tema vend oli helilooja Friedrich August Saebelmann.

Muusikahariduse omandas ta Valgas Cimze seminaris, lõpetades kooli aastal 1868.

Ta oli üks I üldlaulupeo juhtidest.

Aastatel 18711873 oli Kunileid köster ja kooliõpetaja Peterburis, Gattšinas ja Kolppanas.

Aastal 1873 sõitis tervise halvenemisel Ukrainasse. Seal töötas köster-organistina Poltaava saksa koguduse koolis elu lõpuni.

Suri 1875. aastal enne 30-aastaseks saamist tiisikuse tagajärjel.

Kunileid kirjutas suure osa oma koorilauludest Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobsoni tekstidele.

Koorilaulud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Mu isamaa on minu arm" (sõnad: Lydia Koidula)
  • "Sind surmani" (sõnad: Lydia Koidula)
  • "Veel pole kadund kõik" (sõnad: Carl Robert Jakobson)
  • "Ema ja laps" (sõnad: Carl Robert Jakobson)
  • "Mu isamaa nad olid matnud" (sõnad: Lydia Koidula)

Muusikaajaloolase Elmar Arro sõnul sai Kunileid Sind surmani ja Mu isamaa on minu arm viiside loomiseks innustust Karl Collani 1854. aastal laulukogumikus avaldatud soome rahvalauludest Kreivin sylissä istunut (Krahvi süles istunud) ja Paremp’ olla tyttönä (Parem olla tüdrukuna).[1][2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Arro, Elmar (1933). Geschichte der estnischen Musik, Band I. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv. pp. 115–120, Der Fall Kunileid. 
  2. "Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen". Estofilia, 2018. Tallinn: Soome suursaatkond. Kasutatud 15.05.2018.

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]