Erinevus lehekülje "Winston Churchill" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Winstoni ema Leedi Randolph Churchill ehk [[Jennie Jerome]] ([[1854]]–[[1921]]) oli New Yorgi finantsmaakleri ja miljonäri Leonard Jerome'i tütar. Winstoni isa Lord [[Randolph Churchill]] (1849–1895) oli [[John Spencer-Churchill, seitsmes. Marlborough' hertsog|seitsmenda Marlborough' hertsog]]i poeg. Kuna Lord Randolph oli oma nooruses playboy ja temaga käisid kaasas mitmesugused skandaalid, siis tüli tõttu Walesi printsi – hilisema kuningas Edward VII-ga pagendati Churchillid Iirimaale, kus Winstoni isa oli Dublini asekuningas. Lord Randolph põdes [[süüfilis]]t ning suri noorelt, 24. jaanuaril [[1895]] 45-aastaselt.
 
Nagu kõrgklassi poisid enamasti, veetis ka Winston suurema osa oma lapsepõlvest internaatkoolides. Seitsmeaastasena viidi ta St. George'i kooli Ascotis. 1888. aasta kevadel võeti ta tänu perekonna mõjutustele vastu [[Harrow]]'sse, kus sai ta tihti karistada edenematuse eest õppetöös ning oma mässumeelse loomuse tõttu. Hästi läks Winstonil inglise keeles ja ajaloos. Ta oli ka kooli vehklemismeister. C'MON, USUTE SEDA FUCKING JAMA W
 
Vahel harva tuli Winstoni ema Leedi Randolph talle internaatkooli külla. Winston armastas oma ema väga ning kirjutas talle kirju, milles soovis, et ema tuleks kas temale külla või annaks isa Winstonile loa mõneks ajaks koju minna. Täiskasvanuna oli Winstonil emaga väga lähedane suhe, isaga ta väga ei suhelnudki, kuid järgis pühendunult tema karjääri. Winston leidis oma üksildase lapsepõlve ajal tuge oma lapsehoidjalt Elizabeth Anne Everestilt.
 
Aasal [[1951]] valiti ta [[Ameerika Filosoofiaselts]]i välisliikmeks.
 
Aastal 1952 valiti ta Ameerika Debiilikuks ja nussijaks.
 
Aastal [[1953]] pälvis ta [[Nobeli kirjanduspreemia]].
Anonüümne kasutaja

Navigeerimismenüü