Harilik kakaopuu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Epp (arutelu | kaastöö)
99 361 muudatust
Resümee puudub
jätkan toimetamist
15. rida: 15. rida:
| binomial_authority = [[Carl von Linné|L.]]
| binomial_authority = [[Carl von Linné|L.]]
}}
}}
'''Harilik kakaopuu''' (''Theobroma cacao'') on [[Haisupuulised|haisupuuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[puu]].
[[File:Theobroma cacao MHNT.BOT.2004.0.204.jpg|thumb|''Theobroma cacao'']]

'''Harilik kakaopuu''' (''Theobroma cacao'') on [[Haisupuulised|haisupuuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] [[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]] [[perekond (bioloogia)|perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]].


== Botaanilised tunnused ==
== Botaanilised tunnused ==
Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrgune, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga puu. Kuni 40 cm pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad ning noored lehed on punased. [[Õis|Õied]] on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.<ref name="S. Piippo, U. Salo">S. Piippo, U. Salo, ''Meelte ja tunnete taimed'', Tallinn: Kirjastus Varrak, 2007</ref>,<ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. }}</ref>


Kakaopuu [[viljad]] on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased, rohelised,pruunid või punakad. Viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni [[seeme]]t ehk kakaouba.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>,<ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. }}</ref>
Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrge, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga puu. Kuni 4 dm pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad. Noored lehed on [[punane|punased]]. [[Õis|Õied]] on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.<ref name="Piippo, Salo">S. Piippo, U. Salo, "Meelte ja tunnete taimed". [[Tallinn]], "[[Varrak (kirjastus)|Varrak]]" [[2007]]</ref><ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = A. Raal | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = A. Raal }}</ref>


Kakaopuu [[vili|viljad]] on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, [[kollane|kollased]], [[roheline|rohelised]], [[pruun]]id või punakad. Viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni [[seeme]]t ehk kakaouba.<ref name="Piippo, Salo"/><ref name="isbn978-9985-70-313-7"/>

=== Õied ===

Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.<ref name="Piippo, Salo"/>

=== Vili ja seemned ===

Kakaovili on üsna paksu koorega [[mari]]. Marja sees on justkui 5 kambriks jaotunud [[viljaliha]] ja selle sees [[seeme|seemned]]. Vilju koristatakse käsitsi, kuna kakaoviljad ei valmi korraga ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi<ref name="isbn978-9985-70-313-7"/><ref>H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0 [http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Google`i raamat] (inglise keeles)</ref>. Ühes kakaooas on keskmiselt 40 seemet.

=== Seemne koor ja D-vitamiin ===

Kakaoseemne koorena käsitletakse iga üksiku kakaooa koort, mis eemaldatakse pärast kääritamist. [[1935]]. aasta uurimuse kohaselt sisaldasid [[Gold Coast]]is kasvanud [[Forastero]] (Amelonado) ja päikesevalguse käes kääritatud kakaoubade koored [[Kaltsiferoolid|D-vitamiini]] kuni 28 IU/g ja see oli tunduvalt rohkem kui pimedates kastides kääritatud ubadel<ref name="Knapp & Coward">A. W. Knapp, K. H. Coward, ''The Vitamin D activity of Cacao Shell'', Biochemical Journal 1935, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1266821/pdf/biochemj01066-0097.pdf]</ref>. Samuti leidsid nad koores A- ja B-sterooli (identne käärituspärmiga (de Balsac, 1933)), kuid kuna katses kasutati fermenteerunud kakaokoori, siis ei osanud uurijad vastata, kas steroolid on ka töötletamata koores või moodustus [[ergokaltsiferool]] (tavatermin) üksnes välistegurite toimel.<ref name="Knapp & Coward"/>.

Kakaokoored kui tootmise kõrvalprodukt söödetakse kas kariloomadele või [[kompost]]eeritakse.<ref>F. Hardy, ''Cacao Manual'' 1960. Inter-American Institute of Agricultural Sciences, [http://books.google.ee/books?id=_ol0KGWC-f4C&pg=PA377&dq=vitamin+D+and+cacao&hl=et&sa=X&ei=h2BcUdmjOISp0QWqo4GwDQ&ved=0CEMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20D%20and%20cacao&f=false Google`i raamat] (inglise keeles)</ref>

===Kakaooad===
[[Pilt:Theobroma cacao MHNT.BOT.2004.0.204.jpg|pisi|Kakaooad]]
Kakaoseemneid hakatakse pärast 2-8 päeva kestvat [[kääritamine|kääritamist]] ehk [[fermenteerimine|fermenteerimist]] kas päikese käes või [[kuivati]]s [[kakaouba|kakaoubadeks]] nimetama.

[[Brasiilia]]s [[Ilhéus]]es 30 tundi pärast kääritamise algust võetud oanäidise fülogeneetiline uuring tuvastas rikkama [[mikrofloora]] kui algselt arvatud:<ref>K. Illeghems, L. De Vuyst, Z. Papalexandratou, S. Weckx, ''Phylogenetic Analysis of a Spontaneous Cocoa Bean Fermentation Metagenome Reveals New Insights into Its Bacterial and Fungal Community Diversity'', [http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0038040 Uurimus] (inglise keeles)</ref><ref>M. Sánchez-Hervás, J.V. Gil, F. Bisbal, D. Ramón, P.V. Martínez-Culebras, ''Mycobiota and mycotoxin producing fungi from cocoa beans'', International Journal of Food Microbiology, Vol 125, 3, 2008, lk. 336-340,[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0168160508002225] (inglise keeles)</ref>
*Bakterid: ''[[E.coli]], [[K. pneumonia]], [[Lactobacillus brevis]], [[Lactobacillus casei]], [[Lactobacillus fermentum]], [[Lactobacillus rhamnosus]], [[Lactobacillus vaginalis]]'' jt
*Viirused: valdavalt ''[[Myoviridae]]'' ja ''[[Siphoviridae]]''
*Mükobioota: ''[[Lachancea thermotolerans]], [[Pichia angusta]], [[Saccharomyces cerevisiae]], [[Aspergillus]]'' jpt.

Kakaoseemned on kõrge [[toiteväärtus]]ega. Need sisaldavad ligi 50% rasva. Seemned soodustavad [[seedimine|seedimist]] ja vähendavad loomsete valkude tekitatud [[allergia]]t, suurendavad [[kusi|kuseeritust]] ([[teobromiin]]), laiendavad [[veresoon]]i ja parandavad [[erektsioon]]i, hõlbustavad [[hingamine|hingamist]] ning ergutavad [[süda]]me ja [[vereringe]]elundkonna tööd.<ref name="isbn978-9985-70-313-7"/><ref name="isbn978-9949-19-412-4">{{cite book | editor = A. Raal | title = Farmakognoosia | edition = 1 | publisher = Tartu Ülikooli Kirjastus | location = Tartu | year = 2010 | pages = 97-99 | isbn = 978-9949-19-412-4 | author = A. Raal }}</ref>
==Kromosoomistik==
==Kromosoomistik==
Kakaol on (2n=2x=20) kromosoomi. <ref>'''ingl k''', X.Argout, J.Salse, J.Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C.Chaparro, T.Legavre, S.N Maximova, M.Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M.Rodier-Goud, J. F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D.Kudrna, J. Siva S Ammiraju, S.C. Schuster, J. E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex, ''The genome of Theobroma cacao'', Nature Genetics, 43,101–108, (2011),doi:10.1038/ng.736,[http://www.nature.com/ng/journal/v43/n2/full/ng.736.html]</ref>


Kakaol on (2n=2x=20) kromosoomi. <ref>X. Argout, J. Salse, J. Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C. Chaparro, T. Legavre, S.N. Maximova, M. Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M. Rodier-Goud, J.F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D. Kudrna, J. Siva S. Ammiraju, S.C. Schuster, J.E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex, ''The genome of Theobroma cacao'', Nature Genetics, 43, 101–108, (2011), doi:10.1038/ng.736, [http://www.nature.com/ng/journal/v43/n2/full/ng.736.html] (inglise keeles)</ref>
== Levik ja kasvatamine ==

{| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;"
==Ajalugu==
|+Suurimad tootjad 2008. aastal<ref name="fao">{{netiviide | URL = http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 30.12.2010| Keel = inglise}}</ref>

! Riik
Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastat eKr<ref>J.C. Motamayor, A.M. Risterucci, P.A. Lopez, C.F. Ortiz, A. Moreno ja C. Lanaud, ''Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas'', Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156 (2011), doi:10.1038/ng.736, [http://www.nature.com/hdy/journal/v89/n5/full/6800156a.html Artikkel] (inglise keeles)</ref>. Arheoloogiliste ja keemiliste analüüside kaudu (sh [[radiosüsiniku meetod]]) on tuvastatud [[alkaloid]]i -[[teorbomiin]]i jälgi juba varasemastki ajast<ref>J.S. Henderson, R.A. Joyce, G.R. Hall, W. Jeffrey Hurst ja P.E. McGovern. ''Chemical and archaeological evidence for the earliest cacao beverages''. www.pnas.org_cgi_doi_10.1073_pnas.0708815104 PNAS 2007, vol. 104, 48, lk. 18937–18940, [http://www.pnas.org/content/104/48/18937.full.pdf] (inglise keeles)</ref>
! Toodang,<br> tonnides

! width=40| Osakaal,<br>%
Tollest ajast saadik on kakao Kesk-Ameerika põhiline kaubaartikkel.<ref name="Piippo, Salo"/>

Esimesena eurooplastest nägid kakaoube [[Kolumbus]]e meeskonna liikmed [[1502]], kuid tegelikult said eurooplased [[kakao]]st aimu alles [[Hernan Cortez]]i kohtumisel [[Montezuma]]ga [[asteegid|asteekide]] pealinnas [[Tenochtitlan]]is [[1519]]. Cortez ja teised panid tähele, et asteekide valitseja suures koguses üht jooki tarvitas, mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati [[Hispaania]] õukonnas esimest korda [[1544]].

[[Šokolaadijook]]i hakati [[Euroopa]]s valmistama [[17. sajand]]il, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama [[19. sajand]]i keskel.<ref name="Piippo, Salo"/>

Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda [[1753]] [[Linnaeus]], kes andis talle [[ladina keel|ladinakeelse]] nime ''Theobroma'', mis tähendab [[jumal]]ate toitu.

Kakaopuu kasvab looduses [[Kesk-Ameerika|Kesk]]- ja [[Lõuna-Ameerika]]s. Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, [[Lääne-Aafrika]]s ja [[Kagu-Aasia]]s.<ref name="Piippo, Salo"/>. Levinuimad kakaosordid on [[Criollo]], [[Forastero]] ja [[Trintario]]. <ref>A. Bertazzo, S. Comai, F. Mangiarini, S. Chen. ''Composition of Cacao Beans. Chocolate in Health and Nutrition''. Nutrition and Health Volume 7, 2013, lk. 105-117, [http://jac.oxfordjournals.org/content/51/2/241.full] (inglise keeles)</ref>

{| class=wikitable
|+Suurimad tootjad 2008. aastal<ref name=fao>{{netiviide | URL = http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 30.12.2010| Keel = inglise}}</ref>
! Riik !! Toodang !! Osakaal
|-
|-
| {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}}
| {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || 1 370 000 t || 34,1%
| 1 370 000
| 34,1
|-
|-
| {{PisiLipp|Indoneesia}}
| {{PisiLipp|Indoneesia}} || 792 761 t || 18,5%
| 792 761
| 18,5
|-
|-
| {{PisiLipp|Ghana}}
| {{PisiLipp|Ghana}} || 700 000 t || 16,3%
| 700 000
| 16,3
|-
|-
| {{PisiLipp|Nigeeria}}
| {{PisiLipp|Nigeeria}} || 500 000 t || 11,7%
| 500 000
| 11,7
|-
|-
| {{PisiLipp|Brasiilia}}
| {{PisiLipp|Brasiilia}} || 202 030 t || 4,7%
| 202 030
| 4,7
|-
|-
| {{PisiLipp|Kamerun}}
| {{PisiLipp|Kamerun}} || 187 532 t || 4,4%
| 187 532
| 4,4
|-
|-
| {{PisiLipp|Ecuador}}
| {{PisiLipp|Ecuador}} || 94 300 t || 2,2%
| 94 300
| 2,2
|-
|-
| {{PisiLipp|Paapua Uus-Guinea}}
| {{PisiLipp|Paapua Uus-Guinea}} || 48 800 t || 1,1%
| 48 800
| 1,1
|-
|-
| {{PisiLipp|Colombia}}
| {{PisiLipp|Colombia}} || 44 740 t || 1,0%
| 44 740
| 1,0
|-
|-
| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}}
| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || 42 154 t || 1,0%
| 42 154
| 1,0
|-
| '''Maailm kokku'''
| '''4 287 917'''
| 100
|-
|-
! Maailm kokku !! 4 287 917 t !! 100%
|}
|}
Kakaopuu kasvab looduses [[Kesk-Ameerika|Kesk]]- ja [[Lõuna-Ameerika]]s. Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt [[Brasiilia]]s, [[Lääne-Aafrika]]s ja [[Kagu-Aasia]]s.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>. Levinumad kodustatud kakaosordid on: [[Criollo]], [[Forastero]] ja [[Trintario]]. <ref>'''ingl k ''', A.Bertazzo Ph.D., S. Comai Ph.D., F. Mangiarini Ph.D., S. Chen Ph.D., '' Composition of Cacao Beans'', Chocolate in Health and Nutrition, Nutrition and Health Volume 7, 2013, pp 105-117, [http://jac.oxfordjournals.org/content/51/2/241.full]</ref>

2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 miljonit tonni kakaoubasid ja [[istandik]]e kogupindala oli 8,54 miljonit [[hektar]]it. Viimase 40 aasta jooksul on kakaoubade kogutoodang maailmas tõusnud kolm korda.<ref name="fao"/>
2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 miljonit tonni kakaoubasid ja [[istandik]]e kogupindala oli 8,54 miljonit [[hektar]]it. Viimase 40 aasta jooksul on kakaoubade kogutoodang maailmas tõusnud kolm korda.<ref name="fao"/>


<!-- ===Kakaopuu õied===
==Ajalugu==

Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastat eKr.<ref>'''ingl k''', J C Motamayor, A M Risterucci, P A Lopez, C F Ortiz, A Moreno and C Lanaud, ''Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas'', Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156, (2011),doi:10.1038/ng.736,[ http://www.nature.com/hdy/journal/v89/n5/full/6800156a.html Artikkel]</ref> Arheoloogiliste ja keemiliste analüüside kaudu (sh [[radiosüsiniku meetod]]) on tuvastatud [[alkaloid]]i -[[teorbomiin]]i jälgi juba varem kui eelpool viidatud 1000 aastat eKr.<ref>'''ingl k ''',J.S. Henderson, R. A. Joyce, G. R. Hall, W. Jeffrey Hurst, and P. E. McGovern,
''Chemical and archaeological evidence for the earliest cacao beverages'', www.pnas.org_cgi_doi_10.1073_pnas.0708815104 PNAS, 2007, vol. 104, 48, pg 18937–18940, [http://www.pnas.org/content/104/48/18937.full.pdf]</ref>

Tollest ajast saadik on kakao Kesk-Ameerika põhiline kaubaartikkel.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>

Esimesena eurooplastest nägid kohviube [[Kolumbus]]e meeskonna liikmed [[1502]], kuid tegelikult said eurooplased kohvist aimu alles [[Hernan Cortez]]i kohtumisel [[Montezuma]]ga [[asteegid|asteekide]] pealinnas [[Tenochtitlan]]is [[1519]]. Cortez ja teised panid tähele, et asteekide valitseja suures koguses üht jooki tarvitas, mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati [[Hispaania]] õukonnas esimest korda [[1544]].

[[Šokolaadijook]]i hakati [[Euroopa]]s valmistama [[17. sajand]]il, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama [[19. sajand]]i keskel.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>

Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda [[1753]] [[Carl von Linné]], kes andis talle ka teadusliku nime ''Theobroma'', mis tähendab '''jumalate toitu'''.

===Kakaopuu õied===
Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>
Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>


===Vili ja seemned===
===Vili ja seemned===
Kakaovili on üsna paksu koorega mari. Marja sees on justkui kambriteks(viieks) jaotunud viljaliha ja selle sees seemned. Vilju koristatakse käsitsi, kuna kakaoviljad valmivad erinevatel aegadel ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi. <ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. }}</ref>,<ref>'''ingl k ''', H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle'', 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0 ,[http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Google`i raamat]</ref>
1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. }}</ref>,<ref name="isbn978-9949-19-412-4">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Farmakognoosia | edition = 1 | publisher = Tartu Ülikooli Kirjastus | location = Tartu | year = 2010 | pages = 97-99 | isbn = 978-9949-19-412-4 | author = Raal, A. }}</ref> -->
====Keemiline koostis====


Kakaopuult korjatud seemned ja nendest valmistatud erinevad tooted on sõltuvalt kasutatud tehnikatest ning meetodidest ja tarbimisviisidest suuresti varieeruva keemilise koostisega. Nii on farmakognoosias pakkunud huvi seemnetes leiduvad [[looduslikud ühendid]] ning kasutamine ja kakaopuu viljade raviomadused inimeste tarbeks.
====Seemne koor ja vitamiin D====
Kakaoseemne koorena käsitletakse iga üksiku kakaooa (''testa of bean'', neid on ühes kakaoviljas keskmiselt 40 tk) välist koort, mis eemaldatakse peale kääritamist. Aastal 1935, Knoppi ja Cowardi poolt avaldatud uurimuse kohaselt, sisaldasid [[Gold Coast]]is kasvanud [[Forastero]](Amelonado) ja loodusliku päikesevalguse käes kääritatud kakaoseemnete (ubade) koored [[Kaltsiferoolid|vitamiini D]] kuni 28 IU-d 1 gr kohta ja see oli tunduvalt rohkem kui pimedates kastides kääritatud ubadel. Samuti leidsid nad nimetatud koores kaks sterooli A ja B (identne käärituspärmiga (de Balsac, 1933) kuid kuna testi läbiviimisel kasutati fermenteerunud kakaokoori siis ei osanud uurijad kindlalt pakkuda, kas steroolid on ka töötletamata koores ja/või toimus [[ergokaltsiferool]]i (tavatermin) moodustumine üksnes välistegurite toimel.<ref>'''ingl k ''',A. W. Knapp, K. H. Coward, ''The Vitamin D activity of Cacao Shell'', Biochemical Journal, 1935, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1266821/pdf/biochemj01066-0097.pdf]</ref>
Kakaokoored kui tootmise kõrvalprodukt söödetakse kas kariloomadele ehk tarvitatakse [[kompost]]ina.<ref>'''ingl k ''',F.Hardy, ''Cacao Manual'', 1960, Inter-American Institute of Agricultural Sciences,
[http://books.google.ee/books?id=_ol0KGWC-f4C&pg=PA377&dq=vitamin+D+and+cacao&hl=et&sa=X&ei=h2BcUdmjOISp0QWqo4GwDQ&ved=0CEMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20D%20and%20cacao&f=false Google`i raamat]</ref>


===Kakaooad===
Kakaoseemned peale saagikoristuse järgset töötlemist, 2-8 päeva kas päikese käes ehk spetsiaalsetes kuivatites kääritamist (fermenteerimist), kannavad nimetust kakaooad.‘Leão De Ouro’ istanduses, Ilhéuses, Brasiilias, 30 h peale kakaoubade tööstusliku kääritamise (fermentatsiooni) algust kastidest võetud kontroll-näidise fülogeneetiline uuring tuvastas rikkama mikrofloora, kui algselt arvatud:<ref>'''ingl k ''', K. Illeghems,L. De Vuyst, Z. Papalexandratou, S. Weckx, ''Phylogenetic Analysis of a Spontaneous Cocoa Bean Fermentation Metagenome Reveals New Insights into Its Bacterial and Fungal Community Diversity'', [http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0038040 Uurimus]</ref>, <ref>'''ingl k ''',M. Sánchez-Hervás, J.V. Gil, F. Bisbal, D. Ramón, P.V. Martínez-Culebras, ''Mycobiota and mycotoxin producing fungi from cocoa beans'', International Journal of Food Microbiology, Vol 125, 3, 2008, Pg 336-340,[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0168160508002225]</ref>
*Bakterid: ''[[E.coli]]'', ''[[K.pneumonia]]'', ''[[Lactobacillus brevis]]'', ''[[L. casei]]'', ''[[L. fermentum]]'', ''[[L. rhamnosus]]'', ''[[L. vaginalis]]'' jpt
*Viirused: valdavalt ''[[Myoviridae]]'', ''[[Siphoviridae]]'' jpt
*Mükobioota: ''[[Lachancea thermotolerans]]'', ''[[Pichia angusta]]'', ''[[Saccharomyces cerevisiae]]'', ''[[Aspergillus]] ssp'' jpt.

Kakaoseemned on kõrge toiteväärtusega (seemnetes sisaldub ligi 50% rasvainet). Seemned aitavad kaasa [[seedimine|seedimisele]], vähendavad loomsete valkude poolt tekitatud [[allergia]]t. Suurendavad kuseeritust ([[teobromiin]]), laiendavad veresooni ning parendavad [[peenis]]e [[erektsioon]]i. Lisaks hõlbustavad [[hingamine|hingamist]] ja ergutavad [[süda]]nt ning [[vereringe]] elundkonna tööd.<ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. }}</ref>,<ref name="isbn978-9949-19-412-4">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Farmakognoosia | edition = 1 | publisher = Tartu Ülikooli Kirjastus | location = Tartu | year = 2010 | pages = 97-99 | isbn = 978-9949-19-412-4 | author = Raal, A. }}</ref>
====Keemiline koostis====
Kakaopuult korjatud seemned ja nendest valmistatud erinevad tooted on sõltuvalt kasutatud tehnikatest ning meetodidest ja tarbimisviisidest suuresti varieeruva keemilise koostisega. Nii on farmakognoosias pakkunud huvi seemnetes leiduvad [[looduslikud ühendid]] ning kasutamine ja kakaopuu viljade raviomadused inimeste tarbeks.
Seemned sisaldavad:<ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. }}</ref>,<ref name="isbn978-9949-19-412-4">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Farmakognoosia | edition = 1 | publisher = Tartu Ülikooli Kirjastus | location = Tartu | year = 2010 | pages = 97-99 | isbn = 978-9949-19-412-4 | author = Raal, A. }}</ref>, <ref>[http://www.liberherbarum.com/Pn0637.htm]</ref>,<ref>'''ingl k ''', A.Bertazzo Ph.D., S. Comai Ph.D., F. Mangiarini Ph.D., S. Chen Ph.D., '' Composition of Cacao Beans'', Chocolate in Health and Nutrition, Nutrition and Health Volume 7, 2013, pp 105-117</ref>, <ref>'''ingl k ''', H.-D. Belitz, W. Grosch, P. Schieberle, Food Chemistry, 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0,[http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Google`i raamat]</ref>, <ref>'''ingl k ''',C.L Keen, R. R Holt, P. I Oteiza, C. G Fraga, H. H Schmitz, ''Cocoa antioxidants and cardiovascular health'', Am J Clin Nutr January 2005 vol. 81 no. 1 298S-303S, [http://ajcn.nutrition.org/content/81/1/298S.long Artikkel]</ref>, <ref>'''ingl k ''', C.E Hansen*, M del Olmo, C Burri, ''Enzyme activities in cocoa beans during fermentation'', DOI: 10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2<273::AID-JSFA40>3.0.CO;2-M, Journal of the Science of Food and Agriculture, Volume 77, Issue 2, pages 273–281, June 1998, [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2%3C273::AID-JSFA40%3E3.0.CO;2-M/abstract]</ref>, <ref>'''ingl k ''', R. Ross. Watson, V. R. Preedy, S.Zibadi, ''Chocolate in Health and Nutrition'', 2013, ISBN: 978-1-61779-802-3,[http://books.google.ee/books?id=FHKJPptwqYsC&pg=PA106&lpg=PA106&dq=Composition+of+Cocoa+Beans+A.Bertazzo&source=bl&ots=U1EX-z5rp5&sig=wkcsmFoLUL47SB8lie7HlD0Tb0o&hl=et&sa=X&ei=aHNcUfWTFuWI0AXhr4GwDQ&ved=0CD0Q6AEwAw#v=onepage&q=Composition%20of%20Cocoa%20Beans%20A.Bertazzo&f=false Google`i raamat]</ref>,<ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. }}</ref>
Seemned sisaldavad:<ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. }}</ref>,<ref name="isbn978-9949-19-412-4">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Farmakognoosia | edition = 1 | publisher = Tartu Ülikooli Kirjastus | location = Tartu | year = 2010 | pages = 97-99 | isbn = 978-9949-19-412-4 | author = Raal, A. }}</ref>, <ref>[http://www.liberherbarum.com/Pn0637.htm]</ref>,<ref>'''ingl k ''', A.Bertazzo Ph.D., S. Comai Ph.D., F. Mangiarini Ph.D., S. Chen Ph.D., '' Composition of Cacao Beans'', Chocolate in Health and Nutrition, Nutrition and Health Volume 7, 2013, pp 105-117</ref>, <ref>'''ingl k ''', H.-D. Belitz, W. Grosch, P. Schieberle, Food Chemistry, 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0,[http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Google`i raamat]</ref>, <ref>'''ingl k ''',C.L Keen, R. R Holt, P. I Oteiza, C. G Fraga, H. H Schmitz, ''Cocoa antioxidants and cardiovascular health'', Am J Clin Nutr January 2005 vol. 81 no. 1 298S-303S, [http://ajcn.nutrition.org/content/81/1/298S.long Artikkel]</ref>, <ref>'''ingl k ''', C.E Hansen*, M del Olmo, C Burri, ''Enzyme activities in cocoa beans during fermentation'', DOI: 10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2<273::AID-JSFA40>3.0.CO;2-M, Journal of the Science of Food and Agriculture, Volume 77, Issue 2, pages 273–281, June 1998, [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2%3C273::AID-JSFA40%3E3.0.CO;2-M/abstract]</ref>, <ref>'''ingl k ''', R. Ross. Watson, V. R. Preedy, S.Zibadi, ''Chocolate in Health and Nutrition'', 2013, ISBN: 978-1-61779-802-3,[http://books.google.ee/books?id=FHKJPptwqYsC&pg=PA106&lpg=PA106&dq=Composition+of+Cocoa+Beans+A.Bertazzo&source=bl&ots=U1EX-z5rp5&sig=wkcsmFoLUL47SB8lie7HlD0Tb0o&hl=et&sa=X&ei=aHNcUfWTFuWI0AXhr4GwDQ&ved=0CD0Q6AEwAw#v=onepage&q=Composition%20of%20Cocoa%20Beans%20A.Bertazzo&f=false Google`i raamat]</ref>,<ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. }}</ref>
148. rida: 135. rida:


===Kakaovõi===
===Kakaovõi===

Kakaovõid valmistatakse tänapäeval tööstuslikult, selleks koristatakse sobiva valmidusastmega kakaopuude seemned, need fermenteeritakse,koored eemaldatakse ning jahvatakse väga peeneks pudruks, nimetusega [[liköör]] (ingl k ''liquor''), edasi kuumutatakse , vajadusel mitmeid kordi, al 80°C-230°C. Valminud või on pooltoode ja seda vajavad toiduainetetööstused ning kokanduse valdkond valmistoodete saamiseks.<ref>'''ingl k ''',C.M.D. Man, Adrian A. Jones, ''Shelf Life Evaluation of Foods'', 2000, ISBN 0-8342-1782-1, [http://books.google.ee/books?id=ovoNjpn6aLUC&pg=PA170&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CDsQ6AEwAzgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Google`i raamat]</ref>,<ref>'''ingl k ''', N.Sinha, Ph.D. ''Handbook of Food Products Manufacturing'', 2 Volume Set, ISBN 978-0-470-04964-8,[http://books.google.ee/books?id=mnh6aoI8iF8C&pg=PA678&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CFoQ6AEwCTgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Google`i raamat]</ref>, <ref>'''ingl k ''',Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health, 2011,
Kakaovõid valmistatakse tänapäeval tööstuslikult, selleks koristatakse sobiva valmidusastmega kakaopuude seemned, need fermenteeritakse,koored eemaldatakse ning jahvatakse väga peeneks pudruks, nimetusega [[liköör]] (ingl k ''liquor''), edasi kuumutatakse , vajadusel mitmeid kordi, al 80°C-230°C. Valminud või on pooltoode ja seda vajavad toiduainetetööstused ning kokanduse valdkond valmistoodete saamiseks.<ref>'''ingl k ''',C.M.D. Man, Adrian A. Jones, ''Shelf Life Evaluation of Foods'', 2000, ISBN 0-8342-1782-1, [http://books.google.ee/books?id=ovoNjpn6aLUC&pg=PA170&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CDsQ6AEwAzgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Google`i raamat]</ref>,<ref>'''ingl k ''', N.Sinha, Ph.D. ''Handbook of Food Products Manufacturing'', 2 Volume Set, ISBN 978-0-470-04964-8,[http://books.google.ee/books?id=mnh6aoI8iF8C&pg=PA678&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CFoQ6AEwCTgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Google`i raamat]</ref>, <ref>'''ingl k ''',Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health, 2011,
A. Crozier, H.Ashihara, F. Tom?s-Barbéran, ASIN B005WH4J3K,
A. Crozier, H.Ashihara, F. Tom?s-Barbéran, ASIN B005WH4J3K,
153. rida: 141. rida:


===Kakao ja šokolaad igapäevases tarbimises===
===Kakao ja šokolaad igapäevases tarbimises===

Kakaojook ja kakaovõist valmistatud [[šokolaad]]id (kakaovõi sisaldus varieeruv kas vähem kui 55% ja kuni 99%) sisaldavad alkaloidi [[teobromiin]] (ingl k theobromine) ja tavaliselt vaid vähesel määral [[kofeiin]]i, kuid suured annused võivad kaasa tuua samasuguseid sümptomeid nagu röstitud [[kohv]]iubade tarbimine joogina: unetus, ärrituvus, äkiline vererõhu tõus ja kõrvetised.
Kakaojook ja kakaovõist valmistatud [[šokolaad]]id (kakaovõi sisaldus varieeruv kas vähem kui 55% ja kuni 99%) sisaldavad alkaloidi [[teobromiin]] (ingl k theobromine) ja tavaliselt vaid vähesel määral [[kofeiin]]i, kuid suured annused võivad kaasa tuua samasuguseid sümptomeid nagu röstitud [[kohv]]iubade tarbimine joogina: unetus, ärrituvus, äkiline vererõhu tõus ja kõrvetised.


Arvatakse, et [[biogeensed amiinid]] võivad põhjustada [[migreen]]ihooge ja pikaajaline kakaoubade ja kakaovõid sisaldavate toodete (sh šokolaad) tarbimine suurel hulgal võib esile kutsuda sõltuvuse, aga eelkõige siiski söömisharjumuste kaudu.<ref name="S. Piippo, U. Salo"/>,<ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. }}</ref>
Arvatakse, et [[biogeensed amiinid]] võivad põhjustada [[migreen]]ihooge ja pikaajaline kakaoubade ja kakaovõid sisaldavate toodete (sh šokolaadi) tarbimine suurel hulgal võib esile kutsuda sõltuvuse, aga eelkõige siiski söömisharjumuste kaudu.<ref name="Piippo, Salo"/>,<ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = Raal, A. | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = Raal, A. }}</ref>


<u>Märkus</u>:
<u>Märkus</u>:
162. rida: 151. rida:


====Kakao ja ravimite kõrvaltoimed====
====Kakao ja ravimite kõrvaltoimed====

Kakao ning mitmed retseptiravimid konkureerivad (elunevad) kehas samade signaliseerimis ning transpordisüsteemide ja raku-, geeni-, hormoonide ja ensüümi-, transkriptsioonifaktorite ning DNA kompleteerimise kaudu, seega tuleks konsulteerida arstiga ka toitumise kaudu kui Teile on isiklikuks tarbimiseks määratud kas kolesterooli-, vererõhualandajaid, erinevaid blokaatoreid, psühhotroopseid ravimeid jne.<ref>'''ingl k ''', W.Rosen, A. T. Weil, ''From Chocolate to Morphine: Everything You Need to Know About Mind-Altering Drugs'', 2008, ISBN 0-618-48379-9,
Kakao ning mitmed retseptiravimid konkureerivad (elunevad) kehas samade signaliseerimis ning transpordisüsteemide ja raku-, geeni-, hormoonide ja ensüümi-, transkriptsioonifaktorite ning DNA komplekteerimise kaudu, seega tuleks konsulteerida arstiga ka toitumise kaudu, kui Teile on isiklikuks tarbimiseks määratud kas kolesterooli-, vererõhualandajaid, erinevaid blokaatoreid, psühhotroopseid ravimeid jne.<ref>'''ingl k ''', W.Rosen, A. T. Weil, ''From Chocolate to Morphine: Everything You Need to Know About Mind-Altering Drugs'', 2008, ISBN 0-618-48379-9,
[http://books.google.ee/books?id=p6zyPxi4PYoC&printsec=frontcover&dq=From+Chocolate+to+Morphine:+Everything+You+Need+to+Know+About+Mind-Altering+Drugs&hl=et&sa=X&ei=XgtdUe6TCoeN0AXk4YHIBA&ved=0CCoQ6AEwAA Google`i raamat]</ref>
[http://books.google.ee/books?id=p6zyPxi4PYoC&printsec=frontcover&dq=From+Chocolate+to+Morphine:+Everything+You+Need+to+Know+About+Mind-Altering+Drugs&hl=et&sa=X&ei=XgtdUe6TCoeN0AXk4YHIBA&ved=0CCoQ6AEwAA Google`i raamat]</ref>


170. rida: 160. rida:
==Kirjandus==
==Kirjandus==
* A.Raal, ''Farmakognoosia'', 2010, lk 97-99, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-19-412-4
* A.Raal, ''Farmakognoosia'', 2010, lk 97-99, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-19-412-4
*A.Raal, ''Maailma ravimtaimede entsüklopeedia'', lk 906-907,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010, ISBN 978 9985 70 313 7
*A.Raal, ''Maailma ravimtaimede entsüklopeedia'', lk 906-907, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010, ISBN 978 9985 70 313 7


== Välislingid ==
== Välislingid ==
{{commonskat|Theobroma cacao|Harilik kakaopuu}}
{{commonskat|Theobroma cacao|Theobroma cacao}}
{{commonskat|Cocoa beans}}
{{commonskat|Cocoa beans|Cocoa beans}}


* B. L Roth, ''The Serotonin Receptors: From Molecular Pharmacology to Human Therapeutics'', 2006, ISBN: 1-58829-568-0, [http://books.google.ee/books?id=J6i6YpvCQfIC&pg=PA495&dq=serotonin+receptors+and+diseases&hl=et&sa=X&ei=RhZcUcLnHOib0AWPpIHoDg&ved=0CDUQ6AEwAg#v=onepage&q=serotonin%20receptors%20and%20diseases&f=false Google`i raamat]</ref>,
* B. L Roth, ''The Serotonin Receptors: From Molecular Pharmacology to Human Therapeutics'', 2006, ISBN: 1-58829-568-0, [http://books.google.ee/books?id=J6i6YpvCQfIC&pg=PA495&dq=serotonin+receptors+and+diseases&hl=et&sa=X&ei=RhZcUcLnHOib0AWPpIHoDg&ved=0CDUQ6AEwAg#v=onepage&q=serotonin%20receptors%20and%20diseases&f=false Google`i raamat]</ref>,

Redaktsioon: 27. aprill 2013, kell 20:04

Harilik kakaopuu
Taksonoomia

Harilik kakaopuu (Theobroma cacao) on haisupuuliste sugukonda kakaopuu perekonda kuuluv puu.

Botaanilised tunnused

Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrge, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga puu. Kuni 4 dm pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad. Noored lehed on punased. Õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.[1][2]

Kakaopuu viljad on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased, rohelised, pruunid või punakad. Viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba.[1][2]

Õied

Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.[1]

Vili ja seemned

Kakaovili on üsna paksu koorega mari. Marja sees on justkui 5 kambriks jaotunud viljaliha ja selle sees seemned. Vilju koristatakse käsitsi, kuna kakaoviljad ei valmi korraga ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi[2][3]. Ühes kakaooas on keskmiselt 40 seemet.

Seemne koor ja D-vitamiin

Kakaoseemne koorena käsitletakse iga üksiku kakaooa koort, mis eemaldatakse pärast kääritamist. 1935. aasta uurimuse kohaselt sisaldasid Gold Coastis kasvanud Forastero (Amelonado) ja päikesevalguse käes kääritatud kakaoubade koored D-vitamiini kuni 28 IU/g ja see oli tunduvalt rohkem kui pimedates kastides kääritatud ubadel[4]. Samuti leidsid nad koores A- ja B-sterooli (identne käärituspärmiga (de Balsac, 1933)), kuid kuna katses kasutati fermenteerunud kakaokoori, siis ei osanud uurijad vastata, kas steroolid on ka töötletamata koores või moodustus ergokaltsiferool (tavatermin) üksnes välistegurite toimel.[4].

Kakaokoored kui tootmise kõrvalprodukt söödetakse kas kariloomadele või komposteeritakse.[5]

Kakaooad

Kakaooad

Kakaoseemneid hakatakse pärast 2-8 päeva kestvat kääritamist ehk fermenteerimist kas päikese käes või kuivatis kakaoubadeks nimetama.

Brasiilias Ilhéuses 30 tundi pärast kääritamise algust võetud oanäidise fülogeneetiline uuring tuvastas rikkama mikrofloora kui algselt arvatud:[6][7]

Kakaoseemned on kõrge toiteväärtusega. Need sisaldavad ligi 50% rasva. Seemned soodustavad seedimist ja vähendavad loomsete valkude tekitatud allergiat, suurendavad kuseeritust (teobromiin), laiendavad veresooni ja parandavad erektsiooni, hõlbustavad hingamist ning ergutavad südame ja vereringeelundkonna tööd.[2][8]

Kromosoomistik

Kakaol on (2n=2x=20) kromosoomi. [9]

Ajalugu

Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastat eKr[10]. Arheoloogiliste ja keemiliste analüüside kaudu (sh radiosüsiniku meetod) on tuvastatud alkaloidi -teorbomiini jälgi juba varasemastki ajast[11]

Tollest ajast saadik on kakao Kesk-Ameerika põhiline kaubaartikkel.[1]

Esimesena eurooplastest nägid kakaoube Kolumbuse meeskonna liikmed 1502, kuid tegelikult said eurooplased kakaost aimu alles Hernan Cortezi kohtumisel Montezumaga asteekide pealinnas Tenochtitlanis 1519. Cortez ja teised panid tähele, et asteekide valitseja suures koguses üht jooki tarvitas, mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati Hispaania õukonnas esimest korda 1544.

Šokolaadijooki hakati Euroopas valmistama 17. sajandil, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama 19. sajandi keskel.[1]

Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda 1753 Linnaeus, kes andis talle ladinakeelse nime Theobroma, mis tähendab jumalate toitu.

Kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, Lääne-Aafrikas ja Kagu-Aasias.[1]. Levinuimad kakaosordid on Criollo, Forastero ja Trintario. [12]

Suurimad tootjad 2008. aastal[13]
Riik Toodang Osakaal
 Côte d'Ivoire 1 370 000 t 34,1%
 Indoneesia 792 761 t 18,5%
 Ghana 700 000 t 16,3%
 Nigeeria 500 000 t 11,7%
 Brasiilia 202 030 t 4,7%
 Kamerun 187 532 t 4,4%
 Ecuador 94 300 t 2,2%
 Paapua Uus-Guinea 48 800 t 1,1%
 Colombia 44 740 t 1,0%
 Dominikaani Vabariik 42 154 t 1,0%
Maailm kokku 4 287 917 t 100%

2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 miljonit tonni kakaoubasid ja istandike kogupindala oli 8,54 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on kakaoubade kogutoodang maailmas tõusnud kolm korda.[13]


Keemiline koostis

Kakaopuult korjatud seemned ja nendest valmistatud erinevad tooted on sõltuvalt kasutatud tehnikatest ning meetodidest ja tarbimisviisidest suuresti varieeruva keemilise koostisega. Nii on farmakognoosias pakkunud huvi seemnetes leiduvad looduslikud ühendid ning kasutamine ja kakaopuu viljade raviomadused inimeste tarbeks.

Seemned sisaldavad:[2],[8], [14],[15], [16], [17], [18], [19],[2]

1. Primaarseid metaboliite

2. Sekundaarseid metaboliite

Kakaoube ja kakaovõid kasutatakse mõningal määral ka astma, kopsupõletiku, köha ja külmetuse raviks ning tselluliidi(väiksemahuline rasvaladestis), hemorroidide ja kõrgvererõhutõve e hüpertoonia ravis. Kakaoubade antioksüdatiivsete ühendite sisaldus on väga kõrge. Neil ühenditel on võimekus kiirendada lümfisüsteemi tööd, läbi keemiliste signaalide (kiirendades ingl k nitrix oxidase" signaale) ning rakuretseptorite.[20] Võimalikult looduslikus keskkonnas kasvanud ning minimaalselt töödeldud kakaotaime seemnetest saadud kakaorasv on võimeline sekkuma kehaomase kolesterooli metabolismi, muutes seeläbi keha erinevate elundite ja süsteemide ning geenide võrgustike tööd.[21], [22],[23]

Kakaovõi

Kakaovõid valmistatakse tänapäeval tööstuslikult, selleks koristatakse sobiva valmidusastmega kakaopuude seemned, need fermenteeritakse,koored eemaldatakse ning jahvatakse väga peeneks pudruks, nimetusega liköör (ingl k liquor), edasi kuumutatakse , vajadusel mitmeid kordi, al 80°C-230°C. Valminud või on pooltoode ja seda vajavad toiduainetetööstused ning kokanduse valdkond valmistoodete saamiseks.[24],[25], [26]

Kakao ja šokolaad igapäevases tarbimises

Kakaojook ja kakaovõist valmistatud šokolaadid (kakaovõi sisaldus varieeruv kas vähem kui 55% ja kuni 99%) sisaldavad alkaloidi teobromiin (ingl k theobromine) ja tavaliselt vaid vähesel määral kofeiini, kuid suured annused võivad kaasa tuua samasuguseid sümptomeid nagu röstitud kohviubade tarbimine joogina: unetus, ärrituvus, äkiline vererõhu tõus ja kõrvetised.

Arvatakse, et biogeensed amiinid võivad põhjustada migreenihooge ja pikaajaline kakaoubade ja kakaovõid sisaldavate toodete (sh šokolaadi) tarbimine suurel hulgal võib esile kutsuda sõltuvuse, aga eelkõige siiski söömisharjumuste kaudu.[1],[2]

Märkus: Kakaoubadest valmistatud toodete tarbimisel soovitatakse olla ettevaatlik inimestel, kellel on esinenud perekondlikku skisofreeniat jpt närvisüsteemi osalusega haiguslikke seisundeid, ka stressi ja rasvainete metabolismi häireid jpm. [27], [28]

Kakao ja ravimite kõrvaltoimed

Kakao ning mitmed retseptiravimid konkureerivad (elunevad) kehas samade signaliseerimis ning transpordisüsteemide ja raku-, geeni-, hormoonide ja ensüümi-, transkriptsioonifaktorite ning DNA komplekteerimise kaudu, seega tuleks konsulteerida arstiga ka toitumise kaudu, kui Teile on isiklikuks tarbimiseks määratud kas kolesterooli-, vererõhualandajaid, erinevaid blokaatoreid, psühhotroopseid ravimeid jne.[29]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 S. Piippo, U. Salo, "Meelte ja tunnete taimed". Tallinn, "Varrak" 2007
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 A. Raal (2010). "Kakaopuu: harilik kakaopuu". A. Raal (toim). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia (1 ed.). Eesti: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 906–907. ISBN 978-9985-70-313-7. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "isbn978-9985-70-313-7" on määratud mitu korda erineva sisuga.
  3. ↑ H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0 Google`i raamat (inglise keeles)
  4. ↑ 4,0 4,1 A. W. Knapp, K. H. Coward, The Vitamin D activity of Cacao Shell, Biochemical Journal 1935, [1]
  5. ↑ F. Hardy, Cacao Manual 1960. Inter-American Institute of Agricultural Sciences, Google`i raamat (inglise keeles)
  6. ↑ K. Illeghems, L. De Vuyst, Z. Papalexandratou, S. Weckx, Phylogenetic Analysis of a Spontaneous Cocoa Bean Fermentation Metagenome Reveals New Insights into Its Bacterial and Fungal Community Diversity, Uurimus (inglise keeles)
  7. ↑ M. Sánchez-Hervás, J.V. Gil, F. Bisbal, D. Ramón, P.V. Martínez-Culebras, Mycobiota and mycotoxin producing fungi from cocoa beans, International Journal of Food Microbiology, Vol 125, 3, 2008, lk. 336-340,[2] (inglise keeles)
  8. ↑ 8,0 8,1 A. Raal (2010). A. Raal (toim). Farmakognoosia (1 ed.). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 97–99. ISBN 978-9949-19-412-4. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "isbn978-9949-19-412-4" on määratud mitu korda erineva sisuga.
  9. ↑ X. Argout, J. Salse, J. Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C. Chaparro, T. Legavre, S.N. Maximova, M. Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M. Rodier-Goud, J.F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D. Kudrna, J. Siva S. Ammiraju, S.C. Schuster, J.E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex, The genome of Theobroma cacao, Nature Genetics, 43, 101–108, (2011), doi:10.1038/ng.736, [3] (inglise keeles)
  10. ↑ J.C. Motamayor, A.M. Risterucci, P.A. Lopez, C.F. Ortiz, A. Moreno ja C. Lanaud, Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas, Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156 (2011), doi:10.1038/ng.736, Artikkel (inglise keeles)
  11. ↑ J.S. Henderson, R.A. Joyce, G.R. Hall, W. Jeffrey Hurst ja P.E. McGovern. Chemical and archaeological evidence for the earliest cacao beverages. www.pnas.org_cgi_doi_10.1073_pnas.0708815104 PNAS 2007, vol. 104, 48, lk. 18937–18940, [4] (inglise keeles)
  12. ↑ A. Bertazzo, S. Comai, F. Mangiarini, S. Chen. Composition of Cacao Beans. Chocolate in Health and Nutrition. Nutrition and Health Volume 7, 2013, lk. 105-117, [5] (inglise keeles)
  13. ↑ 13,0 13,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 30.12.2010.
  14. ↑ [6]
  15. ↑ ingl k , A.Bertazzo Ph.D., S. Comai Ph.D., F. Mangiarini Ph.D., S. Chen Ph.D., Composition of Cacao Beans, Chocolate in Health and Nutrition, Nutrition and Health Volume 7, 2013, pp 105-117
  16. ↑ ingl k , H.-D. Belitz, W. Grosch, P. Schieberle, Food Chemistry, 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0,Google`i raamat
  17. ↑ ingl k ,C.L Keen, R. R Holt, P. I Oteiza, C. G Fraga, H. H Schmitz, Cocoa antioxidants and cardiovascular health, Am J Clin Nutr January 2005 vol. 81 no. 1 298S-303S, Artikkel
  18. ↑ ingl k , C.E Hansen*, M del Olmo, C Burri, Enzyme activities in cocoa beans during fermentation, DOI: 10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2<273::AID-JSFA40>3.0.CO;2-M, Journal of the Science of Food and Agriculture, Volume 77, Issue 2, pages 273–281, June 1998, [7]
  19. ↑ ingl k , R. Ross. Watson, V. R. Preedy, S.Zibadi, Chocolate in Health and Nutrition, 2013, ISBN: 978-1-61779-802-3,Google`i raamat
  20. ↑ ingl k ,S.J Crozier*, A.G Preston, J. W Hurst, M.J Payne, J.Mann, L. Hainly and D. L Miller, Cacao seeds are a "Super Fruit": A comparative analysis of various fruit powders and products, ,[ http://journal.chemistrycentral.com/content/5/1/5 Uurimus]
  21. ↑ ingl k , B. L Roth, The Serotonin Receptors: From Molecular Pharmacology to Human Therapeutics, 2006, ISBN: 1-58829-568-0, Google`i raamat
  22. ↑ ingl k , Dr Danik M. Martirosyan Phd, Obesity, Diabetes, Cardiovascular Disorders and AIDS, Google`i raamat
  23. ↑ ingl k ,C.L Keen, R. R Holt, P. I Oteiza, C. G Fraga, H. H Schmitz, Cocoa antioxidants and cardiovascular health, Am J Clin Nutr January 2005 vol. 81 no. 1 298S-303S, Artikkel
  24. ↑ ingl k ,C.M.D. Man, Adrian A. Jones, Shelf Life Evaluation of Foods, 2000, ISBN 0-8342-1782-1, Google`i raamat
  25. ↑ ingl k , N.Sinha, Ph.D. Handbook of Food Products Manufacturing, 2 Volume Set, ISBN 978-0-470-04964-8,Google`i raamat
  26. ↑ ingl k ,Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health, 2011, A. Crozier, H.Ashihara, F. Tom?s-Barbéran, ASIN B005WH4J3K, http://books.google.ee/books?id=uwqt9eWPBX8C&printsec=frontcover&dq=Teas,+Cocoa+and+Coffee:+Plant+Secondary+Metabolites+and+Health&hl=et&sa=X&ei=uSxdUbj2IaiN0AXEXg&ved=0CCoQ6AEwAA Google`i raamat]
  27. ↑ ingl k , B. L Roth, The Serotonin Receptors: From Molecular Pharmacology to Human Therapeutics, 2006, ISBN: 1-58829-568-0, Google`i raamat
  28. ↑ ingl k , Dr Danik M. Martirosyan Phd, Obesity, Diabetes, Cardiovascular Disorders and AIDS, Google`i raamat
  29. ↑ ingl k , W.Rosen, A. T. Weil, From Chocolate to Morphine: Everything You Need to Know About Mind-Altering Drugs, 2008, ISBN 0-618-48379-9, Google`i raamat

Kirjandus

Välislingid

  • B. L Roth, The Serotonin Receptors: From Molecular Pharmacology to Human Therapeutics, 2006, ISBN: 1-58829-568-0, Google`i raamat</ref>,
  • Dr Danik M. Martirosyan Phd, Obesity, Diabetes, Cardiovascular Disorders and AIDS, Google`i raamat</ref>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_kakaopuu&oldid=3617772"