Maailmapank: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 7. mai 2011, kell 01:04

Maailmapank (inglise keeles International Bank for Reconstruction and Development, IBRD) on rahvusvaheline rahandusorganisatsioon, mis on loodud selleks, et anda arengumaadele rahalist ja tehnoloogilist abi. (Viide 1).

Maailmapank on läbinud mitu struktuurimuudatust ja sellepärast on nimetuse "Maailmapank" all mõistetud eri aegadel erisugust organisatsiooni.

Alguses tähendas Maailmapank Rahvusvahelist Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka, mis toetas rahaliselt Lääne-Euroopa ja Jaapani majanduse taastamist pärast Teist Maailmasõda. 1960 loodi Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (International Development Association, IDA), mis võttis endale osa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ülesannetest. Mõlemad organisatsioonid eksisteerivad tänapäevani ja "Maailmapank" on ühine nimetus nende mõlema kohta.

Eri aegadel loodi nende juurde veel kolm organisatsiooni: Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon (International Finance Corporation, 1956), Investeeringute Tagamise Mitmepoolne Agentuur (Multilateral Investment Guarantee Agency, 1985) ja Investeerimisvaidluste Lahendamise Rahvusvaheline Keskus (International Centre for Settlement of Investment Disputes, 1965). Kõiki neid viit organisatsiooni ühtekokku nimetatakse Maailmapanga Grupiks. (Viide 2).

Vahel mõistetakse Maailmapanga all endiselt üksnes Rahvusvahelist Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka, mille tegevus moodustab põhiosa Maailmapanga Grupi tegevusest.

Ajalugu

Harry White (USA, vasakul) ja John Keynes (Suurbritannia, paremal) Bretton-Woodsi konverentsil (1944)

Maailmapank on üks kahest suurest rahandusorganisatsioonist (teine on Rahvusvaheline Valuutafond), mis loodi Bretton-Woodsi konverentsi otsuste põhjal. See konverents toimus 1.–22. juulil 1944 USA-s ning selle töös osalesid 44 riigi saadikud (Viide 2A), kes arutasid majanduse taastamist ja maailmakorraldust pärast maailmasõja lõppu. (Viide 3).

Nõukogude Liit osales konverentsi töös aktiivselt, aga pärast otsustas Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi loomisest ja tööst mitte osa võtta, sest vastavalt nende organisatsioonide põhikirjale puudus tal võimalus nende tööd mõjutada, erinevalt USA-st.

Oma tegevuse alguses 1945–1968 ei olnud Maailmapanga tegevus kuigi aktiivne, sest laenu taotlejatele esitati rangeid nõudmisi. Maailmapanga esimene president John McCloy valis esimeseks laenusaajaks Prantsusmaa, kellele anti laenu 250 miljonit USA dollarit. Laenu saamise üka tingimus oli kommunistide väljajätmine valitsusest (Viide 4). Kaks ülejäänud laenusoovijat (Poola ja Tšiili) laenu ei saanud. Edaspidi andis Maailmapank aktiivselt laenu Lääne-Euroopa riikidele, kes taastasid maailmasõjast räsitud majandust Marshalli plaani kaudu. Marshalli plaani rahastamine käiski suures osas Maailmapanga kaudu.

1968–1980 oli Maailmapanga tegevus suunatud arengumaade abistamisele. Suurenesid väljalaenatavad summad ja mitmekesistus laenude struktuur, mis hõlmas mitmesuguseid majandusharusid alates infrastruktuurist kuni sotsiaalsete probleemide lahendamiseni. Sel ajal juhatas Maailmapanka Robert McNamara, kes kasutas tehnokraatlikku juhtimisstiili, sest ta oli töötanud USA kaitseministrina John Kennedy ja Lyndon Johnsoni valitsuses ning ettevõtte Ford Motor presidendina. McNamara lõi uue süsteemi, mille abil riigid said oma laenutaotlusi esitada, ja see võimaldas vähendada laenutingimuste otsustamisele kuluvat aega.

1980 sai Maailmapanga presidendiks Alden Clausen, kelle esitas sellele kohale tollane USA president Ronald Reagan. 1980. aastatel anti laenu peamiselt arengumaadele ja laenude andmise põhiline eesmärk oli vähendada nende maade sõltuvust võlgadest nende majanduse arendamise kaudu. Seetõttu lõpetati laenude andmine sotsiaalprobleemide lahendamiseks.

1989 toimus Maailmapanga töös oluline muutus paljude valitsusväliste, peamiselt keskkonnaorganisatsioonide kriitika tulemusena. Seetõttu suurenes nende eesmärkide hulk, milleks laenu väljastati.

Visioon ja missioon

„Maailmapanga tegevuse eesmärgid on jätkusuutliku globaliseerumise soodustamine kõigi elanikkonna kihtide huvides, vaesuse vähendamine, majanduskasvu kiirendamine ilma keskkonnale kahju tekitamata ning inimeste jaoks uute võimaluste loomine ja neisse lootuse sisendamine.“
– Robert Zoellick

(Viide 5.)

Tänapäeval keskendub Maailmapank oma teguevuses vastavalt Aastatuhande deklaratsioonile Aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele (Viide 6). Kolmanda aastatuhande künnisel sõnastati ÜRO egiidi all kaheksa eesmärki, mille saavutamisele peavad rahvusvaheliste organisatsioonide jõupingutused olema suunatud. Aastatuhande arengueesmärgid peavad olema saavutatud 2015. aastaks ja need on järgmised:

Vähendada poole võrra nende inimeste arvu, kelle sissetulek on väiksem kui 1 USA dollar päevas, ja nende arvu, kes on näljas.
Tagada kõigile lastele alghariduse omandamise võimalus.
Tagada tüdrukutele poistega võrdsed võimalused koolis käia.
Vähendada 3 korda vastsündinute ja laste suremust.
Vähendada 3 korda sünnitusel või vahetult pärast seda surevate naiste arvu.
Saavutada HIVi, AIDSi, malaaria ja teiste haiguste leviku vähenemine.
Vähendada poole võrra nende inimeste arvu, kel pole juurdepääsu puhtale joogiveele, parandada 100 miljoni kodutu olukorda ja lõpetada loodusressursside jätkusuutmatu arendamine.
Luua ülemaailmne koostöövõrk arengu edendamiseks.

Nende inimkonna ees seisvate plemaailmsete probleemide lahendamiseks annab Maailmapank Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga kaudu vähemalt keskmise sissetulekuga riikidele laenu niisuguse intressiga, mis vastab nende riikide siseturu keskmisele. Väikese sissetuleku tasemega riikidele annab Maailmapank Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni kaudu abi minimaalse intressiga või üldse intressivabalt.

Laenudeks ei saa Maailmapank raha liikmesriikide sissemaksetest nagu IMF, vaid võlakirjade müügist maailma kapitaliturgudel. Maailmapank müüb võlakirju ka otse rikaste riikide valitsusasutustele ja keskpankadele. Võlakirjade tagasiostu tagavad Maailmapanga liikmesriigid. Harilikult annab Maailmapank laenu 12–15 aastaks ja veidi kõrgema intressimääraga kui ta ise ostab.

IDA annab laene eriti vaestele riikidele, mille rahvamajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta ei ületa 1200 USA dollarit aastas. Intressi maksta ei tule ja kustutusaeg on 35–40 aastat. IFC ülesanne on soodustada arenguriikides eraettevõtlust.

Laenuandmine nõuab Maailmapangalt head arengumaade majanduse tundmist. Üks panga tegevuse kõrvaltulemus ongi põhjalikud arengumaade majandusanalüüsid, mis valmivad koostöös IMF-iga.

Nii Maailmapank kui IMF on saanud läbi aegade tugeva kriitika osaliseks. Vasakpoolsed ütlevad, et kaubanduse liberaliseerimine, erastamine ja avatus välisinvesteeringuteks on toonud arengumaadele kaasa tohutuid raskusi. Parempoolne kriitika lähtub aga skaala teisest küljest. Parempoolsed väidavad, et IMF-i abi ei soodusta majandusdistsipliini juurutamist.

Presidendid

Kirjutamata reegel ütleb, et IMFi tegevdirektor on pärit Euroopast ja Maailmapanga president Ameerikast (Wolfensohn oli Austraaliast).

Eugene Meyer (juuni 1946 – detsember 1946)
John McCloy (märts 1947 – juuni 1949)
Eugene Black (1949 – jaanuar 1963)
George Woods (jaanuar 1963 – märts 1968)
Robert McNamara (aprill 1968 – juuni 1981)
Alden Clausen (juuli 1981 – juuni 1986)
Barber Conable (juuli 1986 – august 1991)
Lewis Preston (september 1991 – mai 1995)
James Wolfensohn (mai 1995 – juuni 2005)
Paul Wolfowitz (juuni 2005 – juuni 2007)
Robert Zoellick (alates juunist 2007)

Peaökonomistid

Välislingid

World Bank Group
Maailmapank (inglise keeles)
Maailmapanga väljaanded Eesti Rahvusraamatukogus

Vaata ka

Globaliseerumine

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{Riigi rahandus}}
+{{toimeta}} <!-- Homme, laupäeva õhtul jätkan.-->
-'''Maailmapank''' ehk '''Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank''' (''International Bank for Reconstruction and Development'', IBRD) on rahvusvaheline [[finantsasutus]].
+'''Maailmapank''' ([[inglise keel]]es ''International Bank for Reconstruction and Development'', '''IBRD''') on rahvusvaheline rahandusorganisatsioon, mis on loodud selleks, et anda [[arengumaad]]ele [[raha]]list ja [[tehnoloogia|tehnoloogilist]] abi. (Viide 1).
+Maailmapank on läbinud mitu struktuurimuudatust ja sellepärast on nimetuse "Maailmapank" all mõistetud eri aegadel erisugust organisatsiooni.
-[[Bretton Woodsi süsteem]]iga loodi [[1944]]. aastal kaks rahvusvahelist institutsiooni: [[Rahvusvaheline Valuutafond]] (IMF) ja Maailmapank. Maailmapanga missioon on [[arengumaa]]de [[majandus]]e edendamine. Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte. Oma tegevuse alguses aitas Maailmapank üles ehitada sõjas kannatada saanud [[Lääne-Euroopa]] majandust, hiljem aga pööras pilgu vähe arenenud [[Aasia]], [[Aafrika]] ja [[Ladina-Ameerika]] riikidele. [[1990. aastad|1990. aastatel]] avanes Maailmapangale [[Ida-Euroopa]].
+Alguses tähendas Maailmapank [[Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank|Rahvusvahelist Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka]], mis toetas rahaliselt [[Lääne-Euroopa]] ja [[Jaapan]]i majanduse taastamist pärast [[Teine Maailmasõda|Teist Maailmasõda]]. [[1960]] loodi [[Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon]] (''International Development Association'', IDA), mis võttis endale osa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ülesannetest. Mõlemad organisatsioonid eksisteerivad tänapäevani ja "Maailmapank" on ühine nimetus nende mõlema kohta.
+Eri aegadel loodi nende juurde veel kolm organisatsiooni: [[Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon]] (''International Finance Corporation'', [[1956]]), [[Investeeringute Tagamise Mitmepoolne Agentuur]] (''Multilateral Investment Guarantee Agency'', [[1985]]) ja [[Investeerimisvaidluste Lahendamise Rahvusvaheline Keskus]] (''International Centre for Settlement of Investment Disputes'', [[1965]]). Kõiki neid viit organisatsiooni ühtekokku nimetatakse [[Maailmapanga Grupp|Maailmapanga Grupiks]]. (Viide 2).
+Vahel mõistetakse Maailmapanga all endiselt üksnes Rahvusvahelist Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka, mille tegevus moodustab põhiosa Maailmapanga Grupi tegevusest.
+== Ajalugu ==
+[[Pilt:WhiteandKeynes.jpg|pisi|left|[[Harry White]] (USA, vasakul) ja [[John Keynes]] (Suurbritannia, paremal) [[Bretton-Woodsi konverents]]il (1944)]]
+Maailmapank on üks kahest suurest rahandusorganisatsioonist (teine on [[Rahvusvaheline Valuutafond]]), mis loodi [[Bretton-Woodsi konverents]]i otsuste põhjal. See konverents toimus [[1. juuli|1.]]–[[22. juuli]]l [[1944]] [[USA]]-s ning selle töös osalesid 44 riigi saadikud (Viide 2A), kes arutasid majanduse taastamist ja maailmakorraldust pärast maailmasõja lõppu. (Viide 3).
+[[Nõukogude Liit]] osales konverentsi töös aktiivselt, aga pärast otsustas Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi loomisest ja tööst mitte osa võtta, sest vastavalt nende organisatsioonide [[põhikiri|põhikirjale]] puudus tal võimalus nende tööd mõjutada, erinevalt USA-st.
+Oma tegevuse alguses [[1945]]–1968 ei olnud Maailmapanga tegevus kuigi aktiivne, sest laenu taotlejatele esitati rangeid nõudmisi. Maailmapanga esimene president [[John McCloy]] valis esimeseks laenusaajaks [[Prantsusmaa]], kellele anti laenu 250 miljonit [[USA dollar]]it. Laenu saamise üka tingimus oli [[Prantsusmaa Kommunistlik Partei|kommunistide]] väljajätmine valitsusest (Viide 4). Kaks ülejäänud laenusoovijat ([[Poola]] ja [[Tšiili]]) laenu ei saanud. Edaspidi andis Maailmapank aktiivselt laenu Lääne-Euroopa riikidele, kes taastasid maailmasõjast räsitud majandust [[Marshalli plaan]]i kaudu. Marshalli plaani rahastamine käiski suures osas Maailmapanga kaudu.
+[[1968]]–1980 oli Maailmapanga tegevus suunatud arengumaade abistamisele. Suurenesid väljalaenatavad summad ja mitmekesistus laenude struktuur, mis hõlmas mitmesuguseid majandusharusid alates [[infrastruktuur]]ist kuni sotsiaalsete probleemide lahendamiseni. Sel ajal juhatas Maailmapanka [[Robert McNamara]], kes kasutas tehnokraatlikku juhtimisstiili, sest ta oli töötanud [[USA kaitseminister|USA kaitseministrina]] [[John Kennedy]] ja [[Lyndon Johnson]]i valitsuses ning ettevõtte [[Ford Motor]] presidendina. McNamara lõi uue süsteemi, mille abil riigid said oma laenutaotlusi esitada, ja see võimaldas vähendada laenutingimuste otsustamisele kuluvat aega.
+[[1980]] sai Maailmapanga presidendiks [[Alden Clausen]], kelle esitas sellele kohale tollane [[USA president]] [[Ronald Reagan]]. [[1980. aastad|1980. aastatel]] anti laenu peamiselt arengumaadele ja laenude andmise põhiline eesmärk oli vähendada nende maade sõltuvust võlgadest nende majanduse arendamise kaudu. Seetõttu lõpetati laenude andmine sotsiaalprobleemide lahendamiseks.
+[[1989]] toimus Maailmapanga töös oluline muutus paljude valitsusväliste, peamiselt keskkonnaorganisatsioonide kriitika tulemusena. Seetõttu suurenes nende eesmärkide hulk, milleks laenu väljastati.
+== Visioon ja missioon ==
+[[Pilt:World Bank building at Washington.jpg|pisi|Maailmapanga hoone Washingtonis]]
+{{tsitaat|Maailmapanga tegevuse eesmärgid on jätkusuutliku globaliseerumise soodustamine kõigi elanikkonna kihtide huvides, vaesuse vähendamine, majanduskasvu kiirendamine ilma keskkonnale kahju tekitamata ning inimeste jaoks uute võimaluste loomine ja neisse lootuse sisendamine.|Robert Zoellick}} (Viide 5.)
+Tänapäeval keskendub Maailmapank oma teguevuses vastavalt [[Aastatuhande deklaratsioon]]ile [[Aastatuhande arengueesmärgid|Aastatuhande arengueesmärkide]] saavutamisele (Viide 6). Kolmanda aastatuhande künnisel sõnastati [[ÜRO]] egiidi all kaheksa eesmärki, mille saavutamisele peavad rahvusvaheliste organisatsioonide jõupingutused olema suunatud. Aastatuhande arengueesmärgid peavad olema saavutatud 2015. aastaks ja need on järgmised:
+#Vähendada poole võrra nende inimeste arvu, kelle sissetulek on väiksem kui 1 USA dollar päevas, ja nende arvu, kes on näljas.
+#Tagada kõigile lastele [[algharidus]]e omandamise võimalus.
+#Tagada tüdrukutele poistega võrdsed võimalused koolis käia.
+#Vähendada 3 korda vastsündinute ja laste suremust.
+#Vähendada 3 korda sünnitusel või vahetult pärast seda surevate naiste arvu.
+#Saavutada [[HIV]]i, [[AIDS]]i, [[malaaria]] ja teiste haiguste leviku vähenemine.
+#Vähendada poole võrra nende inimeste arvu, kel pole juurdepääsu puhtale joogiveele, parandada 100 miljoni kodutu olukorda ja lõpetada loodusressursside jätkusuutmatu arendamine.
+#Luua ülemaailmne koostöövõrk arengu edendamiseks.
+Nende inimkonna ees seisvate plemaailmsete probleemide lahendamiseks annab Maailmapank Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga kaudu vähemalt keskmise sissetulekuga riikidele laenu niisuguse [[intress]]iga, mis vastab nende riikide siseturu keskmisele. Väikese sissetuleku tasemega riikidele annab Maailmapank Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni kaudu abi minimaalse intressiga või üldse intressivabalt.
+----
+<!-- Siit kuni järgmise peatükini on vana teksti see osa, mis on veel integreerimata.-->
 Laenudeks ei saa Maailmapank raha liikmesriikide sissemaksetest nagu IMF, vaid [[võlakiri|võlakirjade]] müügist maailma [[kapitaliturg]]udel. Maailmapank müüb võlakirju ka otse rikaste riikide valitsusasutustele ja keskpankadele. Võlakirjade tagasiostu tagavad Maailmapanga liikmesriigid. Harilikult annab Maailmapank laenu 12–15 aastaks ja veidi kõrgema intressimääraga kui ta ise ostab.
-Maailmapangal on mitu allasutust: [[Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon]] (''International Development Association'', IDA) ja [[Rahvusvaheline Finantskorporatsioon]] (''International Finance Corporation'', IFC. IDA annab laene eriti vaestele riikidele, mille [[rahvamajanduse kogutoodang]] ühe elaniku kohta ei ületa 1200 [[USA dollar]]it aastas. [[Intress]]i maksta ei tule ja kustutusaeg on 35-40 aastat. IFC ülesanne on soodustada arenguriikides eraettevõtlust. Peale nende töötab IBRD alluvuses allorganisatsioon MIGA (''Multilateral Investment Guarantee Agency''), mis toetab otseste välisinvesteeringute tegemist arengumaadesse.
+IDA annab laene eriti vaestele riikidele, mille [[rahvamajanduse kogutoodang]] ühe elaniku kohta ei ületa 1200 USA dollarit aastas. Intressi maksta ei tule ja kustutusaeg on 35–40 aastat. IFC ülesanne on soodustada arenguriikides eraettevõtlust.
 Laenuandmine nõuab Maailmapangalt head arengumaade majanduse tundmist. Üks panga tegevuse kõrvaltulemus ongi põhjalikud arengumaade majandusanalüüsid, mis valmivad koostöös IMF-iga.
-Nii Maailmapank kui IMF on saanud tugeva kriitika osaliseks juba pikemat aega. [[Vasakpoolsus|Vasakpoolsed]] ütlevad, et [[kaubandus]]e [[liberaliseerimine]], [[erastamine]] ja avatus välisinvesteeringuteks on toonud arengumaadele kaasa tohutuid raskusi. [[Parempoolsus|Parempoolne]] kriitika lähtub aga skaala teisest küljest. Parempoolsed väidavad, et IMF-i abi ei soodusta majandusdistsipliini juurutamist.
+Nii Maailmapank kui IMF on saanud läbi aegade tugeva kriitika osaliseks. [[Vasakpoolsus|Vasakpoolsed]] ütlevad, et [[kaubandus]]e [[liberaliseerimine]], [[erastamine]] ja avatus välisinvesteeringuteks on toonud arengumaadele kaasa tohutuid raskusi. [[Parempoolsus|Parempoolne]] kriitika lähtub aga skaala teisest küljest. Parempoolsed väidavad, et IMF-i abi ei soodusta majandusdistsipliini juurutamist.
 ==Presidendid==
-Kirjutamata reegel ütleb, et IMFi tegevdirektor on pärit [[Euroopa]]st ja Maailmapanga president [[Ameerika]]st.
+Kirjutamata reegel ütleb, et IMFi tegevdirektor on pärit [[Euroopa]]st ja Maailmapanga president [[Ameerika]]st (Wolfensohn oli [[Austraalia]]st).
-* [[Eugene Meyer]] (juuni [[1946]]–detsember 1946)
+* [[Eugene Meyer]] (juuni [[1946]] – detsember 1946)
-* [[John J. McCloy]] (märts [[1947]]–juuni 1949)
+* [[John McCloy]] (märts [[1947]] – juuni 1949)
-* [[Eugene R. Black]] ([[1949]]–jaanuar 1963)
+* [[Eugene Black]] ([[1949]] – jaanuar 1963)
-* [[George D. Woods]] (jaanuar [[1963]]–märts 1968)
+* [[George Woods]] (jaanuar [[1963]] – märts 1968)
-* [[Robert S. McNamara]] (aprill [[1968]]–juuni 1981)
+* [[Robert McNamara]] (aprill [[1968]] – juuni 1981)
-* [[Alden W. Clausen]] (juuli [[1981]]–juuni 1986)
+* [[Alden Clausen]] (juuli [[1981]] – juuni 1986)
-* [[Barber Conable|Barber B. Conable]] (juuli [[1986]]–august 1991)
+* [[Barber Conable]] (juuli [[1986]] – august 1991)
-* [[Lewis T. Preston]] (september [[1991]]–mai 1995)
+* [[Lewis Preston]] (september [[1991]] – mai 1995)
-* [[James D. Wolfensohn]] (mai [[1995]]–juuni 2005)
+* [[James Wolfensohn]] (mai [[1995]] – juuni 2005)
 * [[Paul Wolfowitz]] (juuni [[2005]] – juuni 2007)
 * [[Robert Zoellick]] (alates juunist [[2007]])
 ==Peaökonomistid==
-* [[Stanley Fischer]] - [[1988]]–[[1990]]
+* [[Stanley Fischer]] [[1988]]–[[1990]]
-* [[Lawrence Summers]] - [[1991]]–[[1993]]
+* [[Lawrence Summers]] [[1991]]–[[1993]]
-* [[Joseph E. Stiglitz]] - [[1997]]–2000
+* [[Joseph Stiglitz]] [[1997]]–2000
-* [[Nicholas Stern]] - [[2000]]–2003
+* [[Nicholas Stern]] [[2000]]–2003
-* [[François Bourguignon]] - alates [[2003]]
+* [[François Bourguignon]] alates [[2003]]
 ==Välislingid==