Riigivolikogu 22. valimisringkond
Riigivolikogu 22. valimisringkond, tuntud ka kui Türi valimisringkond, oli piirkond Eesti Vabariigis Järvamaal, mille piires valiti üks liige Eesti parlamendi esimesse kotta Riigivolikogusse. Valimisringkond loodi pärast 1938. aasta põhiseaduse vastuvõtmist, mille alusel rajati nii Riigivolikogu kui ka valimisringkonnad. Ringkonda kuulusid valimisringkonna lõpupäevil Türi linn ning Väätsa, Käru ja Särevere vallad.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Valimisringkond kattus 1936. aastal valitud Rahvuskogu 22. valimisringkonnaga.[2]
I Riigivolikogu valimiste ajal hõlmas 22. valimisringkond Türi linna ning Väätsa, Käru, Särevere, Alliku, Kirna ja Vahastu valdasid. Kokku oli ringkonnas 8435 hääleõiguslikku kodanikku, neist Türil 2101, Säreväres 1935, Väätsas 1224, Kärus 1175, Allikus 1021, Kirnas 646 ja Vahastus 333. Suuruselt oli 22. valimisringkond seega valijate arvu poolest peaaegu kõige väiksem Järvamaal – veel väiksem oli vaid 20. ringkond.[3]
Valimiste Peakomiteele esitati kandidaatidena Põhiseaduse elluviimise rahvarinde kandidaat Mihkel Reimann, Mihkel Rõuk, Peet Nõmmik ja Johannes Lagge.[4] Kandidaadiks esitati ka tööline Pertmann, kuid ta ei suutnud kokku koguda nõutud 150 soovitusallkirja, mistõttu ta kaotas kautsjoni ning ei pääsenud valimistele.[5] Sellele lisaks tunnistas valimiskomitee Nõmmiku ja Lagge esitamiskirjad mittesobivaks ning eemaldas nad valimistelt. Lagge eemaldamist põhjendati valesti märgitud vanusega esitamiskirjal.[6] Nõmmik oli eksinud valimisseaduse § 31 vastu, kuna tema esitamiskirjas puudusid sõnad "linna, alevi või valla nimetus".[7] Nii Nõmmik kui ka Lagge vaidlustasid komitee otsuse, kuid kohus jättis Lagge kaebuse rahuldamata.[8] Riigikohtu administratiivosakonna otsusega 2. veebruarist 1938 tunnistati Peet Nõmmiku esitamiskiri maksvaks.[7]
Valimisaktiivsus jäi valimisringkonnas väikeseks: esimesel päeval käis umbes 40% ringkonnast kandidaati valimas.[9] Valimistel sai Reimann sai 2647, Rõuk 2133 ja Nõmmik 1251 häält, seega valiti 22. valimisringkonnast I Riigivolikogusse Mihkel Reimann.[10]
Pärast vallareformi 1. aprillil 1939 kuulusid 22. valimisringkonda Türi linn ning Väätsa, Käru ja Särevere vallad.[1]
II Riigivolikogu valimistel kandideerisid valimisringkonnas Erich Tarkpea ja Mihkel Rõuk. Tegemist oli Nõukogude võimu poolt peale surutud võltsvalimistega ning Eesti Töötava Rahva Liidu vastu kandideeriv Rõuk sunniti kandideerimisest loobuma.[1] Valimised võitis Erich Tarkpea, kes asus Riigivolikogusse.[11]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "M. Rõuk võttis oma kandidatuuri". Järva Teataja. 12.07.1940.
- ↑ "Rahwuskogu esimese koja walimisringkonnad". Järva Teataja. 07.10.1936.
- ↑ "Järwamaal 36 669 hääleõiguslikku". Järva Teataja. 24.01.1938.
- ↑ "Valimiste pääkomiteele esitatud kandidaadid". Sakala. 31.01.1938.
- ↑ "Järwamaal 12 Riigiwolikogu kandidaati". Järva Teataja. 28.01.1938.
- ↑ "R. Eliaseri, J. Lagge ja B. Rozhdestvenski esitamiskirjad jäid tühistatuks". Postimees. 05.02.1938.
- ↑ 7,0 7,1 Riigikohus tunnistas maksvaks 9 kandidaadi esitamiskirjad. Uus Eesti, 2. veebruar 1938, nr. 32, lk. 3.
- ↑ "Riigikohus langetas otsuse". Elu: Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja. 02.02.1938.
- ↑ "Järwamaa jäi koju". Waba maa. 25.02.1938.
- ↑ "Riigiwolikogu walimiste tulemused". Postimees. 26.02.1938.
- ↑ "Riigivolikogu valimise tagajärjed kõik selgunud". Postimees. 18.07.1940.