Juliana Telman
Juliana Telman (31. mai 1901 Tallinn – 23. detsember 1970 Tallinn) oli eesti kommunist.
Ta sündis Tallinnas tööliste perekonnas. 1920. aastast oli ta EK(b)P liige. 1921. aastast Üle-eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu liige. 3. mail 1922 ta vangistati Viktor Kingissepa varjamise pärast ja mõisteti eluaegsele sunnitööle. 1923 mais põgenes, kuid tabati. Kandis vanglakaristust 16 aastat, vabanes vanglast 1938. aastal amnestia alusel. 1940. aasta juunipöörde järel oli ta üks EKNÜ organiseerijaid.[1]
1940. aastal valiti ta II Riigivolikogu (Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis) liikmeks 70. valimisringkonnast. Aastatel 1941–1954 oli ta NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadik. Aastatel 1942–1944 oli ta ELKNÜ Keskkomitee 1. sekretär. Aastatel 1945–1952 oli ta EK(b)P Keskkomitee naisosakonna juhataja.[2]
Aastatel 1952–1961 oli ta Eesti NSV Riikliku Loodusteaduste Muuseumi direktor.
Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.[3]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli oma vanemate seitsmest lapsest vanuselt kuues.[viide?] Tema õde oli kommunistliku liikumise tegelane Salomonia Telman (1898,Tartu-1967,Tallinn). Tema abikaasa oli Ivan Kerro (1903-1959).Tal oli 1946.aastast lapsendatud tütar.