Juliana Telman
Juliana (õieti Juliania) Telman (31. mai 1901 Tallinn – 23. detsember 1970 Tallinn) oli eesti kommunist.
Ta sündis Tallinnas tööliste perekonnas. 1920. aastast oli ta EK(b)P liige. 1921. aastast Üle-eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu liige. 3. mail 1922 ta vangistati Viktor Kingissepa varjamise pärast ja mõisteti eluaegsele sunnitööle. 1923. aasta 5. mail põgenes, kuid 7. juunil tabati. Kandis vanglakaristust 16 aastat, vabanes vanglast 1938. aastal amnestia alusel. 1940. aasta juunipöörde järel oli ta üks EKNÜ organiseerijaid.[1]
1940. aastal valiti ta II Riigivolikogu (Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis) liikmeks 70. valimisringkonnast. Ta oli Rahvusvahelise Revolutsioonivõitlejate Abistamise Organisatsiooni (MOPR) Eesti NSV Keskkomitee esimees. Aastatel 1941–1954 oli ta NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadik. Aastatel 1942–1944 oli ta ELKNÜ Keskkomitee 1. sekretär. Aastatel 1945–1952 oli ta EK(b)P Keskkomitee naisosakonna juhataja.[2]
Aastatel 1952–1961 oli ta Eesti NSV Riikliku Loodusteaduste Muuseumi direktor. Alates 1954. aastast oli ta Eesti Looduseuurijate Seltsi liige.
Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.[3]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli oma vanemate Jelissaveta ja Feodori seitsmest lapsest vanuselt kuues – temast vanemad olid Ann(a), Peeter, Minadoora, Jekaterina ja Salomonia; noorem oli Maria.[viide?] Tema õde oli kommunistliku liikumise tegelane Salomonia Telman (1898–1967). Tema abikaasa (ae 1947) oli Ivan Kerro (1903–1959). Tal oli 1946. aastal lapsendatud tütar Anne (ae Taniel).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Juliana Telman. Postimees, 8. veebruar 1946". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2017. Vaadatud 16. detsembril 2017.
- ↑ Справочник по истории Коммунистической партии и Советского Союза 1898 – 1991. Тельман Юлиана Фёдоровна (Telman Juliana)
- ↑ Kalmistute register HAUDI