Eesti Julgeolekupolitsei ja SD

Allikas: Vikipeedia

Eesti Julgeolekupolitsei (saksa keeles Sicherheitspolitzei und SD Estland, estnische Abteilungen inglise keeles Estonian Security Police ) oli Saksa okupatsiooni ajal Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud Saksa Riigi Riigi Julgeoleku Peaameti piirkondlik struktuuriüksus, mis hõlmas endasse nii poliitilise, kui kriminaalpolitsei ning mille ülesannete hulka kuulus ka vastuluure ja elanikkonna poliitilise meelsuse kontroll.

Eesti Julgeolekupolitsei ja SD moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Eesti ala vallutamist Saksa vägede poolt 1941. aasta suvel taastati piirkondlikud eesti politseiasutused Eesti Vabariigis tegutsenud politseiasutuste eeskujul: maakondlike prefektuuridena, mille juures tegutsesid kriminaalpolitsei ja poliitilise politsei referentuurid. Eestlastest koosneva Politsei ja Omakaitse Juhiks nimetas Eesti Omavalitsuse sisedirektor Oskar Angelus 22. septembril 1941 kolonel Johannes Soodla. Formeerus Politsei ja Omakaitse Valitsus (POV), mis sai kindla struktuuri 28. oktoobriks 1941. POV jagunes kolmeks inspektuuriks ja neljaks osakonnaks. Talle allusid omakaitse, välispolitsei, poliitiline politsei, kriminaalpolitsei, tuletõrje ja piiriomakaitse. Koos Saksa vägedega sisenes 1941. aasta suvel Eestisse mobiilne Saksa Julgeolekupolitsei üksus Sonderkommando 1a eesotsas SS-Sturmbannführer dr Martin Sandbergeriga. 5. detsembrist 1941, kui Eestis astus ametisse Saksa Tsiviilvalitsus, kandis see üksus nime Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Eestis (Deutsche Sicherheitspolizei und SD Estland). Sandbergerist Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Komandör Eestis (Kommandeur der Deutsche Sicherheitspolizei und SD Estland).[1]

Mais 1942 toodi poliitiline ja kriminaalpolitsei POVi alluvusest välja ja loodi nende baasil Saksa Julgeolekupolitsei eeskujul Eesti Julgolekupolitsei. Senine eesti poliitilise politsei juhataja Ain-Ervin Mere sai uue loodava Eesti Julgeolekupolitsei juhiks. Ametlikult sai uue loodava politsei sünnikuupäevaks 1. mai 1942, kuigi sisedirektor Oskar Angeluse käskkiri on allkirjastatud 11. mail 1942.[2]

Tallinnas asus Eesti Julgeolekupolitsei ja SD Toompuiestee 4 asunud endises Tallinna Toompea Kaarli kogudusele kuulunud hoones. Eesti Julgeolekupolitsei allutati Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Komandörile Eestis. Ametlikult allutati ta ka Eesti Omavalituse juhile dr. Hjalmar Mäele, kuid see viimane alluvusvahekord oli puhtformaalne ja tehtud propaganda huvides.(Martin Sandberger:“Eesti Julgeolekupolitsei on Saksa Julgeolekupolitseiga ühendatud, üksnes väljapoole on teatavaks tehtud, et EJP on formaalselt allutatud Esimesele Maadirektorile Dr Mäele, et hädavajalikku usalduslikku vahekorda eesti rahva poolt Eesti Julgeolekupolitsei suhtes mitte rikkuda” (Die estnische Sicherheitspolizei ist der deutschen Sicherheitspolizei eingegliedert, lediglich nach aussen hin wurde eine formale Unterstellung der estnischen Sicherheitspolizei unter den Ersten Landesdirektor Dr. Mäe bekanntgeben, um das dringend notwendige Vertrauensverhältnis der estnischen Bevölkerung zur estnischen Sicherheitspolizei nicht zu beeinträchtigen”) Kommandeur der Sicherheitspolizei und des SD in Estland. Jahresbericht 1941/1942.).[3]

Eesti Julgeolekupolitsei ülemad olid:

  • Ain-Ervin Mere 1. maist 1942 kuni 31. märtsini 1943;
  • Julius Ennok[4] 1. aprillist 1943 kuni oktoober 1943; veebruarist septembrini 1944
  • Arnold Viiding, kes asendas Ennokit 28. oktoobrist 1943 14. veebruarini 1944.

„SISEDIREKTORI KÄSKKIRI

Nr. 201 11. mail 1942

Avaldan kindralkomissari määruse Eesti Julgeolekupolitsei asutamise kohta:

§ 1. Eesti poliitiline ja kriminaalpolitsei ühendatakse ning moodustatakse neist üks asutis, nimetusega "Eesti julgeolekupolitsei"

§ 2. Eesti Julgeolekupolitsei allub vahetult Eesti Omavalitsuse juhile. Eesti Julgeolekupolitsei juht allub isiklikult ja vahetult Eesti Omavalitsuse juhile.

§ 3. Eesti Omavalitsuse juht nimetab ametisse kõik Eesti Julgeolekupolitsei ametnikud.

§ 4. Käesoleva määruse põhjal võib Eesti Omavalitsuse juht avaldada teostamiskäskkirja.

§ 5. Käesolev määrus jõustub 1. mail 1942“

Osk. Angelus Sisedirektor

Juhid ja struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Dienstelle Reval oli jaotatud 2 sektoriks – Saksa sektor A ja Eesti sektor B.

Eesti sektor B:

Next.svg Pikemalt artiklis Vaivara koonduslaager
Next.svg Pikemalt artiklis Klooga koonduslaager,
Next.svg Pikemalt artiklis Jägala koonduslaager,
Next.svg Pikemalt artiklis Tartu koonduslaager,
Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna koonduslaager,

Saksa sektor B

Next.svg Pikemalt artiklis Saksa Julgeolekupolitsei ja SD

Saksa ametnike roll oli peamiselt järelevalvefunktsioon, kuid kõik olulisemad otsused, sealhulgas enamiku surmaotsuseid, kinnitas siiski Julgeolekupolitsei ja SD ülem isiklikult.

Julgeolekupolitsei ja SD aparaat oli üsna suur: 1. juulil 1942 allus Martin Sandbergerile 139 sakslast, lisaks Fritz Störzi staabikompanii, mis kuulus Relva-SSi koosseisu ja 102 eestlast saksa sektoris.

Eesti Julgeolekupolitseisektoris oli 873 ametnikku, lisaks 259 meest SD-erikompaniis ja 1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljonis (1. Estnische Sicherheitspolizei-Bataillon der SD).

Piirkondlikud asutused[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni maini 1942 kuulus riigivastaste kuritegudega tegelev poliitiline politsei kohaliku politseiprefektuurid koosseisu.

Eesti Julgeolekupolitsei ja SD Jahikomando

„OBJEKTIIVSE HINNANGU ANDMISEKS- Analoogseks repressiivorganiks oli NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse vastuluure, eriosakondade, salajas-poliitilise osakondade ja Erinõupidamiste süsteem, mille tulemusena represeeriti (tapeti ja küüditati nõukogude koonduslaagritesse (GULAG)i Nõukogude võimu vastased)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ruth Bettina Birn, "Die Sicherheitspolizei in Estland 1941–1944: Eine Studie zur Kollaboration im Osten. Sammlung Schöningh zur Geschichte und Gegenwart." Ferdinand Schöningh, Paderborn 2006.[1], [2]
  • "Eesti Julgeolekupolitsei aruanded 1941–1944: Eesti üldine olukord ja rahva meeleolu Saksa okupatsiooni perioodil politseidokumentide peeglis" (Tallinn, Riigiarhiiv, 2002).
  • Argo Kuusik, "Saksa politseisüsteem Eestis 1941-1944"
  • SS tegutseb. Dokumentide kogumik SS-kuritegude kohta. Eesti Riiklik Kirjastus 1963

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Argo Kuusik "Security Police and SD in Estonia in 1941-1944". Estonia 1940-1945. Tallinn, 2006. Pp. 577
  2. ERA R 60-1-2a. l. 200. Sisedirektori käskkiri nr. 201. 11. mail 1942.a.
  3. Kommandeur der Sicherheitspolizei und des SD in Estland. Jahresbericht 1941/1942. ERA R-819-1-12 S. 6.
  4. Mustvee politseikomissar J. Ennok 15 a. politseiteenistuses, Postimees, nr.88, 31. märts 1936, lk 4
  5. Estonian International Commission for Investigation of Crimes Against Humanity, http://www.historycommission.ee/temp/pdf/appendixes/596-601.pdf

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]