Peeter Juhalain
Peeter Juhalain (kuni 1935. aastani Peeter Johanson) (15. märts 1904 Abja vald, Viljandimaa – 6. detsember 1984 Seabrook, New Jersey, Ameerika Ühendriigid) oli Eesti sõjaväelane (major).
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Asus 1923. aastal Sõjakoolis õppima, lõpetas selle 29. augustil 1926 ja ülendati nooremleitnandiks. Suunati teenima 1. Soomusrongide rügementi. 1928. a. kandideeris ja osutus valituks lennukoolis avatud lendurite kursusele. Lõpetas selle 1930. aastal ning määrati teenima Üksikusse Lennuväedivisjoni nr 1. 1. septembril 1939 toodi üle Õhukaitse staabi sideülemaks.
1940. aasta sügisel, annekteeritud Eestis, jäeti P. Juhalain teenima Punaarmee 22. territoriaalse laskurkorpuse üksikusse lennueskadrilli. Pärast eskadrilliülema alampolkovnik Hans Kitveli arreteerimist 11. detsembril 1940 määrati ta uueks eskadrilliülemaks. Põgenes 27. juunil 1941 koos suure osa oma üksuse lenduritega Punaarmee Jägala suvelaagrist ning varjas end koos nendega metsas kuni Saksa vägede saabumiseni. Töötas seejärel Eesti Julgeolekupolitsei II B jaoskonna personali-osakonna ülemana.
1942. aastal oli ta üks esimesi Sonderstaffel Buschmanni teenistusse astunud vanemohvitsere. 1944. aastal oli 11. öiste pommituslennukite grupi adjutant. Pärast lennugrupi likvideerimist 21. oktoobril 1944 Heiligenbeilis Saksamaal määrati Eesti diviisi teenistusse.
Pärast II Maailmasõda elas Ameerika Ühendriikides.
Auastmed[muuda | muuda lähteteksti]
- nooremleitnant - 25. august 1926
- leitnant - 19. november 1930
- kapten - 19. veebruar 1934
- major - 16. veebruar 1940
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Lennart Vercamer (koostajad). Põhjakotkad. Eesti lendurid ja lendurvaatlejad tsaariajast kuni 1940. aastani. Tallinn, 2011.