Ervin Viks

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ervin Richard Adolph Viks[1] (19. mai 1897 Krüüdneri vald, Tartumaa[1]6. aprill 1983 Austraalia) oli Eesti politseiametnik ja Saksa okupatsiooni ajal Eesti Julgeolekupolitsei ja SD juhtivametnik.

Ervin Viks sündis Tartumaal Krüüdneri vallas ja õppis Tartu Kommertskoolis enne Vabadussõtta minekut.

Astus 12.11.1918 vabatahtlikult Tartu kooliõpilaste roodu, mis saadeti Vabadussõjas eesliinile. Roodus teenis kuni 28.04.1919, mil Rahvaväe komisjoni poolt määrati Tartu kooliõpilaste reservpataljoni. 06.05.1919 viidi reservpataljonist üle Rannavalve Side- Peasaatejaamade Valitsusse. 27.05.1919 määrati Peipsi rajooni ja 01.08.1919 nimetati Varnja posti vanemaks. Rannavalve, Side ja Peasaatejaamade Valitsuse likvideerimise tõttu viidi üle 5. Piiriküti pataljoni ja 29.01.1920 määrati sama pataljoni 2. roodu veltveebliks. 24.07.1920 määrati sama pataljoni likvideerimiskomisjoni ning 2. Piiriküti pataljoni 2. roodu veltveebliks, kus teenis kuni demobiliseerimini 20.08.1920.[2]

Pärast Vabadussõda määrati 01.08.1920 Kaitsepolitsei Haapsalu jaoskonna käskudetäitja ametniku kohusetäitjaks palgaga 1890 Eesti marka kuus. Haapsalu jaoskonna likvideerimise tõttu määrati 01.11.1920 Kaitsepolitsei Peavalitsuse kantseleiametnikuks põhipalgaga 1260 mrk. 01.12.1920 määrati Kaitsepolitsei Võru jaoskonna käskudetäitja ametniku kohusetäitjaks, põhipalgaga 1890 mrk. 29.11.1921 Politsei Peavalitsuse teate nr 6800 põhjal lõpetas rajooniülemate kursuse rahuldavalt. 01.01.1922 määrati Kaitsepolitsei Võru jaoskonna ülema nooremaks abiks. 19.06.1922 andis ametivande. 01.02.1923 seoses koondamisega Võru jaoskonnas viidi üle Kaitsepolitsei Narva jaoskonna ülema vanemaabi kohusetäitjaks. 15.03.1923 kinnitati ülema vanemabiks.[2]

01.01.1926 nimetati ümber Poliitilise Politsei abikomissariks Tapal. 01.04.1927 kinnitati Poliitilise Politsei 2. jaoskonna abikomissariks Narvas, põhipalgaga 155 kr + 25%. 15.02.1932 määrati I järgu vanemassistendiks Poliitilise Politsei Narva komissari juurde, palgaga 140 kr + 25%. Omal soovil teenistuse huvides määrati 01.05.1934 Poliitilise Politsei Pärnu 2. jaoskonna vanemassistendiks komissari juurde, palk 130 kr + 25%. 01.04.1935 määrati palgaks 115 kr + 25%. 10.06.1935 paigutati ümber Poliitilise Politsei Tartu komissari juurde vanemassistendiks, palk 115 kr + 25%. 01.10.1937 määrati palgaks 125 kr + 25%. 17.02.1936 annetati Kotkaristi nõukogu poolt Kaitseliidu Kotkaristi V klass.[3] 15.10.1938 sooritas 3. klassi laskurikatsed püstolist laskmise alal. 21.10.1939 määrati Poliitilise Politsei komissari kohusetäitjaks Kuressaares, palk 210 kr + 25%. 01.04.1940 Saaremaa esimesse elukallidusrajooni kuuluvaks lugemisega määrati palgaks 220 kr + 25%. 20.06.1940 määrati Poliitilise Politsei komissari juurde Kuressaares vanemassistendiks.[2]

Pärast Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt 1941. aastal määrati ta Tallinn-Harju poliitilise politsei ülemaks, kellena teenis aastatel 1941–1942.

Pärast 1942. aastal poliitilise politsei reorganiseeerimist Eesti Julgeolekupolitsei ja SD-ks teenis ta aastatel 1942–1943 Eesti Julgeolekupolitsei B IV osakonna (poliitiline politsei) juhataja asetäitjana, 1943–1944 Jupo ja SD Eesti haru B IV osakonna juhatajana. Gestapo ülemana Eestis saatis surma sadu inimesi.[4]

1944. aastal taganes ta koos Saksa vägedega Saksamaale, kust emigreerus 1950. aastal Austraaliasse, kus ka suri 6. aprillil 1983.

1962. aastal Eesti NSV-s toimunud sõjakurjategijate kohtuprotsessil mõisteti Ervin Viks tagaselja surma.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]