Kiilkaar
Kiilkaar on kaaretüüp, mis koosneb kahest konkaav-konveksse kujuga S-kurvist, arvestades nende suunda kaarte lähtepunktidest. Seda võib ligikaudselt kirjeldada kui järsult väljavenitatud tipuga teravkaart. Esineb India ja islami arhitektuuris ning Venemaa 16.–17. sajandi arhitektuuris, samuti Lääne-Euroopa hilisgootikas, kust võib leida kiilkaarekujulisi ehisviile, uksesilluseid ning uksesilluste ornamente, kiilkaararkaade jm.
Eesti arhitektuurist leiab kiilkaare laiema ja lamedama vormi, nn eesliselgkaare Oleviste kiriku seinalt Hans Pawelsi kenotaafi kujunduses ja mõnel siseportaalil Tallinna 15. sajandi majades[2], samuti näeb slaavipärast kiilkaart õigeusu kirikute puidust ikonostaaside kujunduses.[3]
Sõnavara
[muuda | muuda lähteteksti]Kiilkaart või üht kiilkaare tüüpi on eestikeelses kirjanduses nimetatud ka eesliselgkaareks. See on otsetõlge saksakeelsest sõnast Eselsrücken, nimetus ilmub saksakeelsesse arhitektuurikirjandusse 19. sajandi keskpaigas[4]. Eesliselgkaareks on nimetatud laiemat ja lamedamat kiilkaart, selle kohta on eesti keeles olemas ka nimetus roodkaar[5].
Hubert Matve kasutab oma raamatus "Ehitus läbi aegade" sõna kiilkaar hoopis kiilkividest laotud ümarkaare kohta.
Konstrueerimine
[muuda | muuda lähteteksti]Kiilkaar konstrueeritakse lähtudes neljast ringjoonest, millest kahe alumise keskpunktid jäävad ava sisse (kaare konveksne lõik) ja ülemised avast väljapoole (kaare konkaavne lõik). Konkaavse kõveruse tõttu kaare ülemises osas pole mõeldav seda kaart kasutada suurt konstruktsioonilist raskust kandva ehitusosana, vaid puhtalt kaunistuseesmärgiga, näiteks levinud kombinatsioon on kiilkaarekujuline raamistus kandilise või ümara ukseava ümber.
-
Kiilkaar; konstruktsioonikäik A
-
Kiilkaar; konstruktsioonikäik B
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]Kiilkaar vanaindia ja islami arhitektuuris
[muuda | muuda lähteteksti]-
Bedsa koobastempli eeskoda, 1.-2. sajand, Pune, Maharashtra
-
2. sajandist pärineva Ajanta koobastempli sissepääs, Aurangabad, Maharashtra
-
Kaar Dilawar Khani mošees 15. sajandist, Mandu, Madhya Pradesh
Kiilkaar Lääne-Euroopa arhitektuuris
[muuda | muuda lähteteksti]-
Konsoolidele toetuvate kiilkaartega mašikulii, Porte de la Craffe 14. sajandist, Nancy, Lotring, Prantsusmaa
-
Santa Isabel la Real kloostri portaal, 15.-16. sajandi vahetus, Granada
-
Harlaxtoni Maarja ja Peetruse kiriku lõunaeeskoja aken, 15./19. sajand (taastatud), Lincolnshire
-
Eesliselgkaarekujulised petiknišid viilukaunistusena 16. sajandi tellishoonel, Ulm, Baden-Württemberg
Kiilkaar vanavene arhitektuuris
[muuda | muuda lähteteksti]-
Eeskoja kiilkaarekujuline viil, Jurjev-Polski Püha Georgi katedraal
-
Kiilkaarega astmikportaal ja torni ümbritsevad kokošnikud Moskva Androniku kloostri Kristuse Kätetatehtud Pühakuju katedraalis
-
Kiilkaarekujulised zakomara'd. Vladimiri Jumalaema Uinumise klooster, nn Vürstinna klooster
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://fr.wikisource.org/wiki/Dictionnaire_raisonn%C3%A9_de_l%E2%80%99architecture_fran%C3%A7aise_du_XIe_au_XVIe_si%C3%A8cle/Accolade
- ↑ https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1318
- ↑ https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=30722
- ↑ http://www.rdklabor.de/wiki/Eselsr%C3%BCcken
- ↑ Kunstiajaloo oskussõnastik, 1927