Kaar (arhitektuur)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ümarkaare ehitus. 1 - lukukivi, 2 - kaarekivid, 3 - kaare selg, 4 - talum või lähtekivi, 5 - palend, 6 - kaare raadius (kõrgus alates lähtejoonest kuni kaare kiiruni), 7 - sildeava, 8 - toestus. Punktiirjoon näitab raskuse kandumist kaares külgsuunaliselt, lukukivist lähtekivideni. Nooled näitavad raskuse jaotumist vertikaaltugede ja toestuse vahel. Väikesed kolmnurgad tähistavad raskusjõudu
Kaare kandejõu demonstratsioon. Tänu tekkivatele külgsuunalistele jõududele võib kaar kanda suurt raskust
Erinevad kaaretüübid ja nende konstrueerimiskäik visandlikult: 1 - ümarkaar, 2,3 - segmentkaar, 4 - teravkaar, 5 - kõrgendatud teravkaar e. lantsettkaar, 6 - korvkaar, 9 - tuudorkaar, 12 - hoburaudkaar, 13 - kiilkaar e. eesliselgkaar, 14 - hoburaud-teravkaar, 16 - rippkaar e. draperiikaar, 17 - karniiskaar, 18 - kiilkaar, 19 - õlgkaar, 21,22,23 - hulksiirkaar e. lehvikkaar, 27 - ümarkaarest tuletatud kolmiksiirkaar, 28 - teravkaarest tuletatud kolmiksiirkaar, 29 - eesliselgkaarest tuletatud kolmiksiirkaar (ümberjoonistus Meyers Konversationslexikoni joonise järgi, umbes 1885)

Kaar (ladina keeles arcus) on painutatud joon kahe tugipunkti vahel. Ehituses kaar tähendab kõvera varda kujulist ehitustarindit, millega sillatakse hoonete, sildade ja muude ehitiste tugedevahelisi või seinaavasid[1].

Sisejõud[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevalt talast, kus vertikaalkoormuse korral tekivad tugedes ainult vertikaalsed toereaktsioonid, mõjutab kaarte puhul tugesid lisaks vertikaaljõule veel horisontaaljõud. Horisontaaljõude on võimalik tasakaalustada, kui kaare otsad ühendada tõmbele töötava vardaga. Kaar, erinevalt võlvist, on tasandiline tarind.

Kaarekujuline avaus, mis ei tööta pingestatud kaare põhimõttel, on pseudokaar. Sel ulatub iga järgmine horisontaalselt asetatud kivi üle eelmise kuni ava sulgemiseni.

Kaare tüüpe[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vanaajal[muuda | muuda lähteteksti]

Tellistest kaari hakati kasutama Mesopotaamias ja Egiptuses. Euroopa mandril ehitati esimesed kaartarind 7. sajandil eKr Etruurias. Need tehti tahutud looduskividest.[2]

Antiikajal[muuda | muuda lähteteksti]

Antiikajal Kreekas leidis kaar vähe kasutust, seevastu Vana-Roomas ehitati kaartarindina nii võlve kui ka kuppelehitisi.[3]. Seal arendati see täiuslikkuseni, põhiliselt kasutati ümarkaart. Kaared laoti tellistest või tahutud kividest.[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Tehnikaleksikon", Tallinn: Valgus, 1981. Lk 175
  2. "Eesti arhitektuur. Oskussõnastik", Tallinn: Valgus, 1993. Lk 11
  3. "Antiigileksikon", Tallinn: Valgus, 1985. Lk 224
  4. "Kunstileksikon", Tallinn: Eesti Klassikakirjastus, 2001. Lk 180