Jääkeegel

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Curling)
Kivi mängupanek
Jääkeegli kivid "märklaual"
Martin Sesaker at the 2012 Youth Winter Olympics.jpg

Jääkeegel ehk kurling (inglise keeles curling) on jääl mängitav petankisarnane spordiala. Mängijate eesmärk on libistada spetsiaalne kivi jääle joonistatud ringidest "märklaua" keskpunktile lähemale kui vastasmängija kivi.

Reeglid[muuda | muuda lähteteksti]

Väljak[muuda | muuda lähteteksti]

Nelja rajaga jääkeeglihall

Jääkeegli väljak on 45,5 meetrit pikk ja 4,75 meetrit lai. Väljaku otstes on 3,7-meetrise läbimõõduga "märklauad", kontsentrilised ringid. Ringide keskpunkt on 4,9 meetri kaugusel väljaku tagaseinast.

Varustus[muuda | muuda lähteteksti]

Jääkeegli kivi on 19,1 kg kaaluv kivist valmistatud poleeritud ümmargune kumerate servadega kivi, millele on kinnitatud käepide.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jääkeegli kodumaaks on Šotimaa, seal on tänini säilinud 16. sajandist pärit keeglikivid. Ka 16. sajandil elanud hollandlane Pieter Brueghel vanem on kujutanud flaami talupoegi jääkeeglit mängimas – Madalmaade ja Šotimaa vahel oli sellal tihe läbikäimine. Esimene jääkeegliklubi asutati 1838. aastal Edinburghis. Enne 1842. aastat kandis klubi nimetust Grand Caledonian Curling Club, seejärel Royal Caledonian Curling Club.

Šotlased tegid mängu tuntuks kogu maailmas. Kanadas asutati esimene jääkeegliklubi 1807. aastal. Kanada meistrivõistlused toimuvad alates 1927. aastast ja need on maailma hinnatuim selle ala jõuproov tänapäevani. USA-s asutati esimene klubi Detroitis 1832. aastal. Esimene rahvusvaheline jääkeeglivõistlus peeti 1884. aastal USA ja Kanada vahel. Sajandivahetusel levis mäng Šveitsi ja mujale Lääne-Euroopasse. Tänapäeval on jääkeegliklubisid paljudes Euroopa riikides.

Meistrivõistlused[muuda | muuda lähteteksti]

Olümpiamängude esimesed medaliomanikud jääkeeglis selgusid alles 1998. aastal Naganos, kuid tegelikult on jääkeegel juba vana olümpiaala. Näidisalana on jääkeegel taliolümpiamängude kavas olnud koguni seitsmel korral (1924, 1932, 1936, 1964, 1988, 1992 ja 1994). 2006. aasta veebruaris tunnistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee aga 1924. aasta olümpiaturniiri ametlikuks olümpiaturniiriks ja medalialaks.

2006. aastast on curling ka paraolümpiamängude kavas. Võisteldakse ratastoolides.

Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1959. aastal ja kandsid Scotch Cup'i ('Šoti karika') nime, aastatel 19681985 oli neil võistlustel Silver Broom'i ('Hõbehari') nimi, 1986. aastast tuntakse neid võistlusi aga Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendi karikavõistluste nime all.

MM-il on pidevalt domineerinud kanadalased. Viimastel aastatel on neile tugevaimat konkurentsi pakkunud šveitslased, sakslased ja skandinaavlased (eeskätt Rootsi ja Norra esindajad).

Rahvusvaheline curling'u föderatsioon International Curling Federation (lühend ICF) asutati 1966. aastal. 1991. aastast kannab see nime World Curling Federation, lühendatult WCF.

Eesti Curlingu Liit (ECL) loodi 2002. aastal. Esimeste Eesti meistrivõistlusteni jõuti 2004. aastal Jeti jäähallis ning maailmaföderatsiooni täisliikmeks sama aasta detsembris.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Ratastooli curling.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]