Costa Rica lipp

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
? Costa Rica rahvuslipp. Proportsioonid 2:3.
Costa Rica riigi- ja merelipp. Proportsioonid 3:5

Costa Rica lipp on Costa Rica Vabariigi lipp.

Lipul on proportsioonides 1:1:2:1:1 sinine, valge, punane, valge ja sinine horisontaaltriip. Riigi- ja merelipul on punase laiu esimeses kolmandikus Costa Rica vapi kujutis.

Sinine tähistab Costa Rica taevast, võimalusi, idealismi ja visadust, valge – rahu, tarkust ja õnne ning punane – vabaduse eest langenute verd ja inimeste soojust ning heldust.

Sinist ja valget on tõlgendatud ka pärinevana Kesk-Ameerika Ühendatud Provintside lipult (kuigi seal oli helesinine): valge sümboliseerib Kesk-Ameerikat kui silda Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel ning sinised triibud Kariibi merd ja Vaikset ookeani.

Punast on tõlgendatud ka revolutsiooni värvina.

Rahvuslipu autor on president José María Castro Madrizi abikaasa Pacífica Fernández Oreamuno, kes kavandas selle 1848 Prantsusmaa lipu eeskujul. Triipude asetus on horisontaalne, sest erinevalt Prantsusmaast on Costa Ricasse tsivilisatsioon tulnud idast, mitte lõunast.

Praegune riigilipp võeti ametlikult kasutusele 27. septembril 1906 (21. oktoobril 1964 muudeti vappi, asendades viis tähte seitsme tähega).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Enne iseseisvumist kasutati Costa Ricas kuningas Carlos III poolt kehtestatud Hispaania lippu (17861821) ja Agustín de Iturbide kehtestatud Mehhiko lippu (1822–1823).

Esimene Costa Rica rahvuslipp ilmus välja septembris 1821. Sellel oli kaks sinist triipu, mis pidid kujutama kahte ookeani, kuid hiljem kasutusel olnud valge vahetriibu asemel kasutati kollast triipu, mis pidi kujutama "kuldset Ameerikat". Seda lippu kasutati võitluses Mehhiko iseseisvuse eest kuni maini 1822 ning pärast Costa Rica iseseisvuse väljakuulutamist 10. mail 1823 kuni 6. juunini 1823.

Siis võeti kasutusele valge lipp kuueharulise punase tähega keskel. Tähe sakid kujutasid arvatavasti tookordset kuut provintsi.

Aastal 1824 ühines Costa Rica Kesk-Ameerika Ühendatud Provintsidega ning võttis 4. märtsil kasutusele nende lipu, mis oli inspireeritud Argentina lipust. Sellel olid horisontaalsed sinine, valge ja sinine laid (valgel laiul oli vapp). 2. novembril 1824 täiendati seda oma riigivapiga. Föderatsiooni vapi muutus 22. novembril 1824 tõi kaasa riigilipu muutuse.

Novembris 1838 lõi Costa Rica föderatsioonist lahku. Algul kasutati vana lippu. 21. aprillil 1840 kehtestas riigipea Braulio Carrillo Colina föderatsiooni lipu kõrvale horisontaalsete laidudega valge-sini-valge lipu. Need olid vana lipu ümberpööratud värvid. Alates 15. novembrist 1840 jäi uus lipp ainsaks lipuks.

20. aprillil 1842 võeti uuesti kasutusele sini-valge-sinine lipp. Septembris 1842 viidi riigivapp lipu keskele. Lipu üle käisid ägedad vaidlused. Liberaalne Partei, kes pooldas Prantsuse revolutsiooni, pooldas punase värvi sissetoomist, et lipp oleks sarnasem Prantsuse trikolooriga.

12. novembril 1848 kehtestatigi kolmevärviline lipp. President José María Castro Madriz laskis lipule lisada punase kesktriibu ning selle sisse uue riigivapi. Teda mõjutas abikaasa Pacífica Fernández Oreamuno, kes oli samuti Prantsuse revolutsiooni pooldaja.

Praegune riigilipp võeti kasutusele 27. septembril 1906. Muudatused puudutasid eelkõige vapi väljanägemist ja asendit.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]