Rootsi Eestlaste Esindus

Allikas: Vikipeedia

Rootsi Eestlaste Esindus (lühend REE; rootsi keeles Esternas Representation i Sverige) oli Rootsis elavate eestlaste keskorganisatsioon. REE tegutses 19561993. REE õigusjärglane on 1993 moodustatud Rootsi Eestlaste Liit.[1]

REE ülesannete seas oli kaitsta rootsieestlaste rahvuslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid huvisid. Ülesannete täitmiseks tegi REE mitmeid ettepanekuid ka Rootsi Riigipäevale.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

REE valis 29.-30. septembril 1956 omale esinduskogu, niinimetatud rootsieestlaste parlamendi. Esinduskogu oli 100-kohaline ja 1956. aastal kandideeris sellele 174 inimest. Üle Rootsi oli valimisõiguslikke eestlasi umbes 17 000, kellest 5101 käis valimas.[1]

Pärast 1956. aasta esinduskogu kokkusaamist, moodustati mitmeid komisjone, näiteks poliitiline välis- ja kodumaakomisjon, kultuuri- ja noortetöö ja koolikomisjon. Esinduskogus endas tekkisid rühmitused, näiteks Rahvuslik Koostöö Keskus, Eesti Vabadusliit, Rahvuslik Parempoolne Rühm. Esinduskogu peeti üleval annetuste ja igal aastal korraldatava loteriiga, hiljem sai REE toetust ka Rootsi riigipäevalt.[1]

Aastast 1957 andis REE teateteenistus välja ajakirja Rahvuslik Kontakt. 1971 alustas REE juures tööd Eesti Kultuurarhiiv.[1]

REE juhatuse esimehed
Jaan Lattik 1956-1963
Hans Kauri 1963-1967
Leo Karupää 1967-1974
Olaf Muruk 1974-1977
Hans Kauri 1977-1979
Jaan Vilval 1979-1983
Johan Haabma 1983-1991
Peeter Luksep 1991-2003

Esinduskogu valimised ja liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu liikmete loend.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]