Viigimari
Viigimari ehk viik on hariliku viigipuu vili.
Sisukord |
Botaaniline iseloomustus [muuda]
Viigipuu väiksed ühe- või kahesugulised õied on koondunud omapärastesse kotjatesse õisikutesse. Õisikutest arenevad söödavad liitvilikonnad ehk viigid ehk nn viigimarjad. Viigid on ümara, pirni- või sibulakujulised, 2,5–10 cm pikkused, värvus varieerub kollakasrohelisest kuni vaskpunase või tumepurpurjani. Viigimarja nahk on õhuke ja pehme, viljaliha on kahvatukollane, merevaigukollane, roosakas, punane või purpurjas, valminult mahlane ja magus. Seemned on erineva suurusega, ühes marjas võib neid olla 30–1600.[1]
Suurimad tootjad [muuda]
2009. aastal toodeti maailmas kokku 1,185 miljonit tonni viigimarju, istandike kogupindala oli 448,5 tuhat hektarit. Viimase 40 aasta jooksul pole tootmismahud märkimisväärselt muutunud.[2]
| Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 Egiptus |
304 110 | 28,2 |
 Türgi |
205 067 | 19,0 |
 Alžeeria |
78 735 | 7,3 |
 Maroko |
69 723 | 6,5 |
 Iraan |
57 057 | 5,3 |
 Süüria |
40 262 | 3,7 |
 USA |
39 281 | 3,6 |
 Hispaania |
25 906 | 2,4 |
 Tuneesia |
25 000 | 2,3 |
 Brasiilia |
22 565 | 2,1 |
| Maailm kokku | 1 076 740 | 100 |
Kasutamine [muuda]
.jpg)
Värskeid viigimarju tarbitakse peamiselt nende kasvupiirkonnas, sest valminuna on nad väga õrnad ja ei talu eriti transportimist. Toiduainetetööstuses viljad kooritakse keetmisel, kuivas kliimas süüakse tavaliselt koos koorega. Toiduvalmistamisel viike veidi keedetakse või hautatakse ning kasutatakse seejärel mitmesuguste pagaritoodete valmistamisel või lisatakse jäätisele. Kodustes tingimustes säilitatakse viike suhkrusiirupis või tehakse sellest keedist, marmelaadi või pastilaad. Õrnade viikide transpordi lihtsustamiseks tehakse neist konserve või kuivatatakse. Madalakvaliteedilistest kuivatatud viikidest valmistatakse alkoholi või kasutatakse neid likööride ja tubakatoodete maitsestamisel.[1]
Kuivatatud viigimarjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis [muuda]
Kuivatatud viigimarjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud alljärgnevates tabelites:[3]
| Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
|---|---|
| Vesi | 30,05 g |
| Kalorsus | 249 kcal |
| Valgud | 3,30 g |
| Lipiidid | 0,93 g |
| Tuhk | 1,86 g |
| Süsivesikud | 63,87 g |
| Glükoos | 24,79 g |
| Fruktoos | 22,93 g |
| Kiudained | 9,80 g |
| Tärklis | 5,07 g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
|
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 162 mg | |
| Raud (Fe) | 2,03 mg | |
| Magneesium (Mg) | 68,0 mg | |
| Fosfor (P) | 67,0 mg | |
| Kaalium (K) | 680,0 mg | |
| Naatrium (Na) | 10,0 mg | |
| Tsink (Zn) | 0,55 mg | |
| Vask (Cu) | 0,29 mg | |
| Mangaan (Mn) | 0,51 mg | |
| Seleen (Se) | 0,60 μg | |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | ||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
|---|---|
| C | 1,20 mg |
| B1 | 0,09 mg |
| B2 | 0,08 mg |
| B3 | 0,62 mg |
| B5 | 0,43 mg |
| B6 | 0,11 mg |
| B4 | 15,8 mg |
| E | 0,35 mg |
| K | 15,6 μg |
| Luteiin+ zeaxantiin |
32,0 μg |
| Betaiin | 0,7 mg |
| Aminohape | Väärtus 100 g kohta |
|---|---|
| Aspartaamhape | 0,645 g |
| Proliin | 0,610 g |
| Glutamiinhape | 0,295 g |
| Alaniin | 0,134 g |
| Leutsiin | 0,128 g |
| Seriin | 0,128 g |
| Valiin | 0,122 g |
| Glütsiin | 0,108 g |
| Isoleutsiin | 0,089 g |
| Lüsiin | 0,088 g |
| Treoniin | 0,085 g |
| Arginiin | 0,077 g |
| Fenüülalaniin | 0,076 g |
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 "Fig. Ficus carica".. www.hort.purdue.edu, Kasutatud 29.11.2010. (inglise)
- ↑ 2,0 2,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org, Kasutatud 05.12.2010. (inglise)
- ↑ "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov, Kasutatud 29.11.2010. (inglise)
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Viigimari |
