Vabamüürlus

Allikas: Vikipeedia
Vinkel ja sirkel

Vabamüürlus ehk massoonlus (prantsuse keeles franc-maçonnerie, inglise keeles freemasonry) on ülemaailmne liikumine, mis on jagunenud erinevateks, sageli omavahel seotud organisatsioonideks. Vabamüürluse deklareeritud eesmärgid on oma liikmete (vabamüürlaste ehk massoonide) kõlbeline täiustamine, abivajajate aitamine ning valgustatuse ja hariduse edendamine, et selle kaudu maailma paremaks muuta. Ajaloos on kasutatud ka nime Vabamüürlaste Ordu.

Erinevate allikate järgi on organiseerunud vabamüürlasi maailmas kokku vähemalt 6 miljonit ja neid leidub peaaegu kõikides riikides. Suhtumine vabamüürlusse on olnud mitmetine. Muuhulgas on vabamüürlasi süüdistatud varjatud võimuambitsioonides.

Ühinguga liitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabamüürlaste liikumisega ühinetakse soovi ja kutse meetodil. Liitumise eelduseks on usk kõrgemasse olevusse, ükskõik kuidas seda siis ei tõlgendata. Teadaolevalt on ainus erand Prantsusmaa vabamüürlus, mis on avatud ka ateistidele.[1]

Isik, kes soovib astuda ühingusse, peab selleks soovi avaldama, seejärel võtavad looži valitud liikmed temaga ühendust. Soodsalt kulgenud vestluse korral antakse üle ametlik kutse saada "õpipoisiks". Aja möödudes on šoti riituses võimalik tõusta kuni 33. kraadi vabamüürlaseks. Yorki riituses (näiteks Rootsis) on 11 astet ja misraimis 99 astet. Hierarhias tõustakse kooskõlas isiku panusega liikumisse ning organisatsioonis oldud ajaga. Loožidesse vastuvõtmisel arvestatakse sotsiaalset seisust ja päritolu (näiteks on kõik Ameerika ja Rootsi loožid elitaarsed), usulist kuuluvust ja usutunnistust (näiteks Rootsis ei võeta vabamüürlaseks juute). Enamik vabamüürlaste organisatsioone võtab liikmeks ainult mehi.

Eesti vabamüürlaste statuut keelab liikmetel avalikustada teavet looži tegevuse kohta või avaldada teiste liikmete nimesid. Rootsi vabamüürlased avaldavad regulaarselt oma liikmete nimekirju, seda teevad ka kõige salajasemad USA loožid. Neid nimekirju nimetatakse matrikliteks.

Ideoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabamüürluse ideoloogia on ametlikult seotud valgustusaadetega. Kõrgvabamüürlased, eriti Ameerikas, olid sageli seotud kuritegevusega. Nende seas leidus salakaubavedajaid, mereröövleid ja orjakaupmehi, keda loožid seadusesilma eest kaitsesid. Suurmeistrite seas oli ka orjapidajaid, nagu näiteks Aron Lopez Long Islandil. Rahvusvahelise vabamüürluse juht Albert Pike unistas orjandusliku riigi rajamisest konföderatsiooni nime all ja päästis selle nimel valla kodusõja. Massoonid üritasid korduvalt tappa mittevabamüürlasest USA presidenti Abraham Lincolni, kes nende plaane takistada püüdis. Lõpuks õnnestus see vabamüürlasel John Wilkes Boothil.[2]

Prantsuse vabamüürlased organiseerisid võrdsuse idee ettekäändel Venemaal 1917. aastal rea riigipöördeid, mida nimetasid revolutsioonideks. Seda kinnitavad vabamüürlased oma ajakirjas "Humanisme".


Vabamüürluse päritolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabamüürlust on mõjutanud vanemad traditsioonid, selle ajalooliste juurte kohta on erinevaid teooriaid. Mõjutusi on Vana-Egiptuse ja Vana-Kreeka müsteeriumiliitudelt, Templiordult, roosiristlastelt, kabalalt ja gnostitsismilt. Neist traditsioonidest pärinevad ka paljud vabamüürlaste sümbolid. Teatud sarnasusi on sufistlike derviši vennaskondadega, mis hakkasid tekkima 12. sajandil.

Sõna "vabamüürlane" võeti kasutusele ajal, mil talupojad olid Euroopas pärisorjad. Nad olid kinnistatud maa külge ega tohtinud lahkuda. Müürsepatöö vajas see-eest oskusi, mida igal talupojal ei olnud. Sellepärast olid müürsepad ühed vähestest töölistest, kes rändasid vabalt ringi ja otsisid ehitustööd. Nii nagu mõne teisegi elukutse esindajad, moodustasid ka müürsepad kutseorganisatsioone. Jutud sellest, nagu oleks vabamüürlus tekkinud muistses Iisraelis Piibli aegadel, kuuluvad legendide valda.

Vabamüürlastel on ka oma pühak Hiram Abiff. Legendi järgi oli ta geniaalne õpipoiss, kelle tappis tema vananev meister, et saada enda nimele oma hiilgava õpilase tööd. Olenevalt allikast ning loožist, on erinevusi nimekujus, ehitusobjektis ja töös, mida Hiram Abiff tegi.

Ehitajate ühingud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõige levinuma teooria kohaselt on vabamüürlaste liit väljakasvanud ehitusmeistrite ühingutest, mida Inglismaal ja Šotimaal nimetati loožideks (inglise keeles lodge). Mandri-Euroopas vastasid neile ehituskuurid (bauhütte). Mõlemad olid algselt ehitajate hütid ehituse juures.

Sõna "loož" esimene teadaolev kasutus vabamüürluse kontekstis oli aastal 1287 tsistertslaste kloostri ehitamisel Vale Royalis Chesteris. Algselt polnud loož muud kui pilliroohütt, milles puusepad töötasid ja võib-olla lõunatasid. Mujal võisid nad ka öösel loožis magada.

Vabamüürluse ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroopa emaloož Covent Gardenis Londonis

Organiseeritud vabamüürluse rajamise ametlik kuupäev on 24. juuni 1717, mil neli aastaid eksisteerinud looži ühendati esimeseks suurloožiks nimega Inglismaa Ühendatud Suurloož. Sel ajal oli vabamüürlaste loože ka juba Prantsusmaal ja Saksamaal. Kogu maailma vabamüürlased pühitsevad oma suurima pühana just 24. juunit.

Looži tunti nimega Vabad Müürsepad (Free Masons). See oli tsunft, mis koondas põhiliselt ehitusega seotud käsitöölisi: müüriladujaid, ehituskivide töötlejaid jne. Alates 16.17. sajandist, kui ehituse levik suurenes ja tsunftikord hakkas lagunema, hakati vastu võtma isikuid, kes tõstsid organisatsiooni prestiiži ning tõid kaasa raha looži püsimise heaks.

18. sajandil tekkis vabamüürluse tänapäevane variant – organisatsioon, mille liikmetel ei ole ehitamisega suurt pistmist. Samal ajal kujunes loožide süsteem geograafilisel ja rahvuslikul alusel.

Vabamüürluse ajaloos on vähe vaieldamatuid fakte. Esimese suurlooži rajamisest võib mainida ajas tagasi minnes järgmisi sündmusi:

33. kraadi Ülemnõukogu Washingtonis

On väidetud, et esimese looži asutas Inglise kuningas Athelstan 926. aastal Yorgis pärast seda, kui ta oli ristiusku pöördunud. Ent Inglise kuningad olid juba sajandeid olnud kristlased. Pole ka teada, et Athelstani asutatud organisatsioonil olnuks seoseid vabamüürlusega.

1352. aastal avaldati eeskirjad, mis reguleerisid looži kuulunud müürsepa käitumist Yorgis. Neid kirjeldatakse "iidsete müürseppade tavadena". Meister ja tema asetäitja pidid vanduma, et järgivad neid tavasid. Pool sajandit hiljem pidid juba kõik müürsepad sama vande andma. See sisaldas töötasumäärasid, tööaega, pühasid jne.

18. sajandi lõpul ühingud politiseerusid. Adam Weishaupt moodustas vabamüürluse vabamüürlaste sees ehk illuminaatide voolu. Illuminaadid tähendab eesti keeles "valgustatud" – valgustuse (hariduse, õpetluse) kandjad.

Paljud ajaloolased on uurinud vabamüürluse tausta ja nende osalust sündmustes, mis on vapustanud avalikkust. Nii mõnigi vabamüürlaste juht (näiteks Giuseppe Mazzini, Giuseppe Garibaldi, Napoleon, Albert Pike, David Rockefeller jt) on võtnud omaks vandenõude juhtimise. Ka maailma suurimate riikide eessotsas on salaseltside esindajad. Nii on USA 43. president George W. Bush illuminaatidega seostatud looži Skull and Bones liige. Väga palju massoonide toime pandud poliitiliste kuritegude kohta on dokumente Moskva eriarhiivis, mis rajati Teise maailmasõja järel, et hoiustada Euroopast sõjasaagiks saadud massoonide dokumente.

Rituaalid, kraadid ja sümboolika[muuda | redigeeri lähteteksti]

USA vapi tagakülg

Vabamüürlaste loožides kasutatakse mitmesuguseid sümboleid nagu sirkel, vinkel, kellu, lood, põll.

Üks tuntumaid sümboleid on kõikenägev silm. Seda on kujutatud ka USA 1-dollarisel rahatähel (silm püramiidi tipus kolmnurgas) ja Eesti vanal 50-kroonisel rahatähel – silm kolmnurgas.

Paljud tähtsad USA ja teiste maailma riikide linnade ehitised on tähistatud vabamüürlaste märkidega. Ka paljud keskajal ehitatud katedraalid kannavad vabamüürlaste vennaskona sümboolikat.

USA pealinna Washingtoni planeeris vabamüürlasest prantsuse arhitekt Pierre Charles L'Enfant. Selle tõttu on pealinna põhiplaanis (tänavate asetus) ja enamikul avaliku sektori hoonetel massoonlikud sümbolid.

Vabamüürlastel on rohkesti salajasi märke, näiteks sümboolne käepigistus või tervitus ja hädaabimärk.

Templitöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Templitöö

Vabamüürlaste kinnist rituaalset koosolekut nimetatakse templitööks ehk loožitööks. Selle eesmärk on vabamüürlaslik sotsialiseerumine. See vahendab üksikisikule pärimuslikul meetodil vabamüürlikke väärtusi, kasutades sümboleid ja allegooriaid, mis peavad võrdselt kõnetama nii mõistust kui ka tundeid. Sellega ei sunnita vabamüürlasele siiski peale mingeid usulisi tõekspidamisi ega metafüüsilisi seisukohti.

Oletused vabamüürlaste päritolu kohta[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõned autorid on välja tulnud väidetega, et vabamüürlaste organisatsiooni taga on iidne tarkade rühmitus Valgustuse Kandjad, kellega koostöös loodi Vana-Egiptuse ühendatud riik. Vabamüürlaste sümboolika (silm, püramiid, viisnurk, sirkel) pärinevat Egiptuse preestritelt.

Oletused vabamüürlaste osa kohta ajaloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seoseid vabamüürlusega on olnud paljudel tuntud vallutajatel, näiteks Napoleon I-l. Vabamüürluse poliitiline organisatsioon kasvas välja Templiordust.

Vabamüürlus Venemaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabamüürlus on Venemaal korduvalt keelustatud.

Septembris 2007 oli Venemaal 28 vabamüürlaste looži umbes 400 liikmega.

Vabamüürlus Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vabamüürlus Eestis

Eestis tekkis vabamüürlus aastatel 1771–1773, kui Tallinnas asutati vabamüürlaste loož nimega Isis, kuhu kuulusid põhiliselt saksa ja vene aadlikud, kaupmehed, ametnikud, professorid, vaimulikud ja kunstitegelased. Eestlastest kuulusid sellesse pastor Otto Wilhelm Masing ja muusik Karl Friedrich Karell[3]. Kuni vabamüürluse keelustamiseni Venemaal 1822. aastal, tegutses Eestis neli looži.

1926. aastal loodi Eesti Vabariigis Tallinnas rahvusvahelise looži Le Droit Humain tütarloož Kalevipoeg (selle juht oli E. Hubel). Loož kuulus prantsuse liini, milles aktsepteeriti ka naisi. Eesti esimene president Konstantin Päts ja väejuhataja Johan Laidoner olid vabamüürlased, kes kuulusid Rootsi looži.[4]

Vabamüürlaste organisatsioon taasloodi 1992. aastal, mil alustas tegevust loož Fööniks. Aastatel 1992–2007 loodi Eestis kümme looži ja üks uurimisloož, sealhulgas Tallinnas[5], Tartus, Pärnus, Haapsalus ja Viljandis[3].

18. mail 1999 asutati Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurloož, mis on Eesti loožide keskorganisatsioon. Eesti suurloož kuulub rahvusliku ühendusena suveräänse ja võrdväärsena tunnustatud suurloožide perre.

Eestis on praegu umbes 500 vabamüürlast.[3]

Šoti riituses, mis kehtib Eestis, on 33 astet.[6][3] Yorki riituses on astmeid ehk kraade 11.

Retseptsioon Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuntumad eesti autorid, kes on vabamüürlusest kõrvalseisja positsioonilt kirjutanud on Jüri Lina ja Tiit Madisson. Lina on kirjutanud sel teemal kolm raamatut: "Kommunisternas heliga krig" (rootsi keeles), "Skorpioni märgi all" ja "Maailmaehitajate pettus". Ta on vändanud ka kaks rahvusvahelist filmi, sealhulgas "Valgusetoojad". Mõlemad on vabamüürluse suhtes väga kriitilised, esitades andmeid massoonide endi allikaist ja tuntud vabamüürlaste tsitaate. Jüri Lina tugineb tihti originaalallikaile, kuid tema uurimusi on ka kritiseeritud.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglise keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Ruled By Secrecy" – Jim Marrs
  • "The Freemason's Companion" – Anonymus
  • "Question and Answer for the Clandestine Freemason" – Malachi Z. York
  • "Born in Blood : The Lost Secrets of Freemasonry" – John J. Robinson
  • "Vademecum di Loggia",Domenico V. Ripa Montesano, Edizione Gran Loggia Phoenix – Roma Italia 2009 ISBN 978-88-905059-0-4
  • "The Secret Architecture of Our Nation's Capital: The Masons and the Building of Washington, D.C." – David Ovason
  • "Under the Sign of Sthe Scorpion" – Jüri Lina, Stockholm, 1998, 2002.
  • "Architects of Deception" – Jüri Lina. Stockholm, 2004.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kontinentaalne vabamüürlus
  2. Nicholas Hagger, "The Secret Founding of America" (London, 2007)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Loož
  4. "Kuldne kroon Eesti lipul".Tallinn, 1992,lk.35.
  5. Juhan Haravee, Eesti vabamüürlased saavad oma kodu, Õhtuleht, 14. juuni 2011
  6. Urmo Soonvald, Vabamüürlus Eestis, Õhtuleht, 19. jaanuar 2008

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]