Arno Köörna

Allikas: Vikipeedia

Arno Köörna (sündinud 2. veebruaril 1926. aastal Tartumaal Nõo alevikus) on eesti majandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige.

1947 lõpetas ta Tartu 1. Keskkooli ja 1955 Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Oma edasise teadlastee sidus ta majandusprobleemide uurimisega jäädes tööle ülikooli poliitilise ökonoomia kateedri õppejõuna. 1961. aastal kaitses ta Eesti TA juures majanduskandidaadi väitekirja 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Eesti majandusest ja 1970. aastal samas doktoriväitekirja teemal "Tööstustoodangu kvaliteedijuhtimise meetodid majanduses". 1972 omistati talle professori kutse.

Teaduste Akadeemia liikmeks majandusteaduse alal valiti Arno Köörna 1972. aastal.

Alates 1965. aastast asus Arno Köörna tööle Eesti TA Majanduse Instituudi teadusdirektori asetäitjana. Aastatel 1966‒1973 oli ta instituudi direktor, 1973‒1982 Eesti Teaduste Akadeemia teaduslik peasekretär, 1982‒1990 samas asepresident ja 1990‒1994 president. Aastatel 1996–1997 oli Arno Köörna Rahvusvahelise Sotsiaalteaduse Rakendusliku Kõrgkooli LEX rektor ning alates 1998. aastast on ta Euroülikooli professor (alates 2005 emeriitpofessor). Teadusorganisatoorse töö kõrval Eesti TA Majanduse Instituudis jätkas Arno Köörna teadustööd majandusmehhanismide võrdleva analüüsi vallas. Ta rajas aluse tööstusökonoomika ühele harule Eestis – kvaliteediökonoomikale. Kaheksakümnendatel aastatel algatas ta teadusökonoomikaalase uurimissuuna, asutades vastava uurimisüksuse ka Majanduse Instituudis. Hiljem on tema uurimisvaldkonnaks olnud innovaatika, mille kohta ta on avaldanud õppevahendeid ning õpetanud seda distsipliini kõrgkoolides.

Eesti taasisesisvumise ajal oli Arno Köörna majandusteadlase-eksperdina ja Akadeemia presidendina seotud tööga mitmetes riiklikes institutsioonides, olles Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe nõukogu liige, Ülemnõukogu komisjoni esimees, mis tunnistas Eesti inkorporeerimise Liitu 1940. a okupatsiooniks, hiljem peaministri nõukogu liige. Aastail 1990‒1992 oli ta Eesti Teadusnõukogu esimees ja Eesti teaduspreemiate komisjoni esimees. Kuni käesoleva ajani on ta mitmete rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liige.

Vabamüürlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arno Köörna on aastast 1991 vabamüürlane[1].

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

1970. aastal tunnustati Arno Köörnat teaduspreemiaga majandusajalooliste uuringute eest. 1986. a sai ta Eesti TA medali ning 2006. a Valgetähe III klassi teenetemärgi.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Urmo Soonvald Vabamüürlus Eestis Õhtuleht, 19. jaanuar 2008

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]