Tirooli krahvkond

Allikas: Vikipeedia
(Vürstlik) Tirooli krahvkond
(Gefürstete) Grafschaft Tirol (de)
Contea (Principesca) del Tirolo (it)
11401919
Flag of Tirol.svg
 
Wappen Gefürstete Grafschaft Tirol.png
Lipp Vapp
1799 Cary Map of Tyrol - Geographicus - Venice-cary-1799.jpg
Valitsusvorm monarhia
Osa Saksa-Rooma riigi osa (aastani 1806),
Austria-Ungari Tsisleitaania Kronland
Saksa-Rooma keiser {{{riigipea-nimi}}}
Pealinn Merano, ametlikult aastani 1848
Innsbruck, residents aastast 1420
Religioon katoliiklus
Ajalugu
 –Loodi krahvkond
 –Pärandati Habsburgidele
 –Ühendati Austria ringkonda
 –Liidendati Trento ja Brixen
 –Jaotati Saint-Germaini lepinguga

.
1363
1512
.
1803
1919
.

Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osariik, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris. Tänapäeval on selle territoorium jagatud Itaalia piirkonna Trentino-Alto Adige, väikese osa Itaalia piirkonna Veneto (Cortina d'Ampezzo ja teised külad) ja Austria liidumaa Tirooli vahel. Need piirkonnad on tänapäeval taas ühendatud Europiirkonda Tirool-Alto Adige-Trentino.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tirooli loss oli Tirooli krahvide asupaik ja andis piirkonnale oma nime.
Next.svg Pikemalt artiklis Tirooli ajalugu

Tirooli sünd[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1027 eraldas Saksa-Rooma keiser Konrad II Trento piiskopkonna endisest Lombarda Itaalia kuningriigist. Ta liitis selle Baieri hõimuhertsogkonnaga, mis siis oli tema poja Heinrich III valitsemise all.

12. sajandist alates asusid krahvid Tirooli lossis Merano lähistel, pidades foogtiametit (Vogt) Trento piiskopkonnas ja ka Brixeni piiskopkonnas. Nad laiendasid oma territooriumi üle piirkonna enamuse ja hakkasid ületama piiskoppide võimu, kes nimeliselt olid nende feodaalisandad. Pärast Heinrich X Uhke Baieri hertsogi ametist kõrvaldamist aastal 1138 tugevdasid Tirooli krahvid oma sõltumatust Baierist tema poja Heinrich Lõvi ajal. Kui Baieri hertsogkond läänistati keiser Friedrich I Barbarossa poolt 1154. aasta Goslari Riigipäeval taas Welfidele, ei sisaldanud selle valdused enam Tirooli maid. Krahvid säilitasid sellise sõltumatuse Baieri Wittelsbachi dünastia ajal.

Gorizia-Tirool[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1253 päris Gorizia (Görzi) krahv Meinhard Tirooli maad, abielludes viimase Tirooli krahvi Albert IV tütre Adelheidiga. Kui nende pojad aastal 1271 oma valduse jagasid, võttis vanem, Meinhard II Tirooli, mille eest tunnistati ta otse keisrile alluvaks isandaks. Ta toetas Saksa kuningat Rudolf von Habsburgi selle rivaalkuninga Otakar II vastu. Tasuks sai ta aastal 1286 Kärnteni hertsogkonna koos Kraini margiga.

Aastal 1307 valiti Meinhardi poeg Heinrich Böömimaa kuningaks. Pärast tema surma oli elus vaid üks tütar, Margarete, kes sai valitseda vaid Tiroolis. Aastal 1342 abiellus ta Ludwig von Wittelsbachiga, kes siis oli Brandenburgi markkrahv. Punane kotkas Tirooli vapil võib olla tulnud Brandenburgi kotkast ajal, kui nemad valitsesid Tirooli ja Brandenburgi personaalunioonis, kuigi Tirooli kotkas ilmus juba 13. sajandil.

Ludwig V suri aastal 1361, Margarete poeg Meinhard III suri kaks aastat hiljem. Olles järglasteta, pärandas ta krahvkonna aastal 1363 Austria hertsogile Rudolf IV von Habsburgile. Viimast tunnistati Wittelsbachi dünastia poolt aastal 1369. Sellest ajast alates valitsesid Tirooli erinevad Austria Habsburgide dünastia liinid, kes kandsid krahvitiitlit.

Austria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tirooli krahvkonna ja Austria ringkonna kaart 15. sajandil.

Pärast Habsburgide pärusvalduste jagamist 1379. aasta Neubergi lepinguga valitsesid Tirooli Austria hertsogi Leopold III järglased. Pärast teist jagamist Leopoldiini liini sees aastal 1406 valitses neid hertsog Friedrich IV Rahapuuduses. Aastal 1420 tegi ta Innsbrucki Tirooli residentsiks. Aastal 1490 loobus tema poeg ja pärija Sigismund Tiroolist ja Kaugemast Austriast oma nõbu Saksa kuninga Maximilian I kasuks. Sellega taasühendas Maximilian I kõik Habsburgide maad oma võimu alla. Aastal 1500 omandas ta ka ülejäänud Gorizia (Görz) territooriumid Lienzi ja Pusteri oru ümbruses.

Kui keiser Ferdinand I aastal 1564 suri, pärandas ta valitsemise Tirooli ja Kaugema Austria üle oma teisele pojale ertshertsog Ferdinand II-le. Mõlemad territooriumid langesid seejärel Habsburgidest keisrite noorematele poegadele: ertshertsog Matthiasele aastal 1608 ja Maximilian III-le aastal 1612. Pärast ertshertsog Sigismund Franzi surma aastal 1665 olid kõik Habsburgide maad taas keiser Leopold I ühtse valitsemise all.

Austria-Ungari aastal 1914, Tirooli kroonimaa punasega.

Maria Theresia ajast (1740–1780) alates valitses Tirooli kõigis olulise tähtsusega küsimustes Habsburgide monarhia keskvalitsus Viinis. Aastal 1803 Trento ja Brixeni piiskopkondade maad ilmalikustati ja liidendati krahvkonda.

Napoleoni sõjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Andreas Hofer juhtis 1809. aasta Tirooli ülestõusu sissetunginud Napoleon I vastu.

Pärast kaotust Napoleon I-le aastal 1805 pidi Austria Pressburgi rahu kohaselt loovutama Tirooli Baieri kuningriigile. Tirool Baieri osana sai aastal 1806 Reini Liidu liikmeks. Tiroollased tõusid Baieri võimu vastu üles ja neil õnnestus kolm korda alistada Baieri ja Prantsuse vägesid, mis püüdsid maad tagasi vallutada.

Austria kaotas Viienda koalitsiooni sõja Prantsusmaa vastu ja sai Schönbrunni rahuga aastal 1809 karmid tingimused. Tirooli rahvuskangelaseks ülistatud ülestõusu juht Andreas Hofer hukati aasta 1810 Mantovas. Tema väed kaotasid kolmanda ja viimase lahingu Prantsuse ja Baieri vägede vastu. Tirool jäi Baieri ja Itaalia kuningriigi võimu alla veel neljaks aastaks.

Viini kongressi otsustega aastal 1814 Tirool taasühendati ja tagastati Austriale. See integreeriti Austria keisririiki. Alates aastast 1867 oli see Austria-Ungari lääneosa Tsisleitaania kroonimaa (Kronland).

Endine Tirooli kroonimaa tänapäeval. ██ Tirooli vapp Tirooli liidumaa (Austria) ██ Lõuna-Tirooli vapp Lõuna-Tirool (Itaalia) ██ Trento vapp Trentino (Itaalia)

Krahvkonna lõpp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Bolzano provints
Next.svg Pikemalt artiklis Tirool
Next.svg Pikemalt artiklis Trento provints

Pärast Esimest maailmasõda kujundasid võitjad piirimuudatusi. Saint-Germaini rahu aastal 1919 otsustas vastavalt 1915. aasta Londoni paktile, et Austria Tirooli kroonimaa lõunaosa tuleb loovutada Itaalia kuningriigile, sealhulgas endise Trento piiskopkonna territoorium, mis jämedalt vastab tänapäeva Trentinole, samuti keskaegse Tirooli krahvkonna lõunaosa, tänapäeva Lõuna-Tirool. Itaalia võttis seega kontrolli alla strateegiliselt tähtsa Alpi veelahkme Brenneri mäekurus ja Lõuna-Tirooli koos suure saksakeelse enamusega. Aastast 1949 moodustavad mõlemad osad autonoomse Itaalia Trentino-Alto Adige piirkonna. Tirooli põhjaosa jäi Austria Esimesele Vabariigile, moodustades tänapäeval Austria Tirooli liidumaa koos oma Ida-Tirool eksklaaviga.

Aastal 1945 pärast Teist maailmasõda ei olnud Austria püüded ja Lõuna-Tirooli petitsioonid saksakeelse Lõuna-Tirooli Austriaga taasühndamiseks edukad. Itaalia säilitas kontrolli. Aastast 1972 alates tagab Itaalia Vabariik Alto Adige/Südtirol provintsis rohkem autonoomiat.

Tirooli krahvid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Albert I −1178
  • Albert II 1055–1101
  • Albert III 1101–1165
  • Berthold I 1165–1180
  • Berthold II 1180–1181
  • Heinrich I 1180–1202
  • Albert IV 1202–1253, poeg.

Meesliin hääbus.

Meinhardiinid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Margarete von Tirol, Meinhardiini dünastia pärijanna.

krahvkond pärandus Alberti väimehele:

Meesliin hääbus, Heinrich II tütar krahvinna Margarete abiellus:

lahutas, teistkordselt abiellus:

Liin hääbus.

Habsburgid[muuda | redigeeri lähteteksti]

krahvkond pärandati

Liin hääbus, Habsburgide maad taasühendas

[...]

Ertshertsog Sigismund Franz, viimane Habsburgide dünastia Tirooli liinis.

Habsburgide Tirooli ja Kaugema Austria regendid:

Liin hääbus, Habsburgide maad taasühendas

  • Leopold I 1665–1705, Saksa-Rooma keiser aastast 1658.

[...]