William Ockham

Allikas: Vikipeedia
William Ockhami kujutav klaasvitraaž Surrey kirikus

William Ockham (ka Occam, Hockham, umbes 1288 – 1347 või 1348) oli inglise frantsiskaani munk ja skolastiline filosoof, kelle arvatavaks sünnikohaks on Ockham, väike küla Surrey krahvkonnas. Teda peetakse keskaja mõtteloo üheks keskseks tegelaseks, kes oli 14. sajandi peamiste intellektuaalsete ja poliitiliste vastuolude keskmes. Kuigi ta on üldiselt tuntud Ockhami habemenoa, metodoloogilise printsiibi tõttu, mis kannab tema nime, on William Ockhamist ka oluliste loogika-, füüsika- ja teoloogiaalaste tööde autor. Anglikaani kirikus on tema mälestuspäev 10. aprill.

William Ockham astus frantsisklaste ordusse varases eas. Arvatakse, et ta õppis 1309–1321 Oxfordi Ülikoolis, kuid ei saanud magistrikraadi (tavaline doktorikraadile eelnev kraad tollel ajal). Seetõttu sai ta lisanime Venerabilis Inceptor, ehk auväärne algaja (inceptor oli õppur, kes formaalselt oli vastu võetud õpetajate hulka ülikooli ametnike poolt). Ta oli tuntud ka kui Doctor Invincibilis ehk võitmatu õpetaja.

Tema tolleaegne töö tekitas vastuolusid ja paljud uurijad on arvanud, et Ockham kutsuti paavsti kohtu ette Avignoni 1324. aastal süüdistatuna ketserluses. Keskajas muutus teoloog Petrus Lombarduse teos "Sententsid" (1150) standardiks teoloogias ja mitmed ambitsioonikad õpetlased kirjutasid sellele kommentaare. William Ockham oli üks sellistest kommentaatoritest, kuid tema kommentaare ei võetud kolleegide ja kiriklike autoriteetide poolt hästi vastu. 1324 mõistis piiskoppide sinod tema kommentaarid hukka kui ebaortodokssed ja ta kutsuti Avignoni, et kaitsta oma vaateid paavstliku kohtu ees. Kaks aastat hoiti teda kinni frantsiskaani majas, kuni ta 1326. aastal mõisteti süüdi ketserluses.