Meinhardiinid

Allikas: Vikipeedia

Görzi krahvid (saksa: Grafen von Görz; itaalia: Conti di Gorizia; slooveeni: Goriški grofje), tuntud ka kui Meinhardiinid, olid krahvi- ja hertsogidünastia Saksa-Rooma riigis. Saanud nime Görzi lossi järgi Gorizias (nüüd Itaalias Sloveenia piiril), olid nad algselt Aquileia patriarhaadis foogtid (advocatus), kes valitsesid Görzi krahvkonda 12. sajandi algusest kuni 1500. aastani. Ustavate keisrite toetajatena paavstide vastu saavutasid nad oma võimukõrguse pärast Marchfeldi lahingut 1280. ja 1310. aastate vahel, kui nad hoidsid enda kontrolli all enamikku praegusest Sloveeniast, Lääne- ja Edela-Austriat ning Kirde-Itaaliat. Pärast 1335. aastat algas nende pidev langus, kuni nende territooriumid olid vähenenud 1370. aastate keskpaigaks tagasi algsesse Görzi krahvkonda. Nende järelejäänud maad päris Habsburgist valitseja Maximilian I.

1253. aastast valitses dünastia Tirooli krahvkonda. 1271. aastal nende suured valdused jagunesid. Peaharu sai viimati omandatud Tirooli ja Meinhard II järgi tuntuks kui Görzi-Tirooli krahvid või Meinhardiinide liin. Kõrvalharu, Meinhardi noorema venna Alberti järgi tuntud kui Albertiinide liin, võttis üle algsed valdused Görzi krahvkonnas, Pusteri oru, samuti pfaltskrahvide tiitli Kärntenis (koos valdustega ülemises Drava orus).

Mõlemad harud osalesid koalitsioonis Přemysliidist Böömimaa kuninga Otakar II vastu ja Saksamaa kuninga Rudolf I poolel ning said pärast esimese kaotust Marchfeldi lahingus autasuks tohutud valdused. 1286. aastal said Görzi-Tirooli harust Kärnteni hertsogid ja Kraini maakrahvid ning nad võtsid de facto üle Savinja valitsemise, samas Albertiinide harule anti enamik Sloveeni margist ja Metlika krahvkond. 1306. aastal ja taas aastatel 1307-1310 valitses Görzi-Tirooli Heinrich kui Böömimaa kuningas ja hoidis Poola kuninga titulaartiitlit, abielu tõttu Přemysliidist pärijanna Annaga. Kuid kuna Heinrich ei saanud meessoost pärijaid, hääbus Görzi-Tirooli haru pärast tema tütre Margarete surma 1369. aastal. Habsburgid pärisid nende maad.

Albertiinide liin säilitas valitsemise krahvi maadel ümber Gorizia, Pusteri orus ja Lääne-Kärntenis (mis koosnes tänase Ida-Tirooli territooriumist) kuni 1500. aastani, kui perekonna viimane krahv (Leonhard von Görz) pärijateta suri. Tema järelejäänud valduse pärisid Austria Habsburgid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tõenäoliselt pärines dünastia Reini Frangimaa Sieghardingi dünastiast, mis pärines algselt Kraichgau piirkonnast ja valitses 10. sajandil Saksa Baieri hõimuhertsogkonna Chiemgaud. Üks Siegharding nimega Meginhard (või Meinhard, suri 1090) on dokumenteeritud kui krahv Baieri Pustertali gaus. Meinhardiinide esiisa Görzi krahv Meinhard I ja tolle vend Engelbert, Baieri pfaltskrahv , võisid olla tema pojad. Dünastia ilmus esmakordselt Lienzi ümbruses ja sai 11. sajandil Vogti ameti Gorizias (Görz) Aquileia patriarhaadis.

Görz-Tirool[muuda | muuda lähteteksti]

Görzi krahvide vapp, Austria ertshertsogi Albrecht VI Ingeram Codex, 1459

Tirool oli juba varakeskajal ja hiljem oluline mäekurude piirkond, kus olid kõige madalamad Kesk-Ida-Alpide ületuskohad, Saksa-Rooma keisritele elulised Itaalia kuningriiki pääsemiseks. Keisrivõimu keskused olid esialgu keiser Konrad II poolt 1027. aastal rajatud kaks vürstlikku piiskopkonda, Brixen (Bressanone) ja Trento. Piiskopid olid paljude poolvabade kohustuslike käsilaste (ministeriaalid) ja kohalike aadlike suveräänid, kes kujundasid tänaseni maastikku oma arvukate lossidega, enamasti Brenneri mäekurust lõunas. Üheks selliseks aadlisuguvõsaks olid Tirooli krahvid, kes said nime Tirooli lossi järgi Merano lähedal. Nad asusid kiiresti foogtideks, kes kasutasid Trento ja Brixeni vürstlike piiskoppide kohtuvõimu ja võtsid pärast Welfi hertsogi Heinrich Lõvi kukutamist 1180. aastal lõpuks Lõuna-Baieris ilmaliku võimu üle. Selle piirkonna valitsejaks saamise üks tulemus oli see, et seda piirkonda nimetatakse nüüd nende esivanemate lossi järgi "Tirooliks".

Aastatel 1253-1258 võtsid Görzi krahvid Tirooli maadel võimu üle, kui Tirooli lossi krahvid ei suutnud anda meessoost pärijat. 1237. aastal abiellus krahv Meinhard III Tirooli krahvi Albert IV, kes suri 1253. aastal ilma meessoost pärijateta, tütre Adelheidiga ja võis sel viisil taotleda Tirooli pärandit. Tema poeg ja järeltulija krahv Meinhard IV mitte ainult ei laiendanud krahvkonda, vaid ka vormis selle homogeensemaks riigiks. Ta lõi ka administratsiooni, mida tema aja standardite järgi võib pidada vaid eeskujulikuks. Sellegipoolest olid riigi kolm osa üksteisest kaugel, et üks krahv neid valitseda saaks, ja seetõttu otsustati krahvkond 1267./71. aastal jagada, kui Meinhard IV loovutas Görzi krahvkonna oma nooremale vennale Albert I-le. Alberti järeltulijad, Meinhardiinide dünastia Görzi liin, säilitasid oma residentsi Gorizias, kuni liin 1500. aastal hääbus. Meinhard IV, Tirooli krahvina Meinhard II järglased valitsesid Tirooli 1363. aastani.

1286. aastal sai Meinhard IV Habsburgist Saksamaa kuningalt Rudolf I-lt toetuse eest Böömimaa kuninga Otakar II vastu valitsemiseks ka Kärnteni hertsogkonna ja külgneva Kraini margi. Meinhardi poeg Heinrich abiellus 1306. aastal Böömimaa kuninga Václav II vanima tütre Annaga ja pärast naisevenna kuningas Václav III äkksurma samal aastal taotles isegi Böömimaa trooni. Ta pidi aga tegelema Saksamaa kuninga Albrecht I poja Rudolf III tõstatatud nõuetega ja pikemas perspektiivis ei suutnud mõlemad domineerida Luksemburgi krahvi Johanni vastu, kellest sai 1310. aastal Böömimaa kuningas.

Langus[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna Heinrichist endast ei jäänud pärast tema surma 1335. aastal meessoost pärijaid, pärisid Austria Habsburgid Görzi-Tirooli harult Kärnteni ja Kraini. Habsburgid omasid neid maid 1918. aastani. Heinrichi ainus elusolev tütar Margarete "Maultasch" ja tema abikaasa Luksemburgi Johann Heinrich suutsid Tirooli krahvkonna säilitada. 1363. aastal loovutas ta krahvkonna Habsburgist Austria hertsogile Rudolf IV-le pärast seda, kui tema ainus poeg tema teise abikaasa Baieri hertsogi Ludwig V-ga krahv Meinhard III oli samal aastal surnud.

Görzi krahvid olid veel ka Aquileia foogtid. Nad on numismaatikas kuulsad kui esimese Saksa kuldmündi "Zwainziger" väljaandjad. Tunnustatud diplomaat ja minnesinger Oswald von Wolkenstein oli Görzi krahvide alam. Dünastia Görzi haru hääbus 1500. aastal, kui viimane meessoost pereliige krahv Leonhard von Görz järglasteta suri. Meinhardiinide üks näiline või ebaseaduslik haru oli Graben von Steini perekond. Pärast Leonhard von Görzi surma said neist tema järeltulijad Lienzi asehalduritena Ida-Tiroolis. Madalmaade De Graeffi perekond väidab põlvnemist Graben von Steinist.

Graben von Steini vapp
De Graeffi perekonna vapp

Krahvid[muuda | muuda lähteteksti]

Görzi vapp, Hugo Gerard Ströhl, 1890

Päris 1253. aastal Tirooli

Görz-Tirool[muuda | muuda lähteteksti]

  • Meinhard I (Görzis Meinhard III, 1253-1258)
  • Meinhard II (1258–1295), Meinhard I vanem poeg, Tirooli krahv pärast jaotamist 1271. aastal, ka Kärnteni hertsog 1286. aastast
  • Heinrich (1295–1335), Meinhard II poeg, Tirooli krahv ja Kärnteni hertsog, Böömimaa kuningas aastatel 1306 ja 1307–1310
    • Otto (1295–1310), vend, Tirooli krahv ja Kärnteni hertsog
  • Margarete (1335–1363), Heinrichi tütar

Liin hääbus, Tirool läks Habsburgidele

Görz[muuda | muuda lähteteksti]

Valdused Habsburgidele, Görz aastatel 1564-1619 Sise-Austria osa, Lienz ühendati Tirooliga

Teised perekonna liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Meinhardiinid&oldid=6503768"