Saab
| See artikkel räägib Rootsi lennundus- ja relvatööstusettevõttest; autotootja kohta vaata Saab Automobile. |
| Liik | börsiettevõte (OMX: SAAB B) |
|---|---|
| Asutatud | 1937 |
| Peakorter | Järfälla, Rootsi |
| Piirkond | ülemaailmne |
| Juhid | Håkan Buskhe (president ja tegevdirektor) Marcus Wallenberg (esimees) |
| Majandusharu | lennundus ja relvad |
| Tooted | sõjaväelennukid sõjaväe seadmed |
| Käive | ▲ 24,647 miljardit SEK (2009) |
| Tegevuskasum | ▲ 1,374 miljardit SEK (2009) |
| Puhaskasum | ▲ 0,699 miljardit SEK (2009) |
| Töötajaid | 13 159 (2009) |
| Kodulehekülg | saabgroup.com |
Saab AB on Rootsi lennundus- ja relvatööstusettevõte.
Ettevõtte asutasid 1937 Rootsi Raudtee töökodade lennukiehitusosakond ASJA (AB Svenska Järnvägsverkstädernas Aeroplanavdelning) ja rauatööstusettevõte Bofors, jagades aktsiad omavahel pooleks. Ettevõte kandis nime SAAB (rootsi keeles Svenska Aeroplan Aktiebolag, kus viimane sõna tähendab aktsiaseltsi) ja ta asus Rootsi edelarannikul Trollhättanil.
Kuid juba 1939 sattus ASJA raskustesse, mistõttu otsustati, et SAAB reorganiseeritakse ja ta võtab ASJA üle. ASJA peakorter asus Linköpingis ja sinna kolis ka SAAB.
Pärast maailmasõda püüdis SAAB oma tegevust mitmekesistada ja valis uueks kõrvaltegevusalaks autode tootmise. SAABi esimene auto, Saab 92001, valmis 10. juunil 1947. Varsti saavutas SAAB ohutute ja töökindlate autode tootja maine.
1950. aastatel hakkas Saab tootma ka arvuteid. Põhjuseks oli asjaolu, et Saab soovis lennukit osaliselt juhtida arvuti abil, aga nii väikest arvutit, mis lennukisse mahuks, ei olnud maailmas veel olemas, sellepärast tuli see ise toota. Esimene arvuti valmis 1957 ja kandis nime SARA. Saab asutas 1971 Standard Radio & Telefon AB-ga arvutite tootmiseks ühisettevõtte Stansaab AS, mis 1978 ühines Saabi arvutite tootmise osakonnaga eraldi ettevõtteks Datasaab. 1981 ostis Ericsson Datasaabi ära.
1950 muudeti ettevõtte ametlikku nime ja selleks sai Saab. 1965 muudeti ettevõtte ametlikku nime jälle ja selleks sai Saab AB, et kajastada laia tegevusvaldkonda.
1964–1968 tootis Saab ka haagissuvilaid SAABO.
1968 liitus Saab Rootsi veoautode, busside ja diiselmootorite tootja Scaniaga. Ühinenud ettevõtte nimeks sai Saab-Scania. Pärast ühinemist ei pidanud Saab enam Suurbritanniast oma autodele mootoreid importima, vaid neid hakkas tootma endine Scania.
1990 ostis General Motors 50% Saabi sõiduautode tootmise osakonnast Saab Automobile. 2000 omandas General Motors ka ülejäänud Saab Automobile'i aktsiad. 2010 ostis Saab Automobile'i Spyker Cars.
Sellega oli kadunud peamine põhjus, miks Saab ja Scania olid ühinenud, ja 1995 eraldusid nad teineteisest uuesti. Saab sai tagasi oma endise nime.
1. jaanuaril 2010 Saab restruktureerus. Senise 15 osakonna asemel on ettevõttel nüüd ainult viis: aeronautikaosakond, dünaamikaosakond, elektroonilise kaitse süsteemide osakond, julgeoleku- ja kaitseseadmete osakond ning klienditoe ja teenuste osakond. Saabi enese sõnul korraldati töö ümber selleks, et saada turu- ja kliendisõbralikumaks.
Lennukid [muuda]
- Saab 17 (pommituslennuk)
- MFI-15 Safari
- Saab 18 (pommituslennuk)
- Saab 21
- Saab 21R (reaktiivmootor)
- Saab 29 Tunnan
- Saab 32 Lansen
- Saab 36
- Saab 35 Draken
- Saab 37 Viggen
- Saab 38
- Saab 39 Gripen
- Saab 90 Scandia
- Saab 91 Safir
- Saab 105
- Saab 340 (A ja B mudelid)
- Saab 2000
- Saab S100 Argus
Välislingid [muuda]
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Saab |
|
|||||||||||