Saab 21

Saab 21

Saab J 21A-3
Tüüp	hävitaja/ründelennuk
Tootja	Saab
Riik	Rootsi
Tootmisaastad	1943
Toodanguarv	298
Meeskond	1
Pikkus	10,45 m
Tiivaulatus	11,6 m
Tiivapindala	22,2 m2
Tühimass	3250 kg
Maksimaalne stardimass	4150 kg
Mootor	Daimler-Benz DB 605B
Tippkiirus	640 km/h
Reisikiirus	495 km/h
Lennulagi	11 000 m
Lennukaugus	750 km
Relvastus	1× 20 mm Hispano-Suiza HS.404 või Bofors kahur 2× 13 mm Colt kuulipildujat ninas 2× 13 mm Colt kuulipildujat tiibades Erinevad pommid ja raketid

Saab 21 oli Saabi toodetud Rootsi hävitaja/ründelennuk, mille esmalend toimus 30. juulil 1943. Tegemist oli kahe poomiga sabakonstruktsiooni ja tõukava propelleriga lennukiga (propeller asus kere keskosa taga). Seda peeti väga efektiivseks relvaplatvormiks. Lennuki konstrueeris Frid Wänström.

Arendamine

Rootsi soovis hoida oma neutraalsust Teise maailmasõja ajal ja lootis seda tagada tugeva relvastuse abil, kuid puudusid võimalused relvi välismaalt tarnida. Projekt Saab 21 loomiseks sai alguse 1939. aastal ja esialgu uuriti võimalust kasutada Bristol Taurus mootorit. Kuni 1941. aastani edenes projekt aeglaselt. Kuid kuna vajadus õhuruumi kaitse järgi oli suur ja sõja tõttu oli võimatu isegi kavandeid sisse tarnida, siis otsustas Rootsi alustada ümberrelvastumise programmiga, mis põhines kodumiastel tarnijatel. Madalatiivaline Saab 21 monoplaan ehitati lõpuks kasutades litsentsi alusel toodetud Daimler-Benz DB 605B mootorit. Selle ehitamisel kasutati mitmeid innovaatilisi lahendusi, nagu kolmerattaline maandumistelikute paigutus, ette suunatud raskerelvastus, katapultiste ja kahe talaga tõukava propelleri paigutus, mis hiljem võimaldas kolbmootori reaktiivmootoriga asendada.

Tõukava propelleriga lennuki eeliseks on parem nähtavus ette ja võimalus relvastuse kontsentreerimiseks ninna. Puuduseks on raskused lennukist evakueerumisega hädaolukorras, sest piloot võib propellerisse sattuda. Saab kaalus katapultistme ja propelleri või lausa terve mootori minema paiskamise (plahvatavate poltide süsteemi abil) vahel häda korral. Lõpuks otsustati algelise katapultistme kasuks. Istme töötas välja Bofors ja seda katsetati 1943. aastal.

Pärast sõda, 1947. aastal ehitati lennuki kere 50% ulatuses ümber, et sellele sobitada de Havilland Goblin reaktiivmootor ja lennukile anti uus nimetus Saab 21R (Saab J 21R).

Kasutamine

Esimesed kolm J 21 prototüüpi lendasid 30. juulil 1943 ja piloodiks oli Saabi katselendur Claes Smith. Õhku tõusmise ajal lendas prototüüp vale klappide seadistuse tõttu vastu raja lõpus asunud aeda ja vigastas ühte telikut. Järgnenud testlend lõppes eduka maandumisega terveks jäänud telikutel.

Kokku toodeti peatehases Trollhättanis 54 J 21A-1 hävitajat, mis anti üle detsembris 1945. aastal. Neile järgnes 124 J 21A-2-e, mille relvastust oli muudetud ja 120 A 21A-3 ründelennukit. Lennukeid kasutati peamiselt pommitajatena ja konstruktsioonist tulenevate piirangute tõttu tehti ettepanek ninas paikneva mootoriga J 23 loomiseks. Kahe konstruktsiooni võrdlemisel otsustati siiski J 21 seeriaga jätkata, kuid lennuki raam reaktiivmootori jaoks ümber ehitada. Kuigi liinil olevad J 21A seeria lennukid otsustati ümber ehitada, jätkus ka kolbmootoriga lennukite ehitus viie seeriana ja need anti aastatel 1948–1949 üle. J 21A võeti teenistusest maha 1954. aastal.

Lennukeid kasutati ainult Rootsi Õhujõududes.

Versioonid

• J 21A-1 – esimene hävitajate toodanguseeria. 1945–1946 aastani ehitati 54 lennukit, võeti 1949. aastal teenistuses maha.
• J 21A-2 – teine ja kolmas hävitajate toodanguseeria (kummaski seerias ehitati 62 lennukit 1946–1947 aastani). Sellel mudelil olid paremad juhtimisseadmed ja see relvastati 20 mm Rootsi kahuriga. Võeti teenistusest maha 1953. ja 1954. aastal.
• A 21A3 – esimene ja teine ründelennukite seeria (60 lennukit kummaski seerias, ehitati 1947–1949). Tegemist oli põhimõtteliselt J 21A-2 lennukitega, millel olid pommisihik ja mis suutis kanda kahte RATO raketti ja oli relvastatud juhitamatute rakettide ja pommidega.
• J 21B – kavandatud versioon, mis oleks olnud relvastatud kolme 20 mm kahuriga, sel oleks olnud radar parempoolses poomis ja oleks kasutatud Daimler-Benz DB 605E või Rolls-Royce'i Griffon-mootorit. Mitte ühtegi ei ehitatud.

Säilinud masinad

Säilinud on kolm lennukit:

• A 21A-3, seerianumber 21286 – ehitatud ümber Saab 21R-ks, asub püsieksponaadina Rootsi Õhujõudude Muuseumis.
• A 21A-3, seerianumber 21311 – asub püsieksponaadina F 15 Söderhamni Lennundusmuuseumis.

A 21A-3, seerianumber 21364 – püsieksponaadina Rootsi Õhujõudude muuseumis.

Vaata ka

Seotud arendused

• Saab 21R

Sarnased lennukid

• Kyūshū J7W
• Ambrosini SS.4
• Henschel P.75
• Vultee XP-54 Swoose Goose
• Curtiss XP-55 Ascender
• XP-56 Black Bullet

Kirjandus

• Billing, Peter. "A Fork-Tailed Swede." Air Enthusiast Twenty-two, August-November 1983. Bromley, Kent, UK: Pilot Press Ltd., 1983.
• Erichs, Rolph, Kai Hammerich, and Gudmund Rapp et al. "The Saab-Scania Story". Stockholm: Streiffert & Co., 1988. ISBN 91-7886-014-8.
• "This Happens in the Swedish Air Force" (brošüür). Stockholm: Information Department of the Air Staff, Flygstabens informationsavdelning, Swedish Air Force, 1983.
• Widfeldt, Bo. "The Saab 21 A & R" (Aircraft in Profile number 138). Leatherhead, Surrey, UK: Profile Publications Ltd., 1966.